Koostatakse Harjumaa koolivõrgu prognoosi

900

Haridus- ja teadusministeeriumi ametnikud tutvustasid pooleliolevat tööd aprillis HOLi istungil
omavalitsusjuhtidele.

Tiina Annus ministeeriumi analüüsitalitusest rääkis, et lõplik prognoos valmib mais, siis osatakse ka välja pakkuda, milliseid samme Harjumaa koolivõrgu optimeerimiseks tuleks ette võtta. Esialgu tutvustati peamiselt arvusid – kui palju ja millises vanuses lapsi Harjumaal on, millistes koolides nad käivad jne.

Priit Laanoja kinnitas, et Harjumaa jaoks on oluline märksõna Tallinn. Pole tähtis, millise mainega on seal üks või teine kool, Harjust jätkub õpilasi pealinna peaaegu kõikidesse koolidesse. Kokku käib praegu maakonnast pealinna koolidesse umbes 400 last ehk kahe põhikooli jagu.

Ministeeriumi ametnikud tõdesid, et prognoose Harju õpilaste arvu muutumise kohta on raske teha – lisaks sündivusele tuleb arvestada ka rändega, kuna mõne valla elanike arv on lausa kahekordistunud ning suureneb veelgi.

Paljud, kes maakonda kolinud, ei vaheta kohe oma laste kooli, kuid positiivne trend on, et esimese kooliastme ehk 1.-3. klassi lapsi panevad ka uued elanikud juba elukohajärgsesse kooli.

Priit Laanoja hinnangul ei pea arvamus maakoolide kehvema kvaliteedi osas paika – paljud Harjumaa põhikoolide edukad lõpetajad pääsevad ka pealinna eliitkoolidesse.

Haridusministeeriumi töötajad rõhusid omavalitsuste vajadusele teha koolivõrgu kujundamise osas koostööd.  Ministeeriumi asekantsler Riho Raave rääkis, et riik kärbib tänavu omavalitsuste tulubaasi tulumaksuosa vähendamisega ning ka edaspidi peavad vallad-linnad arvestama sellega, et kõikide koolide ülalpidamiseks ei pruugi enam raha jätkuda.

Mis saab Kehra gümnaasiumist?
Haridusministeeriumis on seoses haridusreformi uue kava väljatöötamisega kõneldud ideest, et gümnaasiumid peaksid hakkama tööle põhikoolidest eraldi, ligikaudu 10 000 elaniku peale võiks jääda üks keskkool. Kuigi see on alles plaan, mida pole kinnitatud, on idee tekitanud suuremal või vähemal määral arutelusid ja mõtteainet kõigis Ida-Harju omavalitsustes.

Anija valla haridus- ja sotsiaaltöö vanemspetsialist Marge Raja sõnul on mai keskel Kehra gümnaasiumis lapsevanemate üldkoosolek, arutatakse ka kooli tulevikku. Eelmisel nädalal otsustas Anija vallavolikogu pikendada Kehra gümnaasiumi arengukava 2010. aasta lõpuni.

„Praegu, kui riik kavandab haridussüsteemis muutusi, ei ole mõtet uut arengukava koostama hakata. See tuleb teha niisugune, nagu riiklik õppekava ette näeb,“ selgitas ta.

Marge Raja kinnitas, et põhikool jääb Kehrasse kindlasti, küsimus on, mis saab gümnaasiumiosast. Kehra gümnaasiumis käivad praegu ka Aegviidu ja Raasiku põhikooli lõpetanud, kuid paljud kohalikud lapsed lähevad edasi Tallinna kesk­koo­li­desse.

Marge Raja: „Kehra kooli puhul peaks eraldi käsitlema venekeelset õpet. Ida-Harjumaal on vene õppekeelega gümnaasiumid veel Maardus ja Loksal, kui tuleks teha üks venekeelne keskkool, siis kuhu? Logistiliselt on need kohad sidumata. Vaja on majanduslikku analüüsi, maakondlikku koordineerimist.“

Kuusalu kihelkonnas 4 keskkooli
Kui Harju maavanem Värner Lootsmann külastas 13. ja 14. aprillil Kuusalu valda, toimus Kuusalu keskkoolis haridusteemaline arutelu.

Direktor Vello Sats selgitas, miks peaks keskkool jääma Kuusallu – koolikompleks on suures osas välja ehitatud, õpetajate kaader on tugev, kooli juurde kuuluvad staadion ja spordikompleks, kus on suur spordisaal ja ujula.

Kuusalu vallavolikogu liige Enn Kirsman tutvustas Lahemaa gümnaasiumi ideed – asutada kihelkonna keskele Kolka kogu piirkonna jaoks üks suur keskkool.

Tõdeti, et keskkooli küsimuses tuleb arutelu jätkata, kaasata Loksa esindaja.

Koosolekul osales ka Kuusalu vallavolikogu hariduskomisjoni esimees Sulev Valdmaa. Ta rääkis, et ei olnud Lahemaa gümnaasiumi ideest lugenud, kuid käis spontaanselt välja samalaadse mõtte.

„Hetkel on Kuusalu vallas toimiv koolivõrk, ületamatuid probleeme pole ette tulnud. Seda ükskõik mis suunas ümber kujundama hakates peame andma endale aru, et õpilaste arv ei muutu. Kui õpilased on praeguseks väljakujunenud moel koolihoonetesse mahutatud, siis mis argumendid võiksid olla head selleks, et nad peaksid hakkama hommikuti ja õhtuti samme seadma teisiti. Kõiki muudatusi tuleks kaaluda väga tõsiselt, sest neil on suur mõju õppe sisule, õpetajate kaadrile ja paljudele teistele asjaoludele. Kui vana moodi kooli pidada ei saa, peab omavalitsus elu poolt kaasa toodavad muudatused niikuinii ära tegema,“ kommenteeris Sulev Valdmaa.

Loksa I keskkooli direktor ja linnavalitsuse liige Õnnela Tedrekin ütles Sõnumitoojale, et vale oleks lõhkuda olemasolevat, kuigi rahaliselt kallist süsteemi: „Lõpuni läbi mõtlemata ja arvutamata uuendused võivad kaasa tuua ootamatusi. Kui soovime maakohtades elu säilimist ja arendamist, peame koolivõrgu kujundamisel arvestama piirkondade omapära ja koolide taset, tõmbekeskuste olemasolu ja palju muud. Loksa I keskkooli juhina seisan selle kooli säilimise eest.”