KRIS­TIAN JAA­NI: „Val­mis tu­leb ol­la igaks tor­miks.“

227
KRISTIAN JAANI.

Si­se­mi­nis­ter KRIS­TIAN JAA­NI, Ani­ja val­las käi­si­te val­la­juh­ti­de kut­sel, kuid kas si­se­mi­nis­tee­rium hoiab prae­gu roh­kem sil­ma peal neil piir­kon­da­del, kus suu­re osa moo­dus­tab muu­keel­ne ela­nik­kond?
„Ühis­kon­na tem­pe­ra­tuu­ri tu­leb ko­gu aeg mõõ­ta ja mit­te ai­nult si­se­mi­nis­tee­riu­mil. Vä­ga suur roll on ko­ha­li­kel oma­va­lit­sus­tel, kes tea­vad ja tun­ne­ta­vad ko­ha­lik­ku olu­kor­da kõi­ge pa­re­mi­ni. Ole­me näi­nud, kui­das sot­siaal­mee­dias üri­ta­tak­se paa­ni­kat kül­va­ta, va­leuu­di­seid too­ta, täh­tis on see in­fo kii­res­ti üm­ber lü­ka­ta. Vä­ga olu­li­ne on see­juu­res kon­takt ko­ha­li­ku po­lit­sei­ga, kes peab va­ja­du­sel sek­ku­ma – vest­le­ma, sel­gi­ta­ma. Nii et va­ra­ja­ne mär­ka­mi­ne al­gab ko­ha­li­kult ta­san­dilt, po­lit­sei kaa­sa­mi­sest, po­lit­sei saab prob­lee­mid edas­ta­da järg­mis­te­le rii­gia­su­tus­te­le, kus on vas­ta­vad pä­de­vu­sed tea­tud mu­re­koh­ta­de­ga te­ge­le­da.“

Po­lit­sei on lü­ka­nud üm­ber kuul­du­sed ve­ne­las­te ja uk­rain­las­te konf­lik­tist Tar­tus, kas rah­vus­te­va­he­li­si tü­li­sid on Ees­tis nüüd ku­sa­gil siis­ki ol­nud?
„Kind­las­ti on olu­kor­di, kus ini­mes­tel te­kib sõ­na­va­he­tu­si ja konf­lik­te. Aga ma ei saa kui­da­gi öel­da, et see oleks val­dav või vä­ga suur mu­re­koht, se­da kind­las­ti mit­te. Kui ko­gu­kon­nas või sot­siaal­mee­dias on mõ­ni tao­li­ne vaid­lus are­ne­mas, oleks kõi­ge õi­gem üri­ta­da sel­gi­ta­da. Kui dis­kus­sioon on ra­hu­meel­ne, tu­leks suu­na­ta ini­me­sed ob­jek­tiiv­se in­fo juur­de. Kui hak­ka­vad tek­ki­ma üles­kut­sed vä­gi­val­la­le või sel­le­ga äh­var­da­mi­ne, tu­leb tea­da an­da po­lit­sei­le, sot­siaal­mee­dia pu­hul vee­bi­po­lit­sei­le. Olu­li­ne on, et nii­su­gu­sed as­jad ei jääks mär­ka­ma­ta.
Sot­siaal­mee­dias tu­leks ol­la al­li­kak­rii­ti­li­ne. Kui on kaht­lus­t ä­ra­ta­va si­su­ga pos­ti­tu­sed kon­to­delt, mis on loo­dud pä­rast 24. veeb­rua­ri, ei peaks neid ja­ga­ma, vaid ka neist tu­leks an­da tea­da vee­bi­po­lit­sei­ni­ku­le.“

Har­ju­maa üks kool soo­vi­tas konf­lik­ti­de väl­ti­mi­seks õpi­las­tel Uk­rai­na toe­tus­lin­te mit­te kan­da. Kui­das Teie sel­les­se suh­tu­te?
„Uk­rai­na lip­pu­de ja süm­boo­li­ka ka­su­ta­mi­ne on Uk­rai­na üks toe­ta­mi­se vii­se. Kui koo­li­des, las­teae­da­des või töö­kol­lek­tii­vi­des te­ki­vad sel tee­mal lah­kar­va­mu­sed, on kõi­ge olu­li­sem ob­jek­tiiv­se­le in­fo­le tu­gi­ne­des sel­gi­ta­da, sel­gi­ta­da ja veel kord sel­gi­ta­da, mis Uk­rai­nas täp­selt toi­mub, et Ve­ne­maa sõ­ja­vä­gi ta­pab seal süü­tuid ini­me­si. Va­ja­du­sel võib kut­su­da sel­gi­ta­ma mõ­ne ko­ha­li­ku po­lii­ti­ku või po­lit­sei­ni­ku või te­ge­ma koo­lis va­ne­ma­te­ga vest­lus­rin­gi. Se­da on Ees­tis ka pä­ris pal­ju teh­tud.“

