Kuusalu vallavanem URMAS KIRTSI: „Usume, et iga koosolekuga saavad asjad selgemaks.”
Esmaspäeval, 1. märtsil kogunes Kuusalu vallamajja Lahemaa kaitse-eeskirja projekti arutama 25 inimest. Kohal olid Kuusalu ja Vihula valla maa- ning ehitusvaldkonna ametnikud, mõned külavanemad ja maaomanikud, keskkonnaameti Viru ning Harju-Järva-Rapla regiooni töötajad.
Viru regiooni kaitsekorralduse spetsialist Timo Kark selgitas esmalt, miks on uut kaitse-eeskirja vaja – kui võeti vastu praegu kehtiv eeskiri, ei olnud Eesti Euroopa Liidu liige, nüüd on Eestis ka uus looduskaitseseadus ning rahvusparkide haldamises on olnud mitu reformi.
Ta rääkis uue eeskirjaga kehtestatavatest suurimatest muudatustest. Sihtkaitsevööndeid tuleb senise 22 asemel 44. Pindalalt laieneb vöönd 5000 hektari jagu, Kuusalu vallas on sellest 2700 hektarit. Osades sihtkaitsevööndites on kavandatud ajalised liikumispiirangud, et kaitsta erinevaid taime- ja linnuliike.
Metsade majandamise kohta on eeskirja projektis kirjas, et turberaiet saab teha 2 hektari suurusel alal, säilima peab 15 protsenti. Ehituskeeluvöönd rannikul on külade kaupa erinev olenevalt ehitustihedusest, Altjal, Võsul ja Vergis on see kõige väiksem – 50 meetrit merepiirist.
Eeskirja projekti avalikustamise kohta sõnas ta, et seaduse järgi ei tohi see kesta alla kahe nädala. Lahemaal kestab avalikustamine 3,5 kuud, lõpeb 30. aprillil. Avalikud koosolekud on küladesse kavandatud mais-juunis.
Ta tutvustas rahvuspargi maaomanikele suunatud toetusi. Maamaks on kõigil poole väiksem, sihtkaitsevööndite maa eest maamaksu ei võeta. PRIA kaudu saab taotleda metsatoetust. Kuusalu vallas on 2009. aastal makstud metsatoetust 2 211 500 krooni.
Veel on võimalus taotleda toetust poollooduslike koosluste hooldamise eest. Timo Kark sõnas, et Kuusalu valla maaomanikud võiksid selle toetusega saada kokku üle 4 miljoni krooni, kuid taotletud on palju vähem, möödunud aastal umbes 300 000 krooni.
Teha eraldi töörühm koos külade esindajatega
Jaan Velström Virve külast tahtis teada, kuidas toimub ettepanekute arvestamine ning arvas, et kasulik oleks moodustada töörühm koos külade esindajatega, et arutada rahvuspargi külade funktsioneerimist: „Arutada sellest küljest, et elanikel on vaja rahvuspargis edasi talitada, maja remontