Kordejaani naabrid: hooldekoduni võiks viia uus tee

1516
Kordejaani hooldekodu eskiislahendus.

Kuusallu Laululava kinnistule planeeritava hooldekodu naabrid on mures kasvava liikluskoormuse ja väheste parkimiskohtade pärast.

Kui kõik läheb plaani järgi, võib 2017. aasta lõpus alata Kuusalu alevikus Kordejaani platsil uue hooldekodu ehitus. Enne tuleb aga leida lahendus parkimisprobleemile ja ligipääsuteedele.
Laululava kinnistu kõrval on Jussikese lasteaed, veidi eemal eramajad ning looduskaitse all olev tamm. Ruumi väga palju pole – lasteaia juhataja Astrid Meister kirjeldas, et maja ees on 34 parkimiskohta, neid on olnud algusest peale liiga vähe, kui toimuvad rühmapeod või tullakse tipptunnil lastele järele. Töötajate autosid on pandud sisehoovi, et ruumi juurde tekitada, kuid päästeamet tegi märkuse, et tagavaraväljapääs ei tohi olla suletud.
Hooldekodu töötajatele tuleks lisaparkla platsile, mis on Nõmme põiktänava alguses. Sinna peaks mahtuma 15 autot. Laululava kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse koostanud arhitektuuribüroo DAGOpen OÜ esindajad märkisid eskiisi avalikul arutelul neljapäeval, 29. oktoobril, et parkimine on tõepoolest üks murekoht – lasteaia ja hooldekodu peale kokku jääks normatiivi järgi puudu 6 parkimiskohta.
Ka vallavanem Urmas Kirtsi nõustus,  et  parkimisele  tuleb  keskenduda ning leida parim lahendus: „Kui töötajate autod saab suurest parklast ära, jääks sinna hooldekodu klientide ja lasteaiaga seotud transport. Hooldekodus on kõige rohkem autosid nädalavahetusel ja õhtuti, kui tullakse lähedasi vaatama. Lasteaed on siis suletud.”
Uue hooldekodu detailplaneering algatati kevadel. Vallavalitsus soovis, et umbes 8000 ruutmeetrile tuleks hoolekandeasutus, kus on voodikohti kuni 100 inimesele, kes vajavad hoolekandeteenust, on voodihaiged, aga ka pansionaaditeenuse vajajad. Arhitektuuribüroo koostas esialgse eskiisi, kuid esindajad rõhutavad, kui detailplaneering kehtestatakse, tuleb uus arhitektuurikonkurss ja uus ideekavand, tulemus ei pruugi olla  samasugune  nagu praegu. Projekteerijate sõnul tuleb hiljem arvestada ilmakaarte suunda, päikese teekonda, hoone kuju, praegu oli  vaja saada teada, kui suurt maja teha. Pole  ka teada, mitu korrust majale tuleks, vallavanema sõnul oleks mõeldav kuni 2,5kordne hoone.
Planeeringu arutelul osalesid kinnistu naabruses asuva Nõmme põigu elanikud. Nad on mures, sest tänava algusesse planeeritakse lisaparklat ja uut kergliiklusteed ümber nende kinnistute. See suurendab liiklust oluliselt – juba praegu käiakse läbi Nõmme põik 4 kinnistu. Omanik pole teed sulgenud, sest see on tänava tagumistele elanikele ainus ligipääsutee.
Kuusalu vallaarhitekt Kadi Raudla selgitas, et avalikustatud eskiislahendus on esmane: „Planeering on algusjärgus,  kindlasti vajavad muutmist vallavalitsuse märkuste ja arutelul selgunud ettepanekute  osas.  Praegu  tuleb  keskenduda, milline on hoonestuse sobiv maht, kaitsta kaitsealust tamme, lahendada parkimine ning planeerida liiklusskeemi nii, et  oleks nõuetele vastav, kasutajasõbralik, võimalikult vähe elanikke häiriv.”
Ta rääkis, et Nõmme põigu juurdepääsutee asub praegu planeeringualast väljaspool: „Planeeringuga ei ole ette nähtud juurdepääsuteede muudatust. Juhul, kui kinnistute omanikud soovivad muuta senist tava nende maal liiklemiseks, on võimalik seda teha ka planeeringuta. Jalakäijatele on ette nähtud täiendav jalgtee, mis juhatab Nõmme põikteest mööda. Praegu enamik jalutajaid ei teagi, et tegu on erakinnistuga ning seal liikumine pole lubatud. Autodega kasutavad seda teed kahe erakinnistu omanikud, neile peab ligipääs säilima.”
Teine murekoht, mille arutelul osalejad välja tõid, on ligipääsutee. Autoga pääseb lasteaeda praegu metsa kaudu mööda Nõmme teed. Enne lasteaeda on teel järsk kurv, kus  lasteaia  juhataja  sõnul  on  keeruline manööverdada kauba­autodel, ka väiksematel sõidukitel on raske teineteisest mööduda.
Naabrid juhtisid tähelepanu, et hooldekoduni võiks tulla uus tee – keerata maanteelt välja, pöörata alevikku sisse ning minna läbi endise Kuusalu tehase territooriumi lasteaia ning hooldekoduni,  tee on kunagi varem seal olnud.
Vallavanem märkis, et praegu on kinnistuni viiv tee olemas ning uut rajada pole plaanis: „Liiklustihendus kindlasti kasvab, kuid ei tohiks tõusta häirivale tasemele. Uue tee rajamisel on omandist tulenevad takistused.”
Ta lisas, ettepanek fikseeritakse ja tasub uurida: „Praegune tee tuleb teha paremaks, et  oleks korraliku valgustuse ja kõnniteega.”
Arutelul osalejad tundsid huvi, miks valiti hooldekoduks Laululava kinnistu ning milliseid muid kohti kaaluti.
Vallavanem vastas, et valiti asukoht, kus kõik vajalik oleks ligidal: „Esialgu mõtlesime asukohtadena Salmistu või Valkla küla, õunaaeda Aiandi ristis. Need ei sobinud, sest ei maksa arvata, et vanurid ei taha olla sotsiaalsed. On vaja, et lähedal oleks bussipeatus, pood, perearstikeskus, kirik. Vanurit ei tohi peita võssa.”
Asukohana kaaluti ka Jõelähtme valda, sest hooldekodu oli esialgu planeeritud kahe valla ühisprojektina.
Veel uuriti, mida tähendaks Kordejaani lauluväljaku kaotamine – noortel kaoks kogunemiskoht ning kultuuriüritusi seal enam teha ei saaks.
„Olen oodanud, millal tuleb Kuusalu aleviku rahval initsiatiiv, et võiks olla korralik laululava. Kui vajame välilava, oleks mõistlik rajada see rahvamaja juurde,” lausus vallavanem.
Ta lükkas ümber ka kuulujutud, et hakatakse rajama hooldekodu, nagu on Valklas – OÜ Hoolekandeteenused pole majaga seotud.
Kas Kuusalu valla eakad saaksid hooldekodus vallalt toetust, selgub siis, kui 2016. aastal on tehtud äriplaan: „Vald maksab praegu 30 inimese voodikoha eest. Kui palju on lisaks neid, kes ise maksavad, me ei tea. Ilmselt oleks meie vajadus 35-40 kohta.”
Ta märkis, et hoone on plaanis rajada erakapitali osalusel ning projekt võib olla  investoritele apetiitne, sest pangaintressid on olematud, olla apetiitne investoritele.