Ole­te öel­nud, et Ees­ti on Eu­roo­pa Lii­dus ai­nus riik, kes taas­tas Uk­rai­na sõ­ja tõt­tu si­se­pii­ri­del aju­ti­se pii­ri­kont­rol­li. Kuid on juh­tu­meid, kus Uk­rai­na põ­ge­ni­kud on osu­tu­nud Ve­ne­maa ag­res­sioo­ni toe­ta­ja­teks. Kas see võib ol­la Ees­ti­le jul­geo­le­kuoht, kas siia võib ol­la saa­de­tud pro­vo­kaa­to­reid?
„Kind­las­ti peaks sel­li­sest in­for­mat­sioo­nist po­lit­sei­le tea­da and­ma. Või­ma­lus on ka sot­siaal­mee­dia kau­du vee­bi­po­lit­sei­le olu­kor­da kir­jel­da­da. Si­se­pii­ril aju­ti­se pii­ri­kont­rol­li taas­ta­mi­se üks ees­märk oli saa­da tea­da, kes meie rii­ki tu­le­vad. Pii­ril nad re­gist­ree­ri­tak­se, in­fo­baa­sis on ole­mas ka teis­te rii­ki­de si­ses­ta­tud in­fo, kui ini­me­se­ga on seo­tud min­gid ris­kid. Kuid Uk­rai­nast on põ­ge­ne­nud vä­ga suur hulk ini­me­si, ko­gu Eu­roo­pas on põ­ge­nik­ke 4 mil­jo­nit, Ees­tis üle 20 000, nii et nen­de hul­gas võib ol­la iga­su­gu­se meel­su­se­ga ini­me­si.“

Kas on ka neid, ke­da pii­ri­kont­rol­li käi­gus po­le Ees­tis­se lu­ba­tud?
„Ees­tis­se on küll lu­ba­tud, kuid pä­ris mit­me­le on teh­tud et­te­kir­ju­tus lah­ku­mi­seks. Se­da te­hak­se nei­le, kel on ole­mas tur­va­li­ne ko­du­riik ning Ees­tis­se jää­mi­seks põh­just ei ole. Kui Uk­rai­nast on põ­ge­ne­nud mõ­ne kol­man­da rii­gi ko­da­nik, näi­teks seal õp­pi­nud üliõ­pi­la­ne In­diast, Ni­gee­riast või Ka­me­ru­nist, koos­tab meie pii­ri­val­ve tal­le va­ba­taht­li­ku lah­ku­mi­se et­te­kir­ju­tu­se ja tal tu­leb Ees­tist tea­tud aja jook­sul lah­ku­da. Siis­ki on või­ma­lus esi­ta­da rah­vus­va­he­li­se kait­se taot­lus, sel­le vaa­tab üle po­lit­sei, kes teeb ot­su­se, kas ini­me­sel on õi­gus saa­da rah­vus­va­he­li­ne kait­se.“

Aru­saa­da­valt rää­gi­tak­se vii­ma­sel ajal üha roh­kem ela­nik­kon­na­kait­sest. Kas meie ela­nik­kond on oh­tu­de kor­ral häs­ti kaits­tud?
„Ela­nik­kon­na kait­se on äär­mi­selt olu­li­ne ja Uk­rai­na sõ­da näi­tab, et pea­me sel­les vald­kon­nas mõ­ned as­jad üm­ber hin­da­ma. Näi­teks ela­nik­kon­na ohust tea­vi­ta­mi­ne on meil vä­ga pal­jus teh­no­loo­gia­te­le üles ehi­ta­tud, aga kui teh­no­loo­gia ei töö­ta, on va­ja tea­vi­tust ohu­si­ree­ni­de kau­du. Hoo­pis tei­se pil­gu all on nüüd meie pääst­ja­te või­me­kus pääs­te­töid lä­bi viia olu­des, mi­da näe­me tä­na Uk­rai­nas. Uk­rai­na sõ­ja ko­ge­mus­test läh­tu­valt on lä­hi­tu­le­vi­kus kind­las­ti üks märk­sõ­na va­rin­gu­pääs­te aren­da­mi­ne.“

