Kui pi­me­dus kol­li­tab, siis tark ja­la­käi­ja ei lol­li­ta

Pi­me. Ti­bu­tab. Ko­ha­ti udu­tab. Näh­ta­vust just­kui po­le­gi. Sel­li­ne il­mas­tik on kui põr­sas ko­tis ja iial ei või et­te tea­da, mil­li­se lo­te­rii­või­du­ga il­ma­taat pa­ras­ja­gu tä­na­va­tel lii­ku­jaid ül­la­tab. Aga ja­la­käi­jal, kes liik­leb pi­me­dal ajal val­gu­sal­li­ka­ta, on olu­kord vas­tu­pi­dine – mus­taks not­suks ko­tis on­gi tä­na­val lii­ku­ja ise ja kok­ku­põr­kel raua­ko­la­kast liik­lus­va­hen­di­ga ei pea oma­ma sel­gelt­nä­ge­mi­se või­meid, et mõis­ta või­ma­li­ku ta­ga­jär­je tõ­si­dust. Üks pluss mus­ta liik­luss­ta­tis­ti­kas­se juur­de. Ko­hu­tav!

Ju­ba aas­taid võ­ta­vad maan­teea­met ning po­lit­sei- ja pii­ri­val­vea­met kok­ku lõp­pe­nud liik­lu­saas­ta, mil­les loe­tak­se üles kõik liik­lu­ses elu kao­ta­nud ning vi­ga ­saa­nud, kir­jel­da­tak­se ka liik­lu­so­hu­tu­se olu­kor­da, liik­le­ja­te hoia­kuid ja muu­tu­si käi­tu­mi­ses, en­ne­tus­te­ge­vust ning avas­ta­tud liik­lus­süü­te­gu­sid.

Sel­lest kok­ku­võt­test näh­tub, et 2016. aas­tal said pi­me­dal ajal ja val­gus­ta­ma­ta teel sur­ma 12 ja­la­käi­jat, kel­lest vaid kolm kand­sid hel­ku­rit. Aas­ta hil­jem huk­ku­sid pi­me­dal ajal viis ja­la­käi­jat ja neist vaid kaks olid end va­rus­ta­nud hel­ki­va val­gu­sal­li­ka­ga. Neid kah­te aas­tat kõr­vu­ta­des on numb­ri­li­ne näi­ta­ja küll mõ­ne­võr­ra pa­ra­ne­nud, ent liik­lu­ses kao­ta­tud ini­me­lu ei an­na ku­na­gi põh­just ra­hu­lo­luks.

26. no­vemb­ril kor­ral­dab po­lit­sei ühes abi­po­lit­sei­ni­ke, maan­teea­me­ti ja ak­tiiv­se­te ko­ha­li­ke­ga liik­lu­sa­la­se en­ne­tu­sü­ri­tu­se „Hel­ku­ri­ga sõb­raks“. Hel­kur­kõnd toob üle Ees­ti kok­ku kü­la­ko­gu­kon­nad, sõp­rus­ring­kon­nad ja tei­sed ak­tiiv­sed ini­me­sed, kes on en­da näh­ta­vaks te­ge­mi­sel teis­te­le­gi ees­ku­juks, an­na­vad osa­le­mi­se­ga pa­nu­se teis­te ja­la­käi­ja­te näh­ta­vaks te­ge­mi­sel ja ju­hi­vad ühi­selt tä­he­le­pa­nu hel­ku­ri olu­li­su­se­le.

Ees­ti eri­ne­va­tes lin­na­des ja kü­la­des toi­muv hel­kur­kõnd saab al­gu­se ko­da­ni­ku­päe­va õh­tu­poo­li­kul ning väl­tab tun­ni. Es­malt kõ­ne­le­tak­se põ­gu­salt hel­ku­ri tõ­hu­su­sest ning sel­lest­ki, mis­moo­di se­da kand­ma peab. Õpet­li­ku­le vai­mu­värs­ken­du­se­le järg­neb hel­ku­ri­kõnd va­li­tud tee­lõi­ku­del, kus vas­tu­tu­le­va­le „ton­di­le“ kin­ni­ta­tak­se val­gu­sal­li­kas, kel­lel se­da veel min­gil põh­ju­sel ei ole. Noo­red, kes nõue­te­ko­ha­selt hel­ku­rit kan­na­vad, saa­vad pree­miaks li­saks hea­le sõ­na­le ka maits­va šo­ko­laa­di­me­da­li. Hel­kur­kõn­ni­le on oo­da­tud kõik, kes hoo­li­vad ko­du­kan­di liik­lus­tur­va­li­su­sest.

In­fo hel­kur­kõn­nist saab lä­hia­jal ole­ma pre­fek­tuu­ri­de Fa­ce­boo­ki leh­te­del ning põ­ne­vaid või­ma­lu­si en­da näh­ta­vaks te­ge­mi­seks leiab le­he­kül­jelt sil­ma­pais­tev.mnt.ee.

Hel­kur on pi­si­ke, kuid efek­tiiv­ne va­hend en­da näh­ta­vaks te­ge­mi­sel. Ei ole va­ja hel­ku­rit lü­li­ta­da voo­lu­võr­ku ega tar­vis pa­ta­rei­sid­ki, kuid te­mast on pal­ju ka­su Kin­ni­ta hel­kur pa­re­ma­le poo­le kül­je­le, et see oleks sõi­du­ki­juh­ti­de­le üht­vii­si näh­tav nii eest kui ta­gant. Veel­gi tur­va­li­sem ja sä­ra­vam on, kui hel­ku­reid on sui­sa kaks. Hoi­du, et hel­kur ei jääks üle­riie­te al­la, si­nu kar­ma­nis­se või õla­ko­ti san­ga­de üm­ber. Ära pei­da se­da. La­se hel­kur jul­gelt rip­pu. Se­da­si oled sa sõi­du­ki­ju­hi­le ju­ba pii­sa­va va­he­maa ta­gant ja õi­geaeg­selt näh­tav, et ta möö­du­des si­nu elu oh­tu ei seaks. Ole hel­ku­ri­ga sõ­ber.

Hel­kur va­ja­lik ja äge,
sõ­ber suur ja val­gus­sä­de.
Mi­nust, si­nust, kõi­gist teist,
al­gab tur­va­li­sus meist.
Rõõm­sat liik­le­mist!