Siseminister KRISTIAN JAANI, Anija vallas käisite vallajuhtide kutsel, kuid kas siseministeerium hoiab praegu rohkem silma peal neil piirkondadel, kus suure osa moodustab muukeelne elanikkond?
„Ühiskonna temperatuuri tuleb kogu aeg mõõta ja mitte ainult siseministeeriumil. Väga suur roll on kohalikel omavalitsustel, kes teavad ja tunnetavad kohalikku olukorda kõige paremini. Oleme näinud, kuidas sotsiaalmeedias üritatakse paanikat külvata, valeuudiseid toota, tähtis on see info kiiresti ümber lükata. Väga oluline on seejuures kontakt kohaliku politseiga, kes peab vajadusel sekkuma – vestlema, selgitama. Nii et varajane märkamine algab kohalikult tasandilt, politsei kaasamisest, politsei saab probleemid edastada järgmistele riigiasutustele, kus on vastavad pädevused teatud murekohtadega tegeleda.“
Politsei on lükanud ümber kuuldused venelaste ja ukrainlaste konfliktist Tartus, kas rahvustevahelisi tülisid on Eestis nüüd kusagil siiski olnud?
„Kindlasti on olukordi, kus inimestel tekib sõnavahetusi ja konflikte. Aga ma ei saa kuidagi öelda, et see oleks valdav või väga suur murekoht, seda kindlasti mitte. Kui kogukonnas või sotsiaalmeedias on mõni taoline vaidlus arenemas, oleks kõige õigem üritada selgitada. Kui diskussioon on rahumeelne, tuleks suunata inimesed objektiivse info juurde. Kui hakkavad tekkima üleskutsed vägivallale või sellega ähvardamine, tuleb teada anda politseile, sotsiaalmeedia puhul veebipolitseile. Oluline on, et niisugused asjad ei jääks märkamata.
Sotsiaalmeedias tuleks olla allikakriitiline. Kui on kahtlust äratava sisuga postitused kontodelt, mis on loodud pärast 24. veebruari, ei peaks neid jagama, vaid ka neist tuleks anda teada veebipolitseinikule.“
Harjumaa üks kool soovitas konfliktide vältimiseks õpilastel Ukraina toetuslinte mitte kanda. Kuidas Teie sellesse suhtute?
„Ukraina lippude ja sümboolika kasutamine on Ukraina üks toetamise viise. Kui koolides, lasteaedades või töökollektiivides tekivad sel teemal lahkarvamused, on kõige olulisem objektiivsele infole tuginedes selgitada, selgitada ja veel kord selgitada, mis Ukrainas täpselt toimub, et Venemaa sõjavägi tapab seal süütuid inimesi. Vajadusel võib kutsuda selgitama mõne kohaliku poliitiku või politseiniku või tegema koolis vanematega vestlusringi. Seda on Eestis ka päris palju tehtud.“
Olete öelnud, et Eesti on Euroopa Liidus ainus riik, kes taastas Ukraina sõja tõttu sisepiiridel ajutise piirikontrolli. Kuid on juhtumeid, kus Ukraina põgenikud on osutunud Venemaa agressiooni toetajateks. Kas see võib olla Eestile julgeolekuoht, kas siia võib olla saadetud provokaatoreid?
„Kindlasti peaks sellisest informatsioonist politseile teada andma. Võimalus on ka sotsiaalmeedia kaudu veebipolitseile olukorda kirjeldada. Sisepiiril ajutise piirikontrolli taastamise üks eesmärk oli saada teada, kes meie riiki tulevad. Piiril nad registreeritakse, infobaasis on olemas ka teiste riikide sisestatud info, kui inimesega on seotud mingid riskid. Kuid Ukrainast on põgenenud väga suur hulk inimesi, kogu Euroopas on põgenikke 4 miljonit, Eestis üle 20 000, nii et nende hulgas võib olla igasuguse meelsusega inimesi.“
Kas on ka neid, keda piirikontrolli käigus pole Eestisse lubatud?
