![7_13 Sten Berglund2](https://sonumitooja.ee/wp-content/uploads/2020/04/7_13-Sten-Berglund2-696x403.jpg)
Märtsi alguses trükist tulnud raamatu „Joaveski küla lugu“ tiraažist pool on jagatud ja müüdud, tellida saab külavanema kaudu.
MTÜ Joaveski ja Nõmmeveski Külade Selts väljaantud raamatu „Joaveski küla lugu“ esitlus pidi toimuma laupäeval, 14. märtsil Joaveski rahvamajas. Kuid 12. märtsil kuulutas vabariigi valitsus koroonaviiruse kiire leviku tõttu välja eriolukorra, avalikud rahvakogunemised keelati.
Joaveski külavanema Rene Meimeri sõnul esitlust päris ära ei jäeta, olenevalt olukorrast toimub millalgi suvel. Kuna huvi raamatu vastu on suur, siis läkitab ta selle ostjale postipakiga, kui ostusoov saadetakse e-kirjaga või helistatakse.
„On üllatav, et nii lühikese ajaga sai raamat kokku pandud, hakati koostama umbes aasta tagasi. Esmalt tundus, et ehk saab liiga mahukas, aga vastupidi, kiidetakse, et on põhjalik ülevaade külast,“ lausus ta.
Külavanem viitas katkendile raamatu alguses, mis pakub mõtteainet seoses koroonaviirusest tingitud eriolukorraga: „1711. aasta Palmse mõisa katkusurnute nimekirja järgi jäid Joaveski hajatalude pered katkust puutumata, küllap põhjusel, et need olid suuremast asustusest eraldatud.“
![](https://sonumitooja.ee/wp-content/uploads/2020/04/8_13-Joaveski-küla-lugu2-206x300.jpg)
Raamatu väljaandmist korraldas projektijuhina MTÜ Joaveski Küla juhatuse liige Andres Õis, kes töötab kontserni Maru tütarettevõttes OÜ Boolera, millele kuulub Joaveski hüdroelektrijaam. Ettevõte ehitas Joaveskile rahvamaja ning on uuendanud Joaveski rippsilla ja suure silla koos kalatrepiga ning samuti Nõmmeveskile silla.
Andres Õis ütles, et raamatu väljaandmisele kulus 3125 eurot. Algkapitali 240 eurot kogusid Joaveski algkooli kokkutulekul osalenud. Kohalik omaalgatuse programmist saadi 2000 eurot, Joaveski külarahast eraldati 400 eurot ning küla suurtoetaja AS Maru andis 485 eurot. Raamatut trükiti 500 eksemplari.
Andres Õis: „Tunnustan väga kõrgelt raamatu autorite tööd ajaloolise mälu kogumisel ja koondamisel kõvade kaante vahele. Raamat on justkui tempel Joaveski piirkonna pärandile, mis antakse edasi järgnevatele põlvedele. Iga põlvkond võiks suuliselt kogunenud pärimuse kirjalikuks vormistada, nii säilib ajalooline tõde võimalikult vähe moonutatuna.“
Raamatu kolm autorit on seotud Joaveskiga: ajaloolane Sten Berglund on Joaveskil sündinud, Kose koduloomuuseumi juhataja Marju Verk (endine Merivoo) elas lapsena Joaveskil, Vaeküla kooli direktor Kersti Aasmets (endine Dammert) on Joaveski kooli vilistlane.
Sten Berglund kirjutas peatüki „Joaveski küla 1583-1945“ küla vanimast ajaloost alates esimesest kirjalikust esmamainimisest 1583. aastal, veskitest ja omaaegsest kuulsast papivabrikust, ka vabriku omanikele kuulunud Nõmmeveski hüdroelektrijaama ehitamisest.
Marju Verk kirjeldas peatükis „Joaveski papivabrik ja küla 1945-2020“ külaelu sõjajärgsest ajast tänapäevani. Kersti Aasmets koostas peatüki „Joaveski algkooli ajalugu“, milles on kasutatud kooli õppenõukogu ja lapsevanemate koosolekute protokolle aastatel 1951-1970.
Neljandas peatükis „Mälestused“ on avaldatud kohalike inimeste meenutusi. Mälestusi on kirjutanud Hilja Amalainen (Kriisa), Luule Mihailova, Neeme Mikenberg, Kersti Aasmets, Mare Muldma, Mai Viira, Eege Aasumäe, Hans Meikar, Tiina Kirsme (Klaus), Ljudmilla Kaldma, Ritta Suits (Harinova), Marju Verk, Liina Vaba, Rando Verk ning endine külavanem Ira Laasi, kes on ka raamatusse lisatud luuletuste „Meie tilluke kool“ ja „Valgejõgi“ ning Krimmi-reisi kirjelduse katkendite autor. Joaveski omaaegse kuulsa ansambli Veskipoisid loo jutustasid Kalev Laagriküll ja Vahur Lõhelaid. Oma mälestusi Joaveskist jagavad ka kahe Salumetsa-pere järeltulijad Rita Veeleid, Rutt Ignahhin ja Lea Salumets.
Kõvakaanelises kriitpaberile trükitud raamatus on 256 lehekülge. Kaanekujunduses on kasutatud graafilist lehte Joaveski joaga, mida enam ei ole olemas. Pildi joast tegi baltisaksa kunstnik Carl Friedrich Buddeus1846. aastal. Ligi 4 meetri kõrgune juga Loobu jõel lammutati 90 aastat tagasi, kui Joaveski papivabrikule hakati 1929. aastal tegema juurdeehitust ja selleks kasutati joa astangust murtud paasi.
Sten Berglund tutvustas Joaveski raamatu sünnilugu ja enda kirjutatud peatükki 8. veebruaril Kuusalu rahvamajas toimunud ajalooseminaril: „Raamatu idee pakkus Kersti Aasmets 2018. aastal Joaveski kooli kokkutulekul. Paar aastat tagasi käivitus Lahemaa maakülade mälumaastike projekt, kogusime mälestusi ja fotosid ning koostasime Joaveski ja Nõmmeveski ajaloolised õiendid. Raamat sündis paljuski tänu mälumaastike projektile.“
Ta rääkis, kuidas raamatus on lisaks Buddeuse joonistusele veel mitu ajaloolist fotot, üks ka Johannes Pääsukeselt, kes 1913. aastal pildistas Nõmmeveski koske üle Valgejõe. Fotograaf kirjutas oma päevikus, et kosk on ütlemata ilus – nagu mõnel Itaalia mäestikujõel. Joaveskil oli siis Loobu jõgi kuiv.
Nii Joaveskil kui ka Nõmmeveskil olid jalakäijatele puidust kõrged treppsillad – mõlemad ehitatud vanadele veskitammidele. Kahel pool kõrgusid sillal puidust trepiastmed, keskel oli sirge osa. Kumbagi silda enam pole, Joaveskil asub treppsilla kohal rippsild.