
Viinistu külaselts on saanud fondidest ja Kuusalu vallalt rahvamaja kordategemiseks toetusi kokku ligi 72 000 eurot.
MTÜ Viinistu Külaselts juhatuse liige ja rahataotlusprojektide kirjutaja Laivi Kirsipuu on tulemusega rahul, fondide toel on õnnestunud viimase viie aastaga vahetada rahvamajal aknad-uksed, hoone soojustada ja panna uus vooder ning tänavuse projektina teha korda muuseumituba.
Kokku on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) ja Leaderi programmist saadud toetustena 48 363 eurot. Kuusalu vald on omafinantseeringu katteks panustanud ja vajadusel ka rohkem lisanud 21 266 eurot.
Järgmise olulise ettevõtmisena on plaanis ehitada rahvamajja lugemistuba-infopunkt, sellega seoses teha vaheseinu fuajeesse ja saalile ning remontida WCd. Tarvis oleks umbes 30 000 eurot, siis saaks rahvamaja korda ja vaid esimene osa koridorist ehk fuajeest jääks edaspidi korrastada, ütleb Laivi Kirsipuu ja lisab, et bullerjan jääb saali alles, sellega köetakse ka edaspidi.
„Rahvamaja on 101aastane, valmis sügisel 2018, seega natuke noorem, kui on Eesti Vabariik. Ehitasid kohalikud elanikud, eestvedaja oli Viinistu vabatahtlik tuletõrjeselts. Maja on tehtud rahva raha eest, siis veel riiklikke toetusi rahvamajade ehitamiseks polnud, need tulid hiljem. Meie külaselts on võtnud ülesandeks rahvamaja korda teha ja selles elu sees hoida, remondime maja fondidest ja Kuusalu vallalt saadud toetuste abil,“ kommenteerib ta.
Rahvamaja on Kuusalu valla bilansis ja antud MTÜ-le Viinistu Külaselts hallata. Leping kehtib 2030. aastani.
Praegu on rahvamaja saali ühes seinas riiulid raamatutega. Kuna Viinistu raamatukogu on suletud, tõid külaseltsi eestvedajad selle ruumidesse jäetud lasteraamatud ja valiku ilukirjandusest rahvamajja hoiule. Kuusalu valla tuleva aasta eelarvesse on esitatud taotlus, et vald toetaks raamatukogutoa rajamist 18 000 euroga. Toa ehitusprojekt on olemas. WCde remondiks taotletakse toetust Leaderi programmist.
Muuseum endises kinoruumis
Eraldi sissekäiguga muuseumituba on ehitatud lava taga asuvasse endisesse kinoruumi. See on kahetasandiline, kõrgemal oli filmiaparatuuride asukoht. Keskel paiknenud tõmbekamber lammutati. Tuli toestada seinapaneele, lavapoolsesse külge pandi uks, varem seda polnud.
Laivi Kirsipuu jutustab, et esialgne mõte oli lava lammutada, teha muuseumiruumi selle võrra suuremaks: „Aga elu on näidanud, et rahvamajades, kus lava on lammutatud, tehakse see parema akustika pärast tagasi.“
Muuseumituba avati pidulikult augusti lõpus muinastulede öö ürituste raames. Siis meenutati ka 75 aasta möödumist massilisest paadipõgenemisest läände. Viinistu külast lahkusid Nõukogude vägede tuleku eel mitusada inimest, mindi paatidega üle lahe Soome, sealt edasi Rootsi ja kaugemale.
Muuseumitoa perenaine Urve Toompuu toonitab, et päris muuseumiks seda nimetada ei saa, kuna ruumi on vähe, suuremad esemed on jäänud veel vanasse kohta. Ruumipuuduse tõttu ei ole asju juurde kogutud, samas vastu on võetud, kui soovitakse äraviskamise asemel museaalina talletada.
Toas on eksponeeritud piirituseveo ja kalastamisega seotud esemed, peremärgid, mitmesugused talutööriistad, on pilte ja dokumente, kokku paarsada museaali. Ruum ei ole turismihooajal pidevalt avatud, kui soovitakse näha, lepitakse tulekuaeg kokku.
Urve Toompuu märgib, et palju küsitakse muuseumis piirituseveo kohta. Samas on kohaliku legendaare kodu-uurija Edgar Lilheina kogutud asjadest osad viidud Kirovi kolhoosi ajal Viimsisse, on jäänud rannarahva muuseumisse. Nende hulgas on piiritusevedu kajastavaid esemeid, mida tahetakse tuua tagasi. Ka Kolga muuseumis on Viinistult vanu dokumente ning laevakell, mille võiks edaspidi tuua koduküla muuseumituppa. Kui rahvamaja päris korras, on kavas seada museaale ka saali ja mujalegi seintele.
Noored võtnud eestvedamise üle
Rahvamaja on olnud Viinistul pidevalt kasutuses. Seal on teinud näitlejad vajadusel proove seoses kunstimuuseumis olnud suveetendustega, teinekord ka ööbinud. Ruume on renditud mitmesuguste koolituste läbiviimiseks. Käiakse koroonat mängimas ning külakogu aktiivsed noored kogunevad plaane pidama.
Tänavu suvest on Viinistu külavanem Evelyn Kari, külakogusse kuuluvad veel Andreas Piibemann, Kerly Järvan, Kärt Reisenbuk, Jaan Mikiver, Peeter Tõniste ja Enno Tikerpalu.
Andreas Piibemann koos Evelyn Kari, Kerly Järvani ja Jaan Mikiveriga korraldas laupäeval, 2. novembril rahvamajas „Hingedepäeva Viinistul“, meenutati esivanemaid, kes on käinud mööda sama kitsast külateed ja randa, kus käivad nüüd nemad. Kavas on koos külarahvaga ka jõuluid tähistada.
Külaseltsi juhib Enno Tikerpalu, juhatusse kuuluvad peale tema ja Laivi Kirsipuu veel Urve Toompuu, Kärt Reisenbuk ja Alar Viin.
Laivi Kirsipuu lausub, et noored on külaelu eestvedamise üle võtnud, vanem põlvkond aitab ja osaleb.

Toetused ja omaosalused
Välisuksed ja aknad vahetati 2014. aastal, EASilt saadi selleks 10 131,60 eurot, Kuusalu vallalt omafinantseeringu katteks 870 eurot. Kokku oli aastaks 2014 aidanud vald 10 147,78 euroga – koos lisakulutuste eest tasumisega.
Uue fassaadi sai rahvamaja 2015. aastal, EAS toetas 25 760 euroga, Kuusalu vald lisas omaosaluseks 4546,78 eurot. Maja soojustati, pandi uus vooder, parandati vundamenti.
Aastal 2018 eraldati MTÜ Arenduskoda Leaderi meetmest „Kogukonna investeeringute toetus“ muuseumitoa väljaehitamiseks 12 471, 92 eurot, Kuusalu vallalt saadi omaosaluse katteks 6571,99 eurot.
Viinistu rahvamajja laudade ostmist toetas kohaliku omaalgatuse programm 2018. aasta kevadvoorust 2000 euroga.