Koroo­na­vii­rus lük­kas Joa­ves­ki raa­ma­tu esit­lu­se su­ves­se

Märt­si al­gu­ses trü­kist tul­nud raa­ma­tu „Joa­ves­ki kü­la lu­gu“ ti­raažist pool on ja­ga­tud ja müü­dud, tel­li­da saab kü­la­va­ne­ma kau­du.

MTÜ Joa­ves­ki ja Nõm­me­ves­ki Kü­la­de Selts väl­jaan­tud raa­ma­tu „Joa­ves­ki kü­la lu­gu“ esit­lus pi­di toi­mu­ma lau­päe­val, 14. märt­sil Joa­ves­ki rah­va­ma­jas. Kuid 12. märt­sil kuu­lu­tas va­ba­rii­gi va­lit­sus ko­roo­na­vii­ru­se kii­re le­vi­ku tõt­tu väl­ja erio­lu­kor­ra, ava­li­kud rah­va­ko­gu­ne­mi­sed kee­la­ti.

Joa­ves­ki kü­la­va­ne­ma Re­ne Mei­me­ri sõ­nul esit­lust pä­ris ära ei jäe­ta, ole­ne­valt olu­kor­rast toi­mub mil­lal­gi su­vel. Ku­na hu­vi raa­ma­tu vas­tu on suur, siis lä­ki­tab ta sel­le ost­ja­le pos­ti­pa­ki­ga, kui os­tu­soov saa­de­tak­se e-kir­ja­ga või he­lis­ta­tak­se.

„On ül­la­tav, et nii lü­hi­ke­se aja­ga sai raa­mat kok­ku pan­dud, ha­ka­ti koos­ta­ma um­bes aas­ta ta­ga­si. Es­malt tun­dus, et ehk saab lii­ga ma­hu­kas, aga vas­tu­pi­di, kii­de­tak­se, et on põh­ja­lik üle­vaa­de kü­last,“ lau­sus ta.

Kü­la­va­nem vii­tas kat­ken­di­le raa­ma­tu al­gu­ses, mis pa­kub mõt­teai­net seo­ses ko­roo­na­vii­ru­sest tin­gi­tud erio­lu­kor­ra­ga: „1711. aas­ta Palm­se mõi­sa kat­ku­sur­nu­te ni­me­kir­ja jär­gi jäid Joa­ves­ki ha­ja­ta­lu­de pe­red kat­kust puu­tu­ma­ta, kül­lap põh­ju­sel, et need olid suu­re­mast asus­tu­sest eral­da­tud.“

Raa­ma­tu väl­jaand­mist kor­ral­das pro­jek­ti­ju­hi­na MTÜ Joa­ves­ki Kü­la ju­ha­tu­se lii­ge And­res Õis, kes töö­tab kont­ser­ni Ma­ru tü­ta­ret­te­võt­tes OÜ Boo­le­ra, mil­le­le kuu­lub Joa­ves­ki hüd­roe­lekt­ri­jaam. Et­te­võ­te ehi­tas Joa­ves­ki­le rah­va­ma­ja ning on uuen­da­nud Joa­ves­ki ripp­sil­la ja suu­re sil­la koos ka­lat­re­pi­ga ning sa­mu­ti Nõm­me­ves­ki­le sil­la.

And­res Õis üt­les, et raa­ma­tu väl­jaand­mi­se­le ku­lus 3125 eu­rot. Alg­ka­pi­ta­li 240 eu­rot ko­gu­sid Joa­ves­ki alg­koo­li kok­ku­tu­le­kul osa­le­nud. Ko­ha­lik oma­al­ga­tu­se prog­ram­mist saa­di 2000 eu­rot, Joa­ves­ki kü­la­ra­hast eral­da­ti 400 eu­rot ning kü­la suur­toe­ta­ja AS Ma­ru an­dis 485 eu­rot. Raa­ma­tut trü­ki­ti 500 ek­semp­la­ri.

And­res Õis: „Tun­nus­tan vä­ga kõr­gelt raa­ma­tu au­to­ri­te tööd aja­loo­li­se mä­lu ko­gu­mi­sel ja koon­da­mi­sel kõ­va­de kaan­te va­he­le. Raa­mat on just­kui tem­pel Joa­ves­ki piir­kon­na pä­ran­di­le, mis an­tak­se eda­si järg­ne­va­te­le põl­ve­de­le. Iga põlv­kond võiks suu­li­selt ko­gu­ne­nud pä­ri­mu­se kir­ja­li­kuks vor­mis­ta­da, nii säi­lib aja­loo­li­ne tõ­de või­ma­li­kult vä­he moo­nu­ta­tu­na.“

Raa­ma­tu kolm au­to­rit on seo­tud Joa­ves­ki­ga: aja­loo­la­ne Sten Berg­lund on Joa­ves­kil sün­di­nud, Ko­se ko­du­loo­muu­seu­mi ju­ha­ta­ja Mar­ju Verk (en­di­ne Me­ri­voo) elas lap­se­na Joa­ves­kil, Vae­kü­la koo­li di­rek­tor Kers­ti Aas­mets (en­di­ne Dam­mert) on Joa­ves­ki koo­li vi­list­la­ne.

