Kuidas Leader-kulutused on Kuusalu vallas ja Loksa linnas ära tasunud

3246

Kuusalu vald on iga kulutatud liikmemaksueuro eest saanud Leaderist tagasi 15 eurot, Loksa linn 8 eurot.

Kuusalu valla külade kümnevõistlus, Loksa mänguväljakud, Kolga tennisehall, Pärispea seltsimaja sisustus, osaliselt Kolga Rahva Maja ehitus, Loksa kirikukellade süsteem, rahvapeod-üritused Kiius ja Kolgakülas ning teistes külades, spordivõistlused ja paljud muud investeeringud või ettevõtmised – kõik need on tehtud/toimunud viimase nelja aasta jooksul tänu  Euroopa Liidu külaelu toetamise programmile ehk Leaderile.

Kokku on Kuusalu vald saanud 82 projektile toetust 612 762 eurot, Loksa linn 21 projektile 160 987 eurot. Arenduskojas on rahalist toetust saanud 321 projekti, millele on kokku jaotatud 3 104 969 eurot – Eesti 26 Leader-piirkonnast on see summa suuruselt 7. kohal.

Nüüd hakkab Eestis rahajagamise esimene periood läbi saama, ametlik kestvusaeg oli 2008.-2013. aasta. Leader-piirkondades on välja kuulutatud või kuulutamisel viimased taotlusvoorud, jaotatakse varasemast allesjäänud summasid.

Kuusalu vald ja Loksa linn on liitunud MTÜ Arenduskoda Leader-piirkonda koos Vihula, Tapa, Kadrina ja Ambla vallaga. Kokku on MTÜ Arenduskoda läbi viinud 9 taotlusvooru. Viimase, kümnenda taotlusvooru projekte võetakse vastu tuleval nädalal 21.-25. jaanuarini. Seekord jagatakse toetusi kahest meetmest, kokku 223 000 eurot: 63 000 eurot seltsitegevuse, spordi ja kultuuripärandi väärtustamiseks (meede 1.2) ning 160 000 eurot ettevõtluse arendamise toetuseks (2.1).

Nagu Leaderi voorude puhul ikka, korraldati projektide kirjutamise selgitamiseks eelnevalt seminare, üks toimus novembris Kolgakülas. Huvilised on saanud vajadusel abi kohapealsetelt nõustajatelt.

Kui rahataotlused on vastu võetud, hakkavad tööle hindamiskomisjonid, kuhu kuulub MTÜ Arenduskoda igast omavalitsusest üks inimene, ning projektid seatakse pingeritta – selgub kes ja kui palju ELi toetusraha saab või ei saa. Kõige lõpuks kinnitab hindamistulemused MTÜ Arenduskoda juhatus, kus on ka Kuusalu valla ja Loksa linna esindaja.

Hindamiskomisjonidega nüüd teisiti
Leader-rahasid vahendab ja projektide toetuskõlblikkust hindab Eestis PRIA. 2012. aasta lõpupoole muudeti Eestis Leader-programmi elluviimise nõudeid.

Hindamiskomisjonide liikmetele määrati asendajad. Kui konkreetses meetmes kandideerib projekte, millega on hindaja isiklikult seotud, hindab meetme kõiki taotlusi tema asendaja. Seni taandasid hindajad endaga seotud taotluste hindamisest, aga mitte kogu meetme taotluste hindamisest. Ka ei või hindaja olla enam samaaegselt nõustaja rollis. Seetõttu on tehtud Arenduskoja hindamiskomisjonides muudatusi, lisaks asendusliikmete määramisele vahetusid osad hindajad.

Leader-piirkonnad sõlmisid PRIAga lepingud, et saaksid rahastusotsuste kohta välja anda eelhaldusakte – neid on võimalik kohtus vaidlustada.

Kuusalu vald panustas 41 000 ja Loksa 20 000 eurot
Kuusalu vald on maksnud MTÜle Arenduskoda kokku 41 000 eurot: aastatel 2006-2007 Leader-tegevuse käivitamiseks ja vahemikus 2008-2012 liikmemaksudena. Loksa linnalt on Arenduskoda saanud ligi 20 000 eurot.

Esimesel aastal tasuti liikmemaksu elaniku kohta 1.40 krooni, edasi 15 krooni, viimasel ajal 1 euro. Äriühingute ja MTÜde liikmemaks oli 500 krooni, nüüd 32 eurot.

MTÜ Arenduskoda tegevjuht Heiki Vuntus tutvustas detsembris toimunud  aastakoos­olekul statistikat nelja aasta jooksul (2009-2012) esitatud projektidest ja jagatud toetustest.

Kui võrrelda projektitoetustena omavalitsustele eraldatud summasid ja nende endi tehtud kulutusi, siis on Arenduskoja piirkonnas kõige kasumlikumalt toimetanud Vihula vald – valda on tulnud ELi Leader-raha 48 eurot iga liikmemaksu  euro kohta (projekte 65, toetuste kogusumma 591 088 eurot, vald ise panustanud 12 000 eurot). Järgnevad Kadrina vald 21, Kuusalu ja Ambla vallad mõlemad 15, Tapa vald 12 ning Loksa linn 8 euroga.

Kõige enam on piirkonna kuuest liikmest saanud Leader-raha Kadrina vald (kokku 674 455 eurot 66-le projektile). Toetusi saanud projektide arv on suurim Kuusalu vallas (82), teistest vähem on projekte toetatud Loksa linnast – 21.

Kuusalu valda projektitoetustena tulnud 612 762 eurot jagunevad: 402 963 eurot investeeringu- ja 209 799 eurot pehmetele ehk seltsieluprojektidele.

Loksa linna antud 160 987 eurost on 116 043 olnud investeeringuteks ja 44 944 seltsitegevuseks.

URMAS KIRTSI: „Kindlasti kasulik.“
Küsimusele, kas Kuusalu vallaeelarvest Leader-programmi jaoks eraldatud summad on valla inimeste jaoks end ära tasunud, vastab vallavanem Urmas Kirtsi: „Need rahad on saadud mitmekordselt tagasi kogukonnategevuste kaudu. Kõigil vallaelanikel on olnud võimalus üritustest osa saada. Kas nad on seda kasutanud, on olnud inimeste endi valik. Leader-toetused ja teisedki maapiirkondade arendamiseks eraldatud abirahad on meie vallas läinud suures osas ka kooskäimiskohtade korrastamiseks, seegi on oluline.“

Sõnumitooja esitas sama küsimuse Loksa linna kohta linnapea Värner Lootsmannile. Linnapea kommenteeris, et kui vaadata arvude keeles, siis tasub, kuigi projektide toetusprotsent ei näita enamasti mitte projektikirjutajate ja projektide tugevust-nõrkust, vaid hindamisprotsessi tulemust: „Loomulikult on meeldiv, kui omavalitsus saab kolmanda sektori kaudu oma elukeskkonna parandamiseks täiendavaid vahendeid ka erinevatest fondidest, sealhulgas Leader-programmist. Aga nagu statistika ja praktika kinnitab, jääb suuremate investeeringute tegemiseks sellest väheks, seetõttu tuleb otsida ja leida erinevaid võimalusi.“

Mis edasi saab – ei tea
Kes seni oli ootaval seisukohal või ei tundnud huvi, aga nüüd tahaks Leaderist toetust taotleda, on hiljaks jäämas. Teadmata on, mis hakkab olema uuel rahastusperioodil, millal tulevad järgmised taotlusvoorud ja millises mahus. Kui pärast jaanuari projektivooru tänavu Arenduskojas veel toetusi jagatakse, on tegu väikeste summadega – mõni projekt jääb ellu viimata või annab PRIA esialgu lubatust vähem toetust.

Uue perioodi küsimustes on Euroopa Liidus kokkulepped siiani sõlmimata, toetusrahade jagamises on tulekul aastapikkune või pikemgi vahe – prognoosid on erinevad. Kui Euroopa Liidu summad ja eelistatud toetusvaldkonnad saadakse selgeks vaieldud-otsustatud, peab Eesti riik kavandama endapoolsed summad riigieelarvesse ning seegi võtab aega.

Urmas Kirtsi tõdes, et tema on vallavanemana mures: „Kas suudame tegutseda ka siis, kui Leaderi rahavoog on läbi? Kui jätkusuutlikud on meie MTÜd ja millised ettevõtmised jätkuvad, näitab tänavune aasta. Olen kaasa teinud MTÜ Kiiu Arendus tegemistes, meie oleme kogu aeg leidnud ka muid rahas­tus­allikaid, kogunud annetusi.“

Lähimad esindajad MTÜs Arenduskoda
Leader-nõustajad on Kuusalu vallas Kuusalu Spordikeskuse juhataja Kadri Idavain, Loksa linnas volikogu aseesimees Helle Lootsmann, Vihula vallas arendusnõunik Anneli Kivisaar (MTÜ Võhma Seltsimaja).

Investeeringumeetmete hindamiskomisjonis (1.1, 2.1,2.2) on Kuusalu vallast Urmas Paomees (MTÜ Jahikool), asendusliige on abivallavanem Milli Kikkas; Loksa linnast Laivi Kirsipuu (Loksa linnavalitsus), asendaja Marija Kudrjakova (MTÜ Loksa Arenduskeskus); Vihula vallast Kuusalu abivallavanem Tõnu Ammussaar (OÜ Rannaliiv), asendaja Mare Kalme (Arma Ratsatalu).

Pehmete meetmete hindamiskomisjonis (1.2, 1.3, 1.4, 2.3) on Kuusalu vallast Milli Kikkas, asendaja Urmas Paomees; Loksa linnast koolidirektor Õnnela Tedrekin (Loksa linnavolikogu), asendaja Rainer Lapp (SA Loksa Sport); Vihula vallast volikogu liige Gerly Herm, asendaja Imbi Mets (MTÜ Võhma Seltsimaja).

MTÜ Arenduskoda 7-liikmelise juhatuse esimees on Tapa vallavanem Alari Kirt, Kuusalu vallast kuulub juhatusse vallavanem Urmas Kirtsi, Loksa linnast Allan Alajärv OÜst Nallap. Uus juhatus valitakse 1. veebruaril.

Tegevjuht on Heiki Vuntus Tapa vallast. MTÜs on liikmeid 63 – omavalitsused, MTÜd, äriühingud.

Täpsem info www.arenduskoda.ee.