Radix Hoolduse OÜ ei ole siiani saanud keskkonnaametilt jäätmeluba.
Anija vallavolikogu istungil ütles Harjumaa Ühisteenuste Keskuse (HÜK) tegevjuht Tõnu Tuppits, et kuigi kolmekuuline tähtaeg on möödas, pole keskkonnaamet väljastanud vedajale, Radix Hoolduse OÜle jäätmeluba. Selle tõttu pole siiani alanud korraldatud jäätmevedu ega hakanud kehtima jäätmeveo uued hinnad.
„Taotlesime, et jäätmeluba hakkaks kehtima 7. aprillil, nüüd on varsti juba juulikuu. Meie arvates käitub riigi keskkonnaamet imelikult,“ sõnas Tõnu Tuppits reedel, 17. juunil volikogu ees.
Ta rääkis, et HÜKis on koostatud riigi keskkonnaameti peadirektorile kaebus, et nende Harju-Järva-Rapla regioon ei täida seadust. Kui sel nädalal jäätmeluba ei väljastata, saadetakse kaebus ära.
Kas HÜK täidab seadust?
Volikogu liige Jaan Oruaas märkis, et ka HÜK ei täida seadust – nende veebilehel on jäätmelepingute sõlmimisel tehtud kitsendusi, mille kehtestamiseks pole mingit õigust, sest need ei vasta Anija valla jäätmehoolduseeskirjale. Ta tõi näiteks, et mitme majapidamise peale ei saa HÜKi kodulehel lepingut tehes valida väiksemat kui 375liitriline konteiner.
Tõnu Tuppits kinnitas, et tõepoolest veebilehel jäätmeveolepingu tegemisel summeeritakse ühismahuti valimisel konteinerite suurused automaatselt ning see on taotluslik. Ta selgitas, et nii on võimalik vallavalitsusel ühismahutite soovijaid kontrollida, et keegi ei püüaks pahatahtlikult valida näiteks kahe 5liikmelise pere peale üksnes 140liitrist konteinerit.
„Lepingu sõlmimine kodulehe kaudu on lisavõimalus, seda ei pea kasutama,“ sõnas ta.
Teise vastuoluna valla jäätmehoolduseeskirjaga tõi Jaan Oruaas välja, et kuigi veebilehel lepingu tegemist alustades on võimalik valida ka 80liitrine konteiner, ei ole võimalik selle kohta lepingut kinnitada, vaid tuleb valida ikkagi vähemalt 140liitrine konteiner.
HÜKi tegevjuht põhjendas, et 80liitrised konteinerid ja nende tühjendamine maksavad sama palju kui 140liitrised konteinerid ja nende tühjendamine. Ta lisas, et inimesed valiksid sellisel juhul enamasti automaatselt kõige väiksema ning kui hakkavad jäätmeid koguma-ära andma, selgub sageli, et valitud on liiga väike konteiner: „Kellel on 80liitrised konteinerid olemas, neid me vahetama ei sunni, aga ei soovita uusi 80liitriseid enam osta, sest nende põhjapindala on väike ja konteinerid lähevad väga kergesti ümber.“
Jaan Oruaas ei olnud Tõnu Tuppitsa selgitustega nõus ja leidis, et millegi teadlikult valesti tegemine ei saa olla õigustatud: „Kõik protsessid peavad käima reeglite järgi, eriti avalikus sektoris.“
Ta heitis ette – HÜKi kodulehel ei ole mingit teavet, et paberil lepingute sõlmimine on võimalik ka teistel tingimustel ning tegi ettepaneku: kuni HÜK ei täida Anija valla jäätmehoolduseeskirja, tuleks keskkonnaametilt taotleda jäätmeloa väljaandmise menetlemine peatada. Volikogu ülejäänud liikmed seda ei toetanud. Küll aga olid nad seda meelt, et HÜK peab ka kodulehel võimaldama inimestel valida lepingu sõlmimisel 80liitrist prügikonteinerit.
Margus Nõlvak ja Urmo Sitsi küsisid, kas oleks võimalik lepingute tegemise arvutiprogrammi täiendada: kui mitme majapidamise peale valitakse ühine mahuti, liiguks info automaatselt ka vallaametnikele ning inimesed ei saa lepingut sõlmida enne, kui vallavalitsus on andnud nõusoleku. Tõnu Tuppits arvas, et on võimalik.
Volikogu tegi HÜKile ülesande viia veebilehel jäätmeveo lepingu sõlmimise vormid valla jäätmehoolduseeskirjaga vastavusse 1. augustiks.
Jaan Oruaas juhtis volikogu üle-eelmisel istungil tähelepanu ka sellele, et isikuandmed lepingute sõlmimisel HÜKi kodulehel pole korralikult turvatud ega vasta isikuandmete kaitse seadusele. Tõnu Tuppitsa sõnul on HÜK saanud selle kohta pöördumise ka andmekaitseinspektsioonilt.
„Oleme juristidega konsulteerinud ega leia, et oleksime millegi vastu eksinud. Näis, kas andmekaitseinspektsioon leiab meie tegevuses väärkäitumist või mitte,“ lausus ta.
