Kriis tõi mu­ga­vust­soo­nist väl­ja uu­te töö- ja õp­pe­mee­to­di­te­ni

In­geld­rin Aug,
Ani­ja val­la aren­dus­juht

Pea­le sel­le, et ole­me ko­roo­na­vii­ru­sest tin­gi­tud erio­lu­kor­ras ära õp­pi­nud tõ­hu­sa kä­te­pe­su teh­ni­ka, ole­me oo­ta­ma­tult õp­pi­nud ära te­ge­ma dis­tant­silt oma iga­päe­va­seid toi­me­tu­si, ol­gu sel­leks har­ju­mus­pä­ra­ne kon­to­ri­töö, koo­li­ha­ri­du­se oman­da­mi­ne või ava­li­ke­le tee­nus­te­le juur­de­pääs.

Uus nä­dal on too­nud mei­le oo­ta­ma­tult uued töö- ja õp­pe­mee­to­did. Et iso­lat­sioo­nis töö­ta­mi­ne ja õp­pi­mi­ne õn­nes­tuks, on va­ja ka­su­ta­da tark­va­ra­la­hen­du­si, mis asen­da­vad ta­va­pä­ra­seid õp­pe- ja töö­ruu­me, kon­to­ri­sead­meid ja suht­lus­vii­se.

Kon­to­ri­koo­so­le­ku ase­mel on vi­deo­koh­tu­mi­sed Zoo­mis. Sil­mast-sil­ma kii­re ju­tua­ja­mi­se ase­mel on kiir­sõ­nu­mid What­sAp­pis ja Mes­sen­ge­ris. Iga­­nä­da­las­te pla­nee­ri­mis­koos­o­le­ku­te ase­mel on ja­ga­tud ka­lend­rid mees­kon­na plaa­ni­de sünk­roo­ni­mi­seks. Kol­lee­gi pea­noo­gu­tus või nae­ra­tus on asen­du­nud üle­san­ne­te pla­nee­ri­mi­se ja jäl­gi­mi­se töö­riis­ta­de­ga.

Nii kaug­töö kui ko­duõ­pe võib ol­la nei­le, kes sel­le­ga va­rem mär­ki­mis­väär­selt kok­ku puu­tu­nud po­le, suur väl­ja­kut­se, aga kui ka­su­ta­da õi­geid töö­riis­tu ning sõl­mi­da kok­ku­lep­peid, on pool või­tu ju­ba käe­ga kat­su­da.

Tööand­ja­tel on olu­li­ne an­da oma töö­ta­ja­te­le sel­les olu­kor­ras usal­dus. Är­ge kart­ke, et töö­ta­jad ei saa hak­ka­ma ene­se­juh­ti­mi­se­ga, hak­ka­vad te­ge­le­ma asen­dus­te­ge­vus­te­ga või võ­ta­vad neid nä­da­laid kui sül­le kuk­ku­nud va­ba ae­ga vaid ko­du­seks suur­pu­has­tu­seks, puh­ka­mi­seks ja te­le­ri vaa­ta­mi­seks. Pi­gem on kaug­tööd te­ge­va­tel ini­mes­tel oht üle töö­ta­da. Po­le ju kõr­val töö­kaas­last, kes jul­gus­taks pau­si võt­ma; po­le va­ja­dust püs­ti tõus­ta ja si­ru­ta­da, et kõr­val­toas töö­ta­va kol­lee­gi juur­de sis­se põi­ga­ta.

Roh­kelt di­gi­la­hen­du­si pak­ku­vaid et­te­võt­teid on prae­gu­ses erio­lu­kor­ras oma abi­käe ula­ta­nud ning ja­ga­vad oma ko­ge­must ja too­teid; pal­jud tee­vad se­da ta­su­ta. Di­giõ­pi­ku­te plat­vorm Opiq pa­kub se­niks, ku­ni kõik koo­lid on ko­duõp­pel, di­giõ­pi­kuid õpi­las­te­le ja õpe­ta­ja­te­le ta­su­ta. Lo­quiz või­mal­dab män­gus­ta­da koo­li­tük­ke nii toas kui õues, si­du­des need lii­ku­mi­se­ga ning pak­ku­des oma täis­pa­ket­ti pii­ran­gu­te­ta ka­su­ta­mi­seks ku­ni erio­lu­kor­ra lõ­pu­ni.

Ka riik on mõ­ne oma tee­nu­se osas näi­da­nud üles suurt agiil­sust – rea­gee­ri­nud muu­tus­te­le ja loo­nud la­hen­du­si kii­relt. Näi­teks saa­vad hai­ges­tu­nud või hool­dus­leh­te va­ja­vad isi­kud sel­le digilugu.ee patsiendiportaalis ise avada ning portaali sisestatud teade edastatakse haigekassale, tööandjale ja perearstile. Kõik selleks, et perearstid saaksid keskenduda neile, kes kõige enam abi vajavad.

Kui kaugtöötamise võimalus oli mõnes ettevõttes veel tabuteema, mille võimalikkuse alaseid vestluseid pigem vältida püüti, sest „siis meil puudub ju kontroll, mida nad seal kodus teevad“ ja „kuidas ma siis oma alluvaga suhelda saan, kui teda kontoris kohapeal pole“, siis praegu on loodus meile ise kätte mänginud uue kaardipaki.

Kui distantsõppega saavad hakkama meie lapsed, kes näitavad üles vägagi suurt vastutustunnet, ajaplaanist ja kokkulepetest kinni pidamise oskust, kreatiivsust ja positiivset ellusuhtumist, siis kuidas saame meie – lapsevanemad – väita, et distantsilt töötamine pole võimalik?

Tööandjad ning avalike teenuste pakkujad, nii riik kui kohalik omavalitsus, peaksid aga olema valmis selleks, et paljudele inimestele hakkab seesugune töö-, õppimis- ja suhtlusviis meeldima ja nende jaoks ei pruugi olla eriolukorra lõppedes vastus stiilis et „nüüd on kõik nii, nagu vanasti“ sugugi suhtumine, mida nad ootavad.