„Eestisse on küll lubatud, kuid päris mitmele on tehtud ettekirjutus lahkumiseks. Seda tehakse neile, kel on olemas turvaline koduriik ning Eestisse jäämiseks põhjust ei ole. Kui Ukrainast on põgenenud mõne kolmanda riigi kodanik, näiteks seal õppinud üliõpilane Indiast, Nigeeriast või Kamerunist, koostab meie piirivalve talle vabatahtliku lahkumise ettekirjutuse ja tal tuleb Eestist teatud aja jooksul lahkuda. Siiski on võimalus esitada rahvusvahelise kaitse taotlus, selle vaatab üle politsei, kes teeb otsuse, kas inimesel on õigus saada rahvusvaheline kaitse.“
Arusaadavalt räägitakse viimasel ajal üha rohkem elanikkonnakaitsest. Kas meie elanikkond on ohtude korral hästi kaitstud?
„Elanikkonna kaitse on äärmiselt oluline ja Ukraina sõda näitab, et peame selles valdkonnas mõned asjad ümber hindama. Näiteks elanikkonna ohust teavitamine on meil väga paljus tehnoloogiatele üles ehitatud, aga kui tehnoloogia ei tööta, on vaja teavitust ohusireenide kaudu. Hoopis teise pilgu all on nüüd meie päästjate võimekus päästetöid läbi viia oludes, mida näeme täna Ukrainas. Ukraina sõja kogemustest lähtuvalt on lähitulevikus kindlasti üks märksõna varingupääste arendamine.“
Ukrainas lähevad paljud inimesed varjule keldritesse, Eestis uutesse elamutesse keldreid enam eriti ei ehitata. Kuhu meie saame sõja korral varjuda?
„Klassikalisi varjendeid me ehitama ei hakka, 2018. aastal vastu võetud elanikkonnakaitse kontseptsioon näeb ette varjumisvõimekust. See ei tähenda, et vanast ajast säilinud varjendeid ei võiks kasutusele võtta varjumiskohtadena. Plaan on sel aastal kaardistada suuremates linnades, Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus, kohalikele omavalitsustele kuuluvad hooned ja kohad, mida saab kasutada varjumiskohtadena. Varjumiskoht on näiteks jalakäijate tunnel, maa-alune parkla, ka maapealne paksemate seintega klaasideta hoone. Päästeamet hakkab üle vaatama, millised olemasolevatest hoonetest need olla võiksid.
Vanemate, täiskeldritega kortermajade ühistutele on mul üleskutse, vaadake oma majade keldrid üle, et need poleks asju täis kuhjatud, neid keldreid saab kasutada varjumiskohtadena.“
Mida öelda inimestele, kes peavad neil teemadel kõnelemist paanika külvamiseks?
„Valmis tuleb olla iga tormi või üleujutuse korral. Oleme ju näinud, et Eestis võib mõnes piirkonnas elekter ära kaduda mitmeks päevaks. Iga inimene peaks mõtlema, kui kaua tema ilma elektri, vee, kütteta hakkama saaks, kas kodus on selleks puhuks mingid varud. See on igapäevane kriisivalmidus, mis pole otseselt seotud sellega, kas meie naaberriik sõdib või mitte. Kuigi praegu, mil näeme, mida Venemaa on Ukrainas teinud, on kriisiks valmistumine saanud laiema tähenduse.
Erinevate küsitluste põhjal eestlased teavad, et kodus peab olema teatud kriisivaru, kuid seda ei ole veel soetatud. Pole raadiot, mis töötaks patareidega, või ei ole kuivainete elementaarset tagavara. Soovitan laadida telefonidesse naiskodukaitse loodud rakendus „Ole valmis“, sealt saab kriisiolukordade puhuks palju olulist infot.“