Kuidas rahastada valla noorsootööd?

630

mari
MARI PAENURM, Kuusalu Noortekeskuste juhataja

Eesti Noorsootöö Keskus töötas 2010. aastal koostöös Ernst & Young Baltic ASiga ja noortevaldkonna partneritega välja noorsootöö kvaliteedi hindamismudeli, mis peaks kohalikul omavalitsusel aitama selgitada välja noorsootöö tugevusi ja arendamist vajavaid valdkondi. Seda on juba kasutanud paljud omavalitsused ning loodetavasti edaspidi veel rohkem.

Igapäevakeeles jääb noorsootöö mõiste sageli ebaselgeks, saati siis veel kohaliku omavalitsuse roll selle reguleerimisel.

Kuusalu valla viimase rahulolu-uuringu järgi aastast 2011 märkis ligi 64 protsenti vastanutest, et ei puutu noorsootööga üldse kokku. See võib pigem näidata, et noorsootööd nähakse kui asja iseeneses ega seostata seda eri tegevustega, millest võtab osa suur hulk lapsi ja noori.

Samas on vallas avatud kolm paika noortele – Kuusalus, Kiius ja Kolgas. Sissekannete hulk näitab, et iga päev käib neis paikades kümneid noori. Seega, inimesed on ju olemas.

Ma ei saa mööda mõttest, et parim noorsootöö toimub ikkagi kodus, selle alus on hästi toimiv perekond. Teisalt aga, suure aja päevast veedavad noored kodust väljapool ja peredest eemal.

Oletame, et tegu on nõnda öelda ideaalmudeliga – noor käib koolis, kus teda õpetavad suurepärased pedagoogid, võtab osa huviringidest ja veedab oma perega koos olles kvaliteetaega. Praktika näitab, et siiski on veel üle niisugust aega, mis kulub koos teiste noortega olemiseks, kuuludes mõnda gruppi.

Mõtestatud tegevus noortekeskustes on kahtlemata hea võimalus vaba aja sisukaks veetmiseks ning enesearendamiseks. Kõnelemata kõigist neist, kel ideaalmudelit pole.

2005. aastal  loodud Kuusalu Noortekeskused on valla allasutus, mille tegevusi on seni rahastatud sihtotstarbeliste eraldistena projektides osaliselt valla eelarvest erinevate mittetulundus­ühingute kaudu. Küllap on mitmeid põhjusi, miks see nii on.

Kodanikualgatust pole mõtet pidurdada, kuid koos võimaluste ja vastutusega on omavalitsus andnud sedasi käest ära ka suure tüki avalikku võimu, mille instrument on kohaliku omavalitsuse kaudu reguleeritav ja korraldatav noorsootöö. Laias laastus ei ole noore jaoks suurt vahet, kes hästi korraldatud ja hariva ettevõtmise korraldab.

Projektipõhise elukorralduse häda on mittetulundussektori ebastabiilsus, sest praktika näitab, et ka erinevad fondid ei jää traditsioonilistele ettevõtmistele lõputult raha jagama, lootuses, et ühel heal päeval võtab vald oma eelarvesse ka kohaliku noorsootöö konkreetsed väljundid. Sõltub ilmselt ka sellest, kuidas me noorele vaatame – ta on kas objekt, kellele kõik on suunatud, on passiivne, kellele tuleb asju ette anda, või on ta subjekt, kellesse panustades loodame ka tema enda aktiivsusele, koostööle ja panusele tulevikus.

Küllap on ka noorsootööd tegevatel partneritel ja eri teenuseid pakkuvatel mittetulundus­ühingutel lihtsam suhelda kohaliku omavalitsusega, kel on selge, kuidas ja mis mahus suudab tööd ise korraldada, mida mitte.

Praegu olen rõõmus sellegi üle, kui äsja tööle asununa näeksin projektirahade abil puudulikku inventarinimekirja muretsetud ATVde asemel eraldust noorsootöö tegevusteks valla eelarvereal.