
politsei- ja piirivalveameti
ennetuse ja süüteomenetluse büroo arendusosakonna juhtivkorrakaitseametnik
Pime. Tibutab. Kohati udutab. Nähtavust justkui polegi. Selline ilmastik on kui põrsas kotis ja iial ei või ette teada, millise loteriivõiduga ilmataat parasjagu tänavatel liikujaid üllatab. Aga jalakäijal, kes liikleb pimedal ajal valgusallikata, on olukord vastupidine – mustaks notsuks kotis ongi tänaval liikuja ise ja kokkupõrkel rauakolakast liiklusvahendiga ei pea omama selgeltnägemise võimeid, et mõista võimaliku tagajärje tõsidust. Üks pluss musta liiklusstatistikasse juurde. Kohutav!
Juba aastaid võtavad maanteeamet ning politsei- ja piirivalveamet kokku lõppenud liiklusaasta, milles loetakse üles kõik liikluses elu kaotanud ning viga saanud, kirjeldatakse ka liiklusohutuse olukorda, liiklejate hoiakuid ja muutusi käitumises, ennetustegevust ning avastatud liiklussüütegusid.
Sellest kokkuvõttest nähtub, et 2016. aastal said pimedal ajal ja valgustamata teel surma 12 jalakäijat, kellest vaid kolm kandsid helkurit. Aasta hiljem hukkusid pimedal ajal viis jalakäijat ja neist vaid kaks olid end varustanud helkiva valgusallikaga. Neid kahte aastat kõrvutades on numbriline näitaja küll mõnevõrra paranenud, ent liikluses kaotatud inimelu ei anna kunagi põhjust rahuloluks.
26. novembril korraldab politsei ühes abipolitseinike, maanteeameti ja aktiivsete kohalikega liiklusalase ennetusürituse „Helkuriga sõbraks“. Helkurkõnd toob üle Eesti kokku külakogukonnad, sõprusringkonnad ja teised aktiivsed inimesed, kes on enda nähtavaks tegemisel teistelegi eeskujuks, annavad osalemisega panuse teiste jalakäijate nähtavaks tegemisel ja juhivad ühiselt tähelepanu helkuri olulisusele.
Eesti erinevates linnades ja külades toimuv helkurkõnd saab alguse kodanikupäeva õhtupoolikul ning vältab tunni. Esmalt kõneletakse põgusalt helkuri tõhususest ning sellestki, mismoodi seda kandma peab. Õpetlikule vaimuvärskendusele järgneb helkurikõnd valitud teelõikudel, kus vastutulevale „tondile“ kinnitatakse valgusallikas, kellel seda veel mingil põhjusel ei ole. Noored, kes nõuetekohaselt helkurit kannavad, saavad preemiaks lisaks heale sõnale ka maitsva šokolaadimedali. Helkurkõnnile on oodatud kõik, kes hoolivad kodukandi liiklusturvalisusest.
Info helkurkõnnist saab lähiajal olema prefektuuride Facebooki lehtedel ning põnevaid võimalusi enda nähtavaks tegemiseks leiab leheküljelt silmapaistev.mnt.ee.
Helkur on pisike, kuid efektiivne vahend enda nähtavaks tegemisel. Ei ole vaja helkurit lülitada vooluvõrku ega tarvis patareisidki, kuid temast on palju kasu Kinnita helkur paremale poole küljele, et see oleks sõidukijuhtidele ühtviisi nähtav nii eest kui tagant. Veelgi turvalisem ja säravam on, kui helkureid on suisa kaks. Hoidu, et helkur ei jääks üleriiete alla, sinu karmanisse või õlakoti sangade ümber. Ära peida seda. Lase helkur julgelt rippu. Sedasi oled sa sõidukijuhile juba piisava vahemaa tagant ja õigeaegselt nähtav, et ta möödudes sinu elu ohtu ei seaks. Ole helkuriga sõber.
Helkur vajalik ja äge,
sõber suur ja valgussäde.
Minust, sinust, kõigist teist,
algab turvalisus meist.
Rõõmsat liiklemist!