
Mullu suvel Anija, Raasiku, Kuusalu, Kose ja Jõelähtme vallas avatud Kõrvemaa Rattaringi kontaktivabad laenutusjaamad olid talveperioodil suletud. Nüüd on jalgrattad läbinud hoolduse – rehvid on pumbatud, ketid õlitatud ja pidurid kontrollitud – ning käesoleval nädalal viiakse rattad üheksast jaamast kaheksasse: Kehra raudteejaama, Anija mõisa, Aegviidu Tervisedepoo, Alavere rahvamaja, Raasiku raudteejaama, Kuusalu tehase vastas asuva parkla, Kose ujula ja Kostivere lipuväljaku kõrvale parkla juurde. Kui rattad on kõigis neis jaamades kohal, saab neid taas sõitudeks rentima hakata.
Anija valla arendusjuht Meeli Kuul ütles, et esialgu ei saa avada rattalaenutust Aruküla raudteejaama juures, sest seal on ilmselt tee-ehituste käigus lõhutud maa-alune elektrikaabel ning laenutusjaam on elektrita.
„Otsustasime, et ei jää sellepärast teiste rendijaamade avamisega ootama. Mobiilirakendusse on võimalik märkida, et Aruküla laenutusjaam on ajutiselt suletud,“ lausus ta.
Raasiku Valla Spordi juhataja Kadri Kesküla sõnul on tellitud maa-aluste elektrijuhtmete kohta audit, mis peaks andma vastuse, kustkohast on kaabel katki. Kui see teada, hakatakse kohe tegutsema, et hiljemalt mai lõpuks-juuni alguseks saaks ka Aruküla laenutusjaama taas avada.
Rattaringi Kose laenutusjaamas, mis eelmisel aastal rajati peaaegu ehitustandrile, spordihoone ehituse kõrvale, on nüüd rendijaam samas kohas uue spordihoone kõrval, kuid uuel kivisillutisel.
Kehra jaamas on laenutamiseks 12, teistes jaamades 7 rendiratast, lisaks kõigis veel 3 vaba dokki, kuhu on võimalik rattad tagastada. Laenutusjaamad on mehitamata, ratta rentimiseks on vajalik nutitelefon, kuhu on laetud Bikeepi rakendus. Ratta laenutamiseks tuleb selle juhtraualt telefoni skänneerida QR-kood. Vajalik on ka pangakaart, see tuleb Bikeepi rakenduses registreerida, pärast ratta tagastamist võetakse renditasu laenutaja pangakontolt automaatselt maha. Ratta rentimine maksab 1 euro tund, miinimumtasu on 2 eurot. Rendiaega arvestatakse ratta võtmise hetkest kuni tagastamiseni, kui ratas lukustatakse dokki. Rattaid võib laenutada ja tagastada ööpäevaringselt. Võib rentida ühest rendijaamast ja tagastada samasse või mõnda teise jaama.
Enim laenutususi Kehras
Esimesel kasutushooajal ei olnud Kõrvemaa Rattaringi rataste laenutajate arv Meeli Kuuli hinnangul veel väga suur.
„Öeldakse, et esimesel kolmel aastal tuleb teha väga suurt turundus- ja teavitustööd, alles seejärel peaks hakkama kasutajate arv jõudma nende numbriteni, mida ootame. Eelmisel suvel oli oma süü ilmselt ka äärmuslikel ilmaoludel. Kui juulis olid ilmad väga kuumad, sooja oli üle 30 kraadi, oli rataste laenutamise vastu mitu nädalalt väga väike huvi, samuti septembris, kui üle kahe nädala sadas järjest vihma,“ lausus ta.
Laenutusjaamad avati möödunud aasta 18. juunil ning need olid avatud oktoobri lõpuni. Selle aja jooksul renditi rattaid kokku 674 korda. Kõige popim laenutuskoht oli Kehra, sealt renditi rattaid suve jooksul 237 korda. Järgnesid Aegviidu 139 ja Raasiku 64 korraga. Kuusalust laenutati ratast 53, teistest jaamadest mõnikümmend korda. Kõige vähem võeti neid esimesel suvel Alavere jaamast.