Uk­rai­nas lä­he­vad pal­jud ini­me­sed var­ju­le keld­ri­tes­se, Ees­tis uu­tes­se ela­mu­tes­se keld­reid enam eri­ti ei ehi­ta­ta. Ku­hu meie saa­me sõ­ja kor­ral var­ju­da?
„Klas­si­ka­li­si var­jen­deid me ehi­ta­ma ei hak­ka, 2018. aas­tal vas­tu võe­tud ela­nik­kon­na­kait­se kont­sept­sioon näeb et­te var­ju­mis­või­me­kust. See ei tä­hen­da, et va­nast ajast säi­li­nud var­jen­deid ei võiks ka­su­tu­se­le võt­ta var­ju­mis­koh­ta­de­na. Plaan on sel aas­tal kaar­dis­ta­da suu­re­ma­tes lin­na­des, Tal­lin­nas, Tar­tus, Nar­vas ja Pär­nus, ko­ha­li­ke­le oma­va­lit­sus­te­le kuu­lu­vad hoo­ned ja ko­had, mi­da saab ka­su­ta­da var­ju­mis­koh­ta­de­na. Var­ju­mis­koht on näi­teks ja­la­käi­ja­te tun­nel, maa-alu­ne park­la, ka maa­peal­ne pak­se­ma­te sein­te­ga klaa­si­de­ta hoo­ne. Pääs­tea­met hak­kab üle vaa­ta­ma, mil­li­sed ole­ma­so­le­va­test hoo­ne­test need ol­la võik­sid.
Va­ne­ma­te, täis­keld­ri­te­ga kor­ter­ma­ja­de ühis­tu­te­le on mul üles­kut­se, vaa­da­ke oma ma­ja­de keld­rid üle, et need po­leks as­ju täis kuh­ja­tud, neid keld­reid saab ka­su­ta­da var­ju­mis­koh­ta­de­na.“

Mi­da öel­da inimestele, kes pea­vad neil tee­ma­del kõ­ne­le­mist paa­ni­ka kül­va­mi­seks?
„Val­mis tu­leb ol­la iga tor­mi või üleu­ju­tu­se kor­ral. Ole­me ju näi­nud, et Ees­tis võib mõ­nes piir­kon­nas elek­ter ära ka­du­da mit­meks päe­vaks. Iga ini­me­ne peaks mõt­le­ma, kui kaua te­ma il­ma elekt­ri, vee, küt­te­ta hak­ka­ma saaks, kas ko­dus on sel­leks pu­huks min­gid va­rud. See on iga­päe­va­ne krii­si­val­mi­dus, mis po­le ot­se­selt seo­tud sel­le­ga, kas meie naa­ber­riik sõ­dib või mit­te. Kui­gi prae­gu, mil näe­me, mi­da Ve­ne­maa on Uk­rai­nas tei­nud, on krii­siks val­mis­tu­mi­ne saa­nud laie­ma tä­hen­du­se.

Eri­ne­va­te kü­sit­lus­te põh­jal eest­la­sed tea­vad, et ko­dus peab ole­ma tea­tud krii­si­va­ru, kuid se­da ei ole veel soe­ta­tud. Po­le raa­diot, mis töö­taks pa­ta­rei­de­ga, või ei ole kui­vai­ne­te ele­men­taar­set ta­ga­va­ra. Soo­vi­tan laa­di­da te­le­fo­ni­des­se nais­ko­du­kait­se loo­dud ra­ken­dus „Ole val­mis“, sealt saab krii­sio­lu­kor­da­de pu­huks pal­ju olu­list in­fot.“

Eelmine artikkelAja­ka­va muu­tus Kuu­sa­lu val­la üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­ja­ga
Järgmine artikkelSelgusid Raa­si­ku val­la korv­pal­li ka­ri­kavõistluse võitjad