
„Enamus psühhoteraapiaid on verbaalsed, neid ei saa käega katsuda. Teraapiaaed pakub võimaluse kõike reaalselt kogeda ja näha tulemust,“ ütleb psühholoog ja loomaterapeut KRISTI RAAVA.
Esmaspäeval, 25. mail tähistas Eesti loodus- ja loomateraapiakeskus 10. sünnipäeva. Eelmisest aastast asub keskus Aegviidu 150 aastat tagasi ehitatud endises postimajas. Nagu ütleb keskuse nimi, kasutatakse teraapias loodust ja loomi. Keskuses on akvaarium ning tagaaias kanade aed, teraapiasse kaasatakse ka koeri, kasse, küülikud. Juba siis, kui keskuseks renoveeritud ruumid avati, teadis selle juht, psühholoog ja loomaterapeut Kristi Raava, et soovib ümber maja rajada teraapiaaia.
„Raviteenust ei pea pakkuma ainult kabinetis. Aed on metsa ja loomade ala kõrval üks meie oluline alternatiivne töökeskkond, kus seda teha,“ selgitab ta.
Oma kogemuste põhjal kinnitab psühholoog, et looduses ja aias on tal isegi palju lihtsam töötada, sest erinevalt steriilsest kabinetist toetab seal nii klienti kui spetsialisti elus keskkond – voolav jõgi, hüppavad oravad.
Tänu sellele, et Aegviidu loodus- ja loomateraapiakeskus ei vii teraapiat läbi vaid siseruumides, on Anija valla lapsed kogu koroonakriisi ajal saanud niiöelda näost näkku teraapiat: „Sain ka eriolukorra ajal nad kõik vastu võtta, läksime metsa. See on olnud supervariant, sest väga raskes seisus, depressiivseid ja traumadega lapsi online-nõustamisega väga palju aidata ei saa. Mõned neist on väga kinnised, mujal teraapiates pole abi saanud, kuid siinne teistmoodi asi sobib neile. Ühel päeval, kui tuli vaheldumisi rahet, lund ja vihma, kirjutasin teismelistele noorukitele, et võime tänase kohtumise ka ära jätta, kuid nad tulid ikkagi.“
Teraapia- ja meelesüsteemide aias plaanib ta hakata läbi viima tegevusi, mida mets ei võimalda, näiteks saavad psühholoogi juures käivad lapsed sinna ise taimi istutada, nende eest hoolitseda, jälgida, kuidas taimed kasvavad. Kristi Raava selgitab, et see on raviprotsessi üks osa, aktiivne ja kogemuslik psühhoteraapia: „Aed tuleb liigirohke ja meeltele üles ehitatud, kavandame sinna erineva värvi, lõhna ja maitsega taimi. Siis on võimalik otsida sealt oma lemmikmaitseid ja lõhnadega meeli ergutada. See on vajalik, et märgata ja väärtustada oma keha. Sageli on psühhoteraapia klientide põhiprobleem, et nad ei väärtusta ennast.“
Aegviidu teraapiaaia teine eesmärk on hakata seal tegema aiandusteraapia alast koolitust. Kristi Raava on juba kokku leppinud koolitajaga, tegevusterapeudiga, kes on käinud Šotimaa teraapiaaedades ning kaitseb tänavu tervishoiukõrgkoolis sel teemal lõputööd: „Mujal maailmas on teraapiaaedu väga palju, neid tehakse psühhiaatriaaedade kõrvale, hooldekodude juurde, sinna, kuhu parasjagu vaja. Eestis pole see veel väga levinud, kuigi ka meil on selleks võimalusi – koolipsühholoogid saaksid kasutada kooliaedu, teraapiat saab läbi viia ka parkides. Meie keskuse soov on oma aiaga olla ka teistele inspiratsiooniks.“
Võimalus toetada
Aegviidu teraapiaaed on kavandatud nii loodus- ja loomateraapiakeskuse hoone ette kui sisehoovi, kokku umbes 1500 ruutmeetrile.
„Aiaplaan on tehtud koostöös aiakujundaga ning oleme kõik suhteliselt täpselt paika pannud,“ sõnab Kristi Raava
Maja taga on aia jaoks kavandatud vähem ruumi, kuna umbes poole sellest moodustab loomade ala. Tagaaeda tehakse maitse- ja ravimtaimede peenrad, istutatakse mõned põõsad, sinna tuleb ka lõkkease. Maja ette on kavandatud lille- ning maitse- ja ravimtaimede peenrad, põõsad, puidust teerajad, ka kiik, veesilm: „Kuna asume väga nähtaval kohal, Aegviidu kogukonna südames, siis loodame kohalikku rahvast inspireerida oma kodudega tegelema, muutma oma ajad väärtuslikumaks ja värvilisemaks.“
Teraapiaaeda taraga ei piirata ning suur osa aiast jääb avatuks. Piirdeaed tehakse vaid sinna, kuhu pannakse loomad.
Ühisrahastusplatvormi Hooandja kaudu on kõigil võimalik Aegviidu teraapiaaia rajamist toetada. Hooandja toetab projekte, mis kogub soovitud summa kindlaks tähtajaks. Loodus- ja loomateraapia keskuse eesmärk on koguda 11. juuniks 2700 eurot. See on mõeldud teraapiaaeda taimede ostmiseks: „2700 euro eest saame osta soovitud põõsad, lilled, maitsetaimed. Kui raha koguneb natuke rohkem, on võimalik teha ka väikeseid piirdeaiakesi, et saaksime panna kokku taimi ja loomi.“
Tal on plaan taimede istutamist alustada Anija valla lastega, kes käivad tema juures teraapias, iga laps saab valida endale meeldiva taime.
„Vaatame, kuidas Hooandjaga läheb, minu jaoks on see täiesti uus ja põnev kogemus. Kui läheb hästi, on meil veel kohti, mis vajaksid rahalist tuge. Loomade alad vajavad arendamist,“ sõnab Kristi Raava.