Sten Berg­lund kir­ju­tas pea­tü­ki „Joa­ves­ki kü­la 1583-1945“ kü­la va­ni­mast aja­loost ala­tes esi­me­sest kir­ja­li­kust es­ma­mai­ni­mi­sest 1583. aas­tal, ves­ki­test ja omaaeg­sest kuul­sast pa­pi­vab­ri­kust, ka vab­ri­ku oma­ni­ke­le kuu­lu­nud Nõm­me­ves­ki hüd­roe­lekt­ri­jaa­ma ehi­ta­mi­sest.

Mar­ju Verk kir­jel­das pea­tü­kis „Joa­ves­ki pa­pi­vab­rik ja kü­la 1945-2020“ kü­lae­lu sõ­ja­järg­sest ajast tä­na­päe­va­ni. Kers­ti Aas­mets koos­tas pea­tü­ki „Joa­ves­ki alg­koo­li aja­lu­gu“, mil­les on ka­su­ta­tud koo­li õp­pe­nõu­ko­gu ja lap­se­va­ne­ma­te koo­s­ole­ku­te pro­to­kol­le aas­ta­tel 1951-1970.
Nel­jan­das pea­tü­kis „Mä­les­tu­sed“ on aval­da­tud ko­ha­li­ke ini­mes­te mee­nu­tu­si. Mä­les­tu­si on kir­ju­ta­nud Hil­ja Ama­lai­nen (Krii­sa), Luu­le Mi­hai­lo­va, Nee­me Mi­ken­berg, Kers­ti Aas­mets, Ma­re Muld­ma, Mai Vii­ra, Ee­ge Aa­su­mäe, Hans Mei­kar, Tii­na Kirs­me (Klaus), Ljud­mil­la Kald­ma, Rit­ta Suits (Ha­ri­no­va), Mar­ju Verk, Lii­na Va­ba, Ran­do Verk ning en­di­ne kü­la­va­nem Ira Laa­si, kes on ka raa­ma­tus­se li­sa­tud luu­le­tus­te „Meie til­lu­ke kool“ ja „Val­ge­jõ­gi“ ning Krim­mi-rei­si kir­jel­du­se kat­ken­di­te au­tor. Joa­ves­ki omaaeg­se kuul­sa an­samb­li Ves­ki­poi­sid loo ju­tus­ta­sid Ka­lev Laag­ri­küll ja Va­hur Lõ­he­laid. Oma mä­les­tu­si Joa­ves­kist ja­ga­vad ka ka­he Sa­lu­met­sa-pe­re jä­rel­tu­li­jad Ri­ta Vee­leid, Rutt Ig­nah­hin ja Lea Sa­lu­mets.

Kõ­va­kaa­ne­li­ses kriit­pa­be­ri­le trü­ki­tud raa­ma­tus on 256 le­he­kül­ge. Kaa­ne­ku­jun­du­ses on ka­su­ta­tud graa­fi­list leh­te Joa­ves­ki joa­ga, mi­da enam ei ole ole­mas. Pil­di joast te­gi bal­ti­sak­sa kunst­nik Carl Fried­rich Bud­deus1846. aas­tal. Li­gi 4 meet­ri kõr­gu­ne ju­ga Loo­bu jõel lam­mu­ta­ti 90 aas­tat ta­ga­si, kui Joa­ves­ki pa­pi­vab­ri­ku­le ha­ka­ti 1929. aas­tal te­ge­ma juur­dee­hi­tust ja sel­leks ka­su­ta­ti joa as­tan­gust mur­tud paa­si.

Sten Berg­lund tut­vus­tas Joa­ves­ki raa­ma­tu sün­ni­lu­gu ja en­da kir­ju­ta­tud pea­tük­ki 8. veeb­rua­ril Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas toi­mu­nud aja­loo­se­mi­na­ril: „Raa­ma­tu idee pak­kus Kers­ti Aas­mets 2018. aas­tal Joa­ves­ki koo­li kok­ku­tu­le­kul. Paar aas­tat ta­ga­si käi­vi­tus La­he­maa maa­kü­la­de mä­lu­maas­ti­ke pro­jekt, ko­gu­si­me mä­les­tu­si ja fo­to­sid ning koos­ta­si­me Joa­ves­ki ja Nõm­me­ves­ki aja­loo­li­sed õien­did. Raa­mat sün­dis pal­jus­ki tä­nu mä­lu­maas­ti­ke pro­jek­ti­le.“

Ta rää­kis, kui­das raa­ma­tus on li­saks Bud­deu­se joo­nis­tu­se­le veel mi­tu aja­loo­list fo­tot, üks ka Jo­han­nes Pää­su­ke­selt, kes 1913. aas­tal pil­dis­tas Nõm­me­ves­ki kos­ke üle Val­ge­jõe. Fo­tog­raaf kir­ju­tas oma päe­vi­kus, et kosk on üt­le­ma­ta ilus – na­gu mõ­nel Itaa­lia mäes­ti­ku­jõel. Joa­ves­kil oli siis Loo­bu jõ­gi kuiv.

Nii Joa­ves­kil kui ka Nõm­me­ves­kil olid ja­la­käi­ja­te­le pui­dust kõr­ged trepp­sil­lad – mõ­le­mad ehi­ta­tud va­na­de­le ves­ki­tam­mi­de­le. Ka­hel pool kõr­gu­sid sil­lal pui­dust tre­piast­med, kes­kel oli sir­ge osa. Kum­ba­gi sil­da enam po­le, Joa­ves­kil asub trepp­sil­la ko­hal ripp­sild.