Küsitlus

1128

Miks kandideerite üksikkandidaadina, mitte mõne valimisliidu või erakonna nimekirjas?

RENNA REISI Anija vallast: „Ei ole kunagi arvanud, et üksikkodanikel  napiks huvi, soovi või suutlikkust võtta vastutust vallaelu korraldamisel. Pigem võib see praegusel ajal  isegi tulemuslikum olla.

Isiklikult minu jaoks välistas parteinimekirjas kandideerimise eelmistel riigikogu valimistel vohanud poliitiline kultuuritus. Ei saa teha nägu, et see mulle midagi ei loe, kui paljud par­teijuhid tunnevad rahva suhtes enneolematut ükskõiksust, teatud määral isegi üleolekut. Eriti torkab see silma nn poliitiliste ametikohtade loomisel, kus kompetents oleks nagu teisejärguline. 

Leian, et valida ja kandideerida tuleb alati südametunnistuse kohaselt. Praegu tundus  üksikisiku variant mulle kõige vastuvõetavam. See ei välista loomulikult koostööd.

Mõte taas volikogusse kandideerida tekkis esmakordselt kevadel, kui paljud Alavere elanikud väljendasid kirjalikult oma rahulolematust avaliku korra tagamise suhtes vallas. Seda teemat kajastas tookord ka Sõnumitooja, käsitles vallavolikogu ja toimus vastav ümarlaud. Suvel, pärast puhkuselt naasmist ja vestlust oma kooli töötajatega, kes elavad Alaveres, mõistsin, et muutunud ei ole suurt midagi. Üksikisikute vastu suunatud vägivallaakte nimetati suisa nädalaste intervallidega.

On valdkondi, millega koolijuhina töötades puutun kokku enam: sotsiaalabi, noorsootöö. Vallakodanikuna lähevad mulle väga korda heakord ja turvalisus.”

MADIS TOMSON Kuusalu vallast: „Kui päris aus olla, siis liitumine mõne erakonna või valimisliiduga pole mõttessegi tulnud, kuna eelistan poliitilist sõltumatust, ning volikogu töös juhindun valijate arvamusest, mitte mõne erakonna strateegiast.”

AADU RAST Kuusalu vallast: „Kuulun erakonda Eestimaa Rohelised. Erakonnast tehti ettepanek kandideerida kohalikel valimistel. Olen erakonnast Kuusalu vallas üksi ja mulle tehti valimiskomisjonis selgeks, et saan kandideerida üksikkandidaadina. Teha pole midagi. Minu põhiprobleem on kogu Eesti rahvast puudutav – negatiivne iive, mis eelmisel aastal oli napilt positiivne. Olen filosoofiaõppejõud ning tegelenud selle teemaga. Teen kõik, et Eestis jääks iive positiivseks. Loodan valimiste-eelsel ajal üles astuda, sellest rääkida ja kirjutada.”

RAUL SEPPER Raasiku vallast: „Esiteks on kõik erakonnad ennast minu jaoks diskrediteerinud, ehk siis – peaaegu kõikidel erakondadel on mingid luukered ja skandaalid, mis mind häirivad ja teevad nad minu jaoks ebausaldusväärseks.

Teiseks käivad erakondadega kaasas alati mingid suuresõnalised lubadused, mis, nagu on näidanud elu, unustatakse kohe pärast valimisi.

Kolmandaks – olles üksikkandidaat ei saa mulle keegi peale suruda katteta lubadusi ega kallutada vastuvõetamatus suunas. Olen sõltumatu ning lähtun oma sõnades ja tegudes ainult oma südametunnistusest ja eetilistest tõekspidamistest just täpselt, nagu tegi seda Indrek Tarand.”

EERI KALLAS Raasiku vallast: „Üksikkandidaadina kandideerin, kuna ei kuulu ühtegi erakonda. Valituks osutudes on mul parem suhelda oma valijatega ning mind ei piira erakondlikud nõudmised.

Põhilise panuse tahaksin anda sotsiaalvaldkonnas, kuna olen selle valdkonna probleemide ja kitsaskohtadega kursis. Ka tahaksin anda oma panuse noorte liikluskultuuri arendamisel.”


MTÜde ja sihtasutuste liidu eestvõttel koostatud heast valimistavast

Avalikku võimu ei kuritarvitata
Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustes mittepoliitilistel ametikohtadel töötavad isikud ei osale oma tööajast ühegi nimekirja või kandidaadi valimiskampaanias.

Maksumaksja poolt ülal peetavad meediakanalid peavad olema võrdsetel tingimustel kättesaadavad kõigile valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.

Avalikke vahendeid, välja arvatud erakondadele riigieel­arvest määratud tegevustoetus, kasutatakse vaid tingimustel, mis on kättesaadavad ka teistele valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.

Valimiskampaania keskendub sisulistele küsimustele
Valimiskampaania teemaringi määrab ühiskondlik olulisus, mitte lihtsus ja atraktiivsus.

Hoidutakse valijate hirmutamisest ja äraostmisest ning rahvusliku, sotsiaalse, rassilise või muu grupikuuluvuse kaudu vastuseisu õhutamisest.

Valimisreklaamile eelistatakse kampaanias kohtumisi valijatega, väitlusi, artikleid ja vestlussaateid.

Valimislubadused on seotud valitava esinduskogu pädevusega, keskenduvad enam plaanitavale poliitikale, mitte mõne konkreetse isiku või grupi headele või halbadele omadustele.

Rahaliselt hinnatava valimislubaduse puhul tuuakse välja nende maksumus ja tuluallikas.

Kandidaatide poliitilised vaated ja seisukohad on avali­kud
Kandidaadid ei varja oma erakondlikku kuuluvust ega poliitilisi vaateid, samuti seotust erinevate huvigruppidega.

Valimisnimekirja kantud kandidaadid teatavad hiljemalt aktiivse valimisagitatsiooni alguseks avalikult, kas nad asuvad valituks osutumise korral esinduskogusse tööle.