Kui tä­na toi­muks rah­va­hää­le­tus Exi­ti tee­mal

122
MARINA KALJURAND

Ma­ri­na Kal­ju­rand,
Eu­roo­pa Par­la­men­di lii­ge

Eu­roo­pa Lii­dus toi­mub prae­gu suur mees­kon­na­va­he­tus – tööd on alus­ta­nud või ko­he alus­ta­mas nii uus Eu­roo­pa Par­la­men­di kui Eu­roo­pa Ko­mis­jo­ni koos­seis. Se­da olu­kor­ras, kus vii­ma­sed viis aas­tat on mit­me tõ­si­se krii­si tõt­tu ol­nud Eu­roo­pa Lii­du­le kõi­gi ae­ga­de ras­ke­mad.
Taht­sin al­les tööd alus­ta­nud eu­ro­par­la­men­di liik­me­na tea­da, kui­das suh­tu­vad Ees­ti ini­me­sed Eu­roo­pa Lii­tu, kui nen­de ees sei­saks sa­ma­su­gu­ne kü­si­mus na­gu paar aas­tat ta­ga­si brit­ti­de ees. Mee­nu­tan, et 2003. aas­ta sep­temb­ris toi­mus rah­va­hää­le­tus, se­ni vii­ma­ne meie rii­gi aja­loos, mil­lel 67 prot­sen­ti va­li­jaist ot­sus­tas toe­ta­da Eu­roo­pa Lii­du­ga ühi­ne­mist.

Jah, mui­du­gi viiak­se kaks kor­da aas­tas ka Ees­tis lä­bi Eu­ro­ba­ro­meet­ri uu­rin­guid, aga sel­le tu­le­mu­sed näi­ta­vad eu­roop­las­te „usal­dust“ eu­ro­lii­du vas­tu. Hoo­pis tei­ne asi on pan­na ini­me­ne te­ge­lik­ku va­li­mi­so­lu­kor­da ning kü­si­da: kui prae­gu toi­muks rah­va­hää­le­tus eu­ro­lii­tu jää­mi­se poolt või vas­tu, siis kui­das hää­le­tak­si­te? Võrd­lu­seks – ka era­kon­da­de pu­hul ei uu­ri sot­sio­loo­gid ju se­da, kas va­li­jad „pi­gem usal­da­vad“ või „pi­gem ei usal­da“ mõn­da era­kon­da, vaid pa­lu­vad te­ha konk­reet­se va­li­ku par­tei­de va­hel.

Mõ­ne­ti ül­la­tus­li­kult sel­gus AS Tu­ru-uu­rin­gu­te ok­toob­ri kes­kel lä­bi vii­dud kü­sit­lu­sest, et ko­gu­ni 74 prot­sen­ti kü­sit­le­tud Ees­ti ko­da­ni­kest hää­le­taks prae­gu Eu­roo­pa Lii­du liik­meks jää­mi­se poolt ning vaid 16 prot­sen­ti sel­le vas­tu, 10 prot­sen­ti ei osa­nud vas­ta­ta. Ar­van, et pä­rast vii­mas­te aas­ta­te pi­de­vat Krem­li ja EK­RE krii­ti­kat Eu­roo­pa Lii­du pih­ta on see vä­ga hea tu­le­mus!

Eu­roo­pa Lii­du liik­me­li­sust toe­ta­vad üle­kaa­lu­kalt kõik sot­siaal-de­mog­raa­fi­li­sed rüh­mad, kesk­mi­sest vä­hem muu­la­sed ja al­la kesk­ha­ri­du­se­ga ini­me­sed. Ise­gi EK­RE va­li­jaist ena­mus ehk 54 prot­sen­ti hää­le­taks eu­ro­lii­du poolt.

Aja­loo­li­selt on nii eest­la­sed kui ees­ti­ve­ne­la­sed Eu­roo­pa Lii­du liik­me­li­sust toe­ta­nud enam-vä­hem võrd­selt. Mis on ka mõis­te­tav, sest ma­jan­dus­kas­vu, vii­sa­va­ba lii­ku­mist ning va­balt Eu­roo­pas töö­ta­mist on nau­ti­nud nii ühed kui tei­sed. Va­he suh­tu­mi­ses tek­kis pä­rast Krim­mi an­nek­tee­ri­mist ning see­jä­rel Eu­roo­pa Lii­du keh­tes­ta­tud sankt­sioo­ne Ve­ne­maa vas­tu. See oma­kor­da tõi kaa­sa Krem­li tä­na­se­ni kest­va in­fo­sõ­ja Eu­roo­pa Lii­du vas­tu, mis mõ­ju­tab Krem­li in­fo­väl­jas ela­va­te ees­ti­ve­ne­las­te hoia­kut.

Tu­ru-uu­rin­gud tund­sid ju­ba 2002. aas­tal hu­vi Ees­ti ko­da­ni­ke oo­tus­te vas­tu Eu­roo­pa Lii­du suh­tes. Nüüd kü­si­ti, kui­das lii­tu­mi­seel­sed oo­tu­sed on täi­tu­nud. Meie ini­mes­te hin­nan­gul on Eu­roo­pa Lii­dus kas­va­nud meie ma­jan­dus­lik heao­lu, tu­gev­ne­nud Ees­ti jul­geo­lek ning meie rii­gi mõ­ju­kus maail­mas. Pa­re­ma­test õp­pi­mis- ja rei­si­mis­või­ma­lus­test rää­ki­ma­ta. Tei­si­sõ­nu – oo­tu­sed on täi­tu­nud ja ena­mi­ku ini­mes­te jaoks ka üle­ta­tud.

Sa­mas suh­tu­vad kõi­ge krii­ti­li­se­malt Eu­roo­pa Lii­du mõ­jus­se just need ini­me­sed, kes neist aren­gu­test ise kõi­ge vä­hem on ka­su saa­nud. Mis oma­kor­da kin­ni­tab va­na tõ­de sel­le koh­ta, et suur ühis­kond­lik eba­võrd­sus loob vil­ja­ka pin­na­se po­pu­lis­mi­le ning te­ki­tab suu­ri pin­geid ise­gi edu­kalt are­ne­vas ühis­kon­nas.

Kui ise­gi pä­rast kõi­ge ras­ke­maid aas­taid Eu­roo­pa Lii­du aja­loos ta­ju­vad ini­me­sed lii­du va­ja­lik­kust meie rii­gi jaoks, siis ei saa oo­tu­si alt ve­da­da. Mi­nus sai kin­ni­tust veen­du­mus, et me esin­da­ja­telt Eu­roo­pas oo­da­tak­se sel­list tööd lii­du tu­gev­da­mi­seks, mis pa­ran­dab me ini­mes­te elu­jär­ge.