Marina Kaljurand,
Euroopa Parlamendi liige
Euroopa Liidus toimub praegu suur meeskonnavahetus – tööd on alustanud või kohe alustamas nii uus Euroopa Parlamendi kui Euroopa Komisjoni koosseis. Seda olukorras, kus viimased viis aastat on mitme tõsise kriisi tõttu olnud Euroopa Liidule kõigi aegade raskemad.
Tahtsin alles tööd alustanud europarlamendi liikmena teada, kuidas suhtuvad Eesti inimesed Euroopa Liitu, kui nende ees seisaks samasugune küsimus nagu paar aastat tagasi brittide ees. Meenutan, et 2003. aasta septembris toimus rahvahääletus, seni viimane meie riigi ajaloos, millel 67 protsenti valijaist otsustas toetada Euroopa Liiduga ühinemist.
Jah, muidugi viiakse kaks korda aastas ka Eestis läbi Eurobaromeetri uuringuid, aga selle tulemused näitavad eurooplaste „usaldust“ euroliidu vastu. Hoopis teine asi on panna inimene tegelikku valimisolukorda ning küsida: kui praegu toimuks rahvahääletus euroliitu jäämise poolt või vastu, siis kuidas hääletaksite? Võrdluseks – ka erakondade puhul ei uuri sotsioloogid ju seda, kas valijad „pigem usaldavad“ või „pigem ei usalda“ mõnda erakonda, vaid paluvad teha konkreetse valiku parteide vahel.
Mõneti üllatuslikult selgus AS Turu-uuringute oktoobri keskel läbi viidud küsitlusest, et koguni 74 protsenti küsitletud Eesti kodanikest hääletaks praegu Euroopa Liidu liikmeks jäämise poolt ning vaid 16 protsenti selle vastu, 10 protsenti ei osanud vastata. Arvan, et pärast viimaste aastate pidevat Kremli ja EKRE kriitikat Euroopa Liidu pihta on see väga hea tulemus!
Euroopa Liidu liikmelisust toetavad ülekaalukalt kõik sotsiaal-demograafilised rühmad, keskmisest vähem muulased ja alla keskharidusega inimesed. Isegi EKRE valijaist enamus ehk 54 protsenti hääletaks euroliidu poolt.
Ajalooliselt on nii eestlased kui eestivenelased Euroopa Liidu liikmelisust toetanud enam-vähem võrdselt. Mis on ka mõistetav, sest majanduskasvu, viisavaba liikumist ning vabalt Euroopas töötamist on nautinud nii ühed kui teised. Vahe suhtumises tekkis pärast Krimmi annekteerimist ning seejärel Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioone Venemaa vastu. See omakorda tõi kaasa Kremli tänaseni kestva infosõja Euroopa Liidu vastu, mis mõjutab Kremli infoväljas elavate eestivenelaste hoiakut.
Turu-uuringud tundsid juba 2002. aastal huvi Eesti kodanike ootuste vastu Euroopa Liidu suhtes. Nüüd küsiti, kuidas liitumiseelsed ootused on täitunud. Meie inimeste hinnangul on Euroopa Liidus kasvanud meie majanduslik heaolu, tugevnenud Eesti julgeolek ning meie riigi mõjukus maailmas. Parematest õppimis- ja reisimisvõimalustest rääkimata. Teisisõnu – ootused on täitunud ja enamiku inimeste jaoks ka ületatud.
Samas suhtuvad kõige kriitilisemalt Euroopa Liidu mõjusse just need inimesed, kes neist arengutest ise kõige vähem on kasu saanud. Mis omakorda kinnitab vana tõde selle kohta, et suur ühiskondlik ebavõrdsus loob viljaka pinnase populismile ning tekitab suuri pingeid isegi edukalt arenevas ühiskonnas.
Kui isegi pärast kõige raskemaid aastaid Euroopa Liidu ajaloos tajuvad inimesed liidu vajalikkust meie riigi jaoks, siis ei saa ootusi alt vedada. Minus sai kinnitust veendumus, et me esindajatelt Euroopas oodatakse sellist tööd liidu tugevdamiseks, mis parandab me inimeste elujärge.