„Jaamadevahelise ringluse kohta statistikat mul ei ole, kuid tean, et Kehrast laenutatud rattaid tagastati mitmel korral nii Anijale kui Raasikule,“ rääkis Meeli Kuul.
Kõige aktiivsem päev rendirataste kasutamisel oli laupäev. Keskmine laenutusaeg oli pool tundi kuni tund, kõige rohkem laenutati rattaid alates pärastlõunast kuni õhtuni. Keskmine rendisumma oli ligikaudu 2,5 eurot.
Meeli Kuul märkis, et Rattaringi projekti koostades peeti esmase sihtgrupina silmas sise- ja välisturiste, kes läheksid sinna piirkonnaga tutvuma ja loodust nautima, alles seejärel kohalikke inimesi. Tegelikult olid esimesel hooajal põhilised laenutajad just kohalikud elanikud: „Aegviidus oli kasutajate seas ilmselt rohkem külalisi, kuid üldine keskmine laenutamise aeg näitab, et peamiselt kasutati rattaid transpordivahendina, see tähendab selleks, et jõuda ühest kohast teise.“
Arendusjuht oletas, et sagedasemad laenutajad olid noored, kes on agaramad nutirakenduste kasutajad ega karda sellesse ka oma pangakaardi andmeid sisestada.
Kuna rendirattaid kasutati esimesel hooajal vähem, kui loodeti, jäid tulud planeeritust väiksemaks, kuid ka kulud olid kavandatust pisemad: „Arvestasime võimalusega, et vandalismi, õnnetuste või tehniliste viperuste tõttu tuleb mõned rattad välja vahetada, kuid seda polnud vaja, mitte ühtegi ratast ei hävinud. Olid paar rehvi purunemist ning mõnel rattal läks tagatuli katki. Tuled vahetas rattamüüja omal kulul tugevamate vastu välja.“
Meeli Kuul lisas, mitte kordagi ei tulnud mõnele teele jäänud rattalaenutajale appi minna, samuti ei olnud kordagi probleemi, et ratast ei saadud tagastada, kuna jaamas olid kõik dokid täis.
„Rataste rentijailt negatiivset tagasisidet ei tulnud. Nii Bikeepi kui Navicupi rakenduses sai Kõrvemaa Rattaring kasutajatelt kõrge keskmise hinde,“ kinnitas ta.
Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuselt pälvis Kõrvemaa Rattaring sügisel aasta tegu 2021 eriauhinna.
Huvi Rattaringi vastu ka mujal
Jõelähtme vallas, kus eelmisel suvel avati rataste laenutus Kostiveres, on huvi ka teise rendijaama vastu, seda on soovinud Neeme küla kogukond. Praegu pole uue rattajaama tegemine Meeli Kuuli sõnul selleks vajalike komponentide tarneprobleemide tõttu võimalik.
Huvi Kõrvemaa Rattaringiga liitumise vastu on tundnud ka Eesti teised omavalitsused: „Lääne-Harjumaal Keilas on suur tööstuspark ning sealsed ettevõtjad näevad meie projektil Keilas suur potentsiaali. Nad on avaldanud soovi, et Kõrvemaa Rattaring jõuaks ka sinna. Selleks, et Keila Kõrvemaa Rattaringiga ühendada, peaksid liituma ka meie vahel asuvad vallad.“
Rattaringi pikendamisest on olnud huvitatud ka Järvamaa omavalitsused ning Hiiumaa üks MTÜ on avaldanud soovi oma saarel sarnane ettevõtmine käivitada. Meeli Kuul on Kõrvemaa Rattaringi projekti presenteerinud ka Läti omavalitsusjuhtidele.