MTÜ Kuusalu Ettevõtjate Liit (KuEL) on tegutsenud neli kuud. Liidu asutasid veebruari lõpus viis kohalikku ettevõtjat, kes on ka MTÜ juhatuse liikmed: Argo Saul puitmajafirmast Nordic Houses, Leelo Smolarek Balti Spoonist, Siim Kompost transpordifirmast SR Veod, Martin Urva ehitusmaterjalidega kauplevast Emartist ning Janne Kerdo firmast Kerdo ja Partnerid.
Nelja kuuga on liiduga ühinenud kokku 27 kohalikku ettevõtet. MTÜ KuEL juhatuse esimehe Argo Sauli sõnul on sellega üks väike eesmärk täidetud, seesugust katusorganisatsiooni peetakse oluliseks.
Liidul on oma logo ning loodud on koduleht ja ollakse Facebookis, mille kaudu jagatakse infot liidu ettevõtmiste kohta ning liikmetega seotud uudiseid.
Mai lõpus käisid liidu esindajad Kuusalu vallamajas, kus arutati vallavalitsuse ja volikogu liikmetega, kuidas arendada koostööd omavalitsusega. Liidu ettepanekul on vallavolikogu teede töörühma kaasatud Argo Saul. Liidu esindajad on valmis koostööd tegema ka volikogu arengu- ja eelarvekomisjoniga. Tõdeti, et üks ühine probleem on ka tööjõupuudus vallas. Lepiti kokku, et kohtumistega jätkatakse sügisel. Esialgu tehakse koostööd, et täiendada vallavalitsuse hallatavat ettevõtjate infolisti.
Valla turismikaart
Argo Saul toonitab, et KuELi laiem eesmärk on edendada Kuusalu vallas elu- ja ettevõtluskeskkonda.
Kuu aega tagasi Kuusalu rahvamajas toimunud seminaril, kus arutati, kuidas piirkonda turundada, leiti, et üks esimesi valdkondi, mille arengule kaasa aidata, on turismialane ettevõtlus. Alustati ideest koostada Kuusalu valla turismikaart.
Arutelul osales Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse konsultant Hülle Saarts, kes soovitas eelkõige mõelda, kuidas Eestit külastavaid turiste meelitada tulema Tallinnast Kuusalu valda. Ta rõhutas, et suurem osa Lahemaa rahvuspargist asub Kuusalu vallas ning Lahemaa on kõige parem bränd välisturisti jaoks, aga ka siseturistidele.
„Alustage elamuste tutvustamisest, see toob turisti kohale. Et piirkonnas saab ka süüa ja magada, on boonus,“ sõnas konsultant.
Kuna piirkonna turismikaardiga on tegelenud Leader programmi toel MTÜ Ökokuller Kolgakülast ning Kuusalu vallavalitsus on asunud koostama valla turismiettevõtjate, matkaradade ja vaatamisväärsuste digitaalset kaarti, on praeguseks kokku lepitud, et juuli teisel nädalal kohtuvad kolme osapoole esindajad Kolgaküla rahvamajas. Arutatakse, kas ja millist kaarti teha, kuidas koostada ja muud turismivaldkonna edendamisega seonduvat.
Valla ettevõtete tunnustamine
KuELi juhtkond koostöös liikmetega on alustanud ka arutelu, kuidas tunnustada kohalikke ettevõtteid. Üks idee on hakata valima aasta parimat ettevõtet ja kuulutada välja valla tänupeol.
Janne Kerdo kommenteerib, et parima ettevõtte valimist on kavas hakata üksikasjalikumalt arutama KuELi järgmisel üldkoosolekul, mis toimub 10. oktoobril. Paika tuleks panna valikukriteeriumid ning kuidas tekivad kandidaadid ja kes valivad.
Ülevaade ettevõtlusest Kuusalu vallas
KuELi seminaril mais esines Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Eduard Laur, kes tegi ülevaate Kuusalu valla ettevõtlusmaastikust võrreldes kogu Harjumaaga 2017. aasta andmete põhjal ning tutvustas keskuse pakutavaid teenuseid ja koolitusi, ka ettevõtjatele pakutavaid toetusi.
Eduard Lauri andmetel oli 2017. aastal Kuusalu valda registreeritud kokku 746 ettevõtet, neist 21 olid likvideerimisel. Käibemaksu aruannete põhjal oli siis aktiivseid ehk reaalselt tegutsenud ettevõtteid 141 ehk 18 protsenti. Aastal 2016 tuli valda juurde 11 ettevõtet, aastal 2017 lisandus 132 uut ettevõtet.
Kõige enam oli hulgi- ja jaekaubandusega tegelevaid ettevõtteid. Kuusalu valla omapäraks nimetas ta seda, et teisel kohal olid arvukuselt kutse-, teaduse- ja tehnikaalased ettevõtted. Arvukuselt kolmandal kohal olid ehitusettevõtted, neljandal kohal töötlev tööstus ning viiendal põllumajanduse ja kalapüügiga tegelevad ettevõtted.
Kuusalu valla 141 aktiivses ettevõttes oli 2016. aastal kokku 954 töötajat, 2017. aastal 939.
Ta lisas, et Kuusalu vallas aktiivselt tegutsevad ettevõtted suurendasid tublilt käivet, kasv oli suurem kui Harjumaal keskmiselt.
Kõige suurem erinevus oli Eduard Lauri sõnul tööjõukuludes. Kuusalu vallas oli 2017. aastal mitmes valdkonnas ettevõtete töötajate keskmine brutosissetulek oluliselt väiksem, kui oli Eestis ja Harjumaal, mis olid enamvähem sarnased. Seminaril pakuti, üks põhjus võib olla, et töötasu asemel on mikroettevõtjad maksnud endale dividende.