Kuidas mõjutas streik meie piirkonna arstide tööd

912

Üle-eestiline tervishoiutöötajate streik on nüüd lõppenud.

Eelmisel nädalal lõppes pea­aegu kuu aega kestnud tervishoiutöötajate streik. Kuigi perearstid ei streikinud, toetasid nad streikijaid patsientide vastuvõtuga Eesti Haigekassa tasustatud töötundide piires ehk arstid neli tundi päevas ja pereõed kolm. Sõnumitooja uuris, kuidas möödus see aeg Kehra, Aruküla, Raasiku, Kuusalu ja Loksa perearstidel.

Kehras rohkem tööd
Kehra perearst Marje Ott ütles, et perearstid küll veel ei streikinud, aga vaim oli valmis: „Mõttes toetasime muidugi ja kui lahendust poleks leitud ning streik jätkunud, siis oleksime vajadusel ühinenud.“

Suuri muutusi Kehra perearstide töös ette ei tulnud, vastuvõtutundide piirist rangelt kinni ei peetud, patsiente ja tööd oli tavapärasest isegi rohkem.

„Inimesed, kelle eriarsti vastuvõtud edasi lükati, tulid ja kurtsid meile, et arsti juurde ei saa. Samas, midagi väga tõsist ei olnud ja suuremaid intsidente ette ei tulnud,“ jutustas Marje Ott. Streigi tulemuste kohta arvas ta, et see täitis oma eesmärgi: „Lõpuks sai ka arstide probleemidele tähelepanu juhitud.“

Streigi järel on Kehra tervisekeskuses tööd jätkuvalt väga palju ning kõik visiidiajad saavad kiiresti täis.

Arukülla oodatakse noort kolleegi
Aruküla perearst Helgi Vain püüdis inimesi võtta vastu ettenähtud töötundidel ning väljaspool seda ainult erakorralisi patsiente.

„Esimestel päevadel isegi õnnestus graafikust kinni pidada, kuid hiljem võtsin inimesi vastu ka viiendal töötunnil. Midagi ei ole parata,“ jutustas perearst.

Ta lisas, et olid küll mõned patsiendid, kes kurtsid, et eriarsti aeg lükati edasi, kuid üldiselt olid inimesed väga mõistvad ning midagi tõsisemat ei juhtunud: „Registratuurid tegid head tööd ning patsiente teavitati. Inimesed saavad ju aru.“

Streigi tulemuste kohta arvas ta, et kuigi perearste see oluliselt ei puudutanud, siis on tore, et esmased nõudmised täidetakse: „Tahaksin ka siia noort kolleegi juurde, piirkond ju päris suur. Oleme ammu otsinud inimest, aga ei ole kusagilt võtta. Kui muudatustest oleks abi ja tänu sellele jääks rohkem noori arste Eestisse, oleks väga hea.“

Raasikul võeti vähem patsiente visiitide vahele
Raasiku ambulatooriumis püüti patsiente võtta vastu ainult ettenähtud töötundidel.

Pereõde Kadri Loik ütles, et nende töökorraldus streigiga märkimisväärselt ei muutunud ning suuremaid vahejuhtumeid ette ei tulnud: „Minul oli ainult üks patsient, kellel oli probleem, et ei pääsenud õigel ajal eriarsti vastuvõtule.“

Vastuvõttude ajad Raasiku ambulatooriumis olid kogu aeg täis: „Me ei võtnud nii palju patsiente visiitide vahel vastu kui tavaliselt, kuid kõik, kes abi vajasid, seda ka said.“

Streigi tulemuste kohta ütles pereõde, et see mõjutab rohkem suuremaid kohti ja haiglaid: „Praegu ei ole streigi lõplikke tulemusi veel näha. Meil jätkub töö esialgu ikka vanaviisi.“

Loksal küsiti perearstidelt, kas streigivad
Kuusalu valla Loksa piirkonna perearst Mall Idavain ütles, et tema patsiendid on harjunud ette helistama ja uurima, kas saab vastuvõtule tulla, ning nüüd küsisid paljud esmalt, kas tohtrid streigivad. Vastavalt perearstide seltsi soovitusele võeti vastu haigekassa lepingu mahus, mis tähendas, et järjekorranumbreid anti välja vähem, kui on olnud tavaliselt. Nii väljendati streigile toetust. Muidu on vastuvõtud kujunenud sageli pikemaks.

„Uurisime, mis probleemid on. Soovijaid vastuvõtule oli päris palju, nagu ka telefoninõustamisi,“ rääkis perearst.

Streigi kohta sõnas ta, et tulemusi on veel vara hinnata, aga kergekäeliselt streikima ei hakatud. Perearstid on FIEd, nemad otseselt streikida ei saa.

Kuusalus käidi vähem vastuvõtul
Kuusalu perearst Susanna Kari tõdes, et streigi aeg möödus rahulikult, tööd oli pigem vähem, arvati, et nemad ka streigivad: „Nüüd tuleb rohkem rahvast, ütlevad, et te ju streikisite. Kuid me ei streikinud, perearst on ise tööandja, streikida ei saanud. Panime seinale kirja, et toetame streiki. Kui tavaliselt on ühele patsiendile vastuvõtul aega 15 minutit, siis sel ajal oli 20 minutit, saime igale patsiendile pü­hen­dada rohkem aega“.

Ta rääkis, et peaaegu iga teine patsient uuris ka streigi kohta ning imestati, et nemad ei streigi: „Me polegi aru saanud, mida streik perearstidele toob. Oleks vaja teist pereõde, haigekassa tasub nimistu puhul ühe perearsti ja ühe pereõe eest. Olen tööle võtnud teise pereõe, et töö sujuks, sest nimistu on suur, tema töötasu maksan praegu ise.“

Eelmine artikkelHakatakse paigaldama Raasiku staadioni valgustust
Järgmine artikkelStenbock pakub Kolga mõisa valitsejamaja ja peahoonet Kuusalu vallale