Ingeldrin Aug,
Anija valla arendusjuht
Peale selle, et oleme koroonaviirusest tingitud eriolukorras ära õppinud tõhusa kätepesu tehnika, oleme ootamatult õppinud ära tegema distantsilt oma igapäevaseid toimetusi, olgu selleks harjumuspärane kontoritöö, koolihariduse omandamine või avalikele teenustele juurdepääs.
Uus nädal on toonud meile ootamatult uued töö- ja õppemeetodid. Et isolatsioonis töötamine ja õppimine õnnestuks, on vaja kasutada tarkvaralahendusi, mis asendavad tavapäraseid õppe- ja tööruume, kontoriseadmeid ja suhtlusviise.
Kontorikoosoleku asemel on videokohtumised Zoomis. Silmast-silma kiire jutuajamise asemel on kiirsõnumid WhatsAppis ja Messengeris. Iganädalaste planeerimiskoosolekute asemel on jagatud kalendrid meeskonna plaanide sünkroonimiseks. Kolleegi peanoogutus või naeratus on asendunud ülesannete planeerimise ja jälgimise tööriistadega.
Nii kaugtöö kui koduõpe võib olla neile, kes sellega varem märkimisväärselt kokku puutunud pole, suur väljakutse, aga kui kasutada õigeid tööriistu ning sõlmida kokkuleppeid, on pool võitu juba käega katsuda.
Tööandjatel on oluline anda oma töötajatele selles olukorras usaldus. Ärge kartke, et töötajad ei saa hakkama enesejuhtimisega, hakkavad tegelema asendustegevustega või võtavad neid nädalaid kui sülle kukkunud vaba aega vaid koduseks suurpuhastuseks, puhkamiseks ja teleri vaatamiseks. Pigem on kaugtööd tegevatel inimestel oht üle töötada. Pole ju kõrval töökaaslast, kes julgustaks pausi võtma; pole vajadust püsti tõusta ja sirutada, et kõrvaltoas töötava kolleegi juurde sisse põigata.
Rohkelt digilahendusi pakkuvaid ettevõtteid on praeguses eriolukorras oma abikäe ulatanud ning jagavad oma kogemust ja tooteid; paljud teevad seda tasuta. Digiõpikute platvorm Opiq pakub seniks, kuni kõik koolid on koduõppel, digiõpikuid õpilastele ja õpetajatele tasuta. Loquiz võimaldab mängustada koolitükke nii toas kui õues, sidudes need liikumisega ning pakkudes oma täispaketti piiranguteta kasutamiseks kuni eriolukorra lõpuni.
Ka riik on mõne oma teenuse osas näidanud üles suurt agiilsust – reageerinud muutustele ja loonud lahendusi kiirelt. Näiteks saavad haigestunud või hoolduslehte vajavad isikud selle digilugu.ee patsiendiportaalis ise avada ning portaali sisestatud teade edastatakse haigekassale, tööandjale ja perearstile. Kõik selleks, et perearstid saaksid keskenduda neile, kes kõige enam abi vajavad.
Kui kaugtöötamise võimalus oli mõnes ettevõttes veel tabuteema, mille võimalikkuse alaseid vestluseid pigem vältida püüti, sest „siis meil puudub ju kontroll, mida nad seal kodus teevad“ ja „kuidas ma siis oma alluvaga suhelda saan, kui teda kontoris kohapeal pole“, siis praegu on loodus meile ise kätte mänginud uue kaardipaki.
Kui distantsõppega saavad hakkama meie lapsed, kes näitavad üles vägagi suurt vastutustunnet, ajaplaanist ja kokkulepetest kinni pidamise oskust, kreatiivsust ja positiivset ellusuhtumist, siis kuidas saame meie – lapsevanemad – väita, et distantsilt töötamine pole võimalik?
Tööandjad ning avalike teenuste pakkujad, nii riik kui kohalik omavalitsus, peaksid aga olema valmis selleks, et paljudele inimestele hakkab seesugune töö-, õppimis- ja suhtlusviis meeldima ja nende jaoks ei pruugi olla eriolukorra lõppedes vastus stiilis et „nüüd on kõik nii, nagu vanasti“ sugugi suhtumine, mida nad ootavad.