Kuidas kütta hooneid

2615

tiit
TIIT REEDER, Raven OÜ tegevjuht

Tihti, kui oleme sunnitud kütte kallinemise tõttu soojahinda tõstma, ütlevad mõned korter­elamute elanikud, et ehitame oma katlamaja ja maksame vähem. Uurisin küttekulude kohta Raasiku valla kortermajades, mis kasutavad lokaalset katlamaja.
Selgus, et küttekulud olid umbes 20 protsenti suuremad kui Aruküla kortermajades.

Peamine põhjus on, et väikeses katlamajas tuleb kasutada kvaliteetset kergkütteõli. Väikestes põletites ei saa kasutada põlevkiviõli, mida kasutab Raven OÜ Aruküla katlamajas. Põlevkiviõli on kallis, kuid oluliselt odavam kergkütteõlist. Raasiku vallas on positiivne, et soojatootja ettevõte on valla oma ega pea teenima omanikule kasumit, katab vaid oma igapäevased kulutused ning vajaliku jooksva remondi kulud.

Kuidas aga hoida kokku küttekulusid? Arukülas reguleeritakse kõigepealt küttevee temperatuuri katlamajast väljuval soojatorul automaatselt graafiku alusel sõltuvalt välistemperatuurist. Teine reguleerimine tehakse automaatselt hoone soojasõlmes. Järgmiseks on vajalik, et hoone radiaatorite küljes oleks termopeaga reguleerkraan. Nii annavad kõik radiaatorid ruumi ettenähtud sooja hulga. Arukülas on selliselt ehitatud kaks kõige uuemat 18 korteriga elamut Tallinna maanteel ja Aruküla põhikooli hoone.

Uurisin küttekulude statistikat objektide kohta Arukülas. Kaugküttevõrku on ühendatud Aruküla lasteaed, põhikool ja vallamaja. Lisaks hulk kortermaju.
Võrreldes viimase kuue aasta küttekulusid, sain järgmise tulemuse: hoone üldpinna kohta oli kõige väiksem soojakulu kahel uuel kortermajal, mis ehitati aastatel 2006-2007. Paremuselt järgmine objekt oli kolm aastat tagasi renoveeritud Aruküla põhikooli hoone, mis renoveeriti täielikult, vahetati kogu majasisene küttetorustik ja radiaatorid. Radiaatoritele paigaldati termopeaga reguleerkraanid, mis võimaldavad lisakokkuhoidu. Kui ruum soojeneb päikese mõjul, siis sulgub radiaatori kraan ja ülekütmine on välistatud. Lisaks soojustati hoone korpus ja paigaldati ventilatsioonisüsteem. Investeering oli suur, aga kokkuhoid märgatav. Vaatamata koolihoone lisakorpuse juurde­ehitusele, jäi energiakulu endiseks ja maja on soe, mida enne renoveerimist öelda ei saanud.

Aruküla lasteaed sai möödunud aastal osaliselt välise soojustuse, aga keskküttesüsteem on endine. Seega muutused küttekulude osas olid vähe märgatavad, kuid ruumides, kus temperatuur oli enne alla normi, on nüüd soe.

Muude kütteliikide kohta võib öelda, et hea hinna annab saepuru graanul ehk pellet. Seda saab automatiseerida sarnaselt vedelkütustega, kuid ta vajab igapäevast jälgimist ja põleti puhastamist, et säilitada efektiivne põlemine. Suurtes katlamajades pole pelleti kasutamine hea. Graanuli kogused lähevad suureks ja väga külmade ilmade korral võib tekkida logistilisi probleeme. Paremini sobib hakkepuit.

Kiidetud on soojuspumpade abil sooja saamist kas õhust või maast. Murekoht on, et seadmed on väga kallid ja investeeringu maht suur. Tasuvusajaks pakuvad müügifirmad 5-10 aastat. See tähendab, et maksate investeeringuks 10 aasta küttekulu ette või võtate laenu ja maksate intresse.

Kokkuvõtteks võib öelda, et põhilise ja kindla kokkuhoiu annab soojustamine. Aruküla põhikooli näite varal tasub vallal renoveerida ka vallamaja-klubi hoone ja lõpetada lasteaia tööd täies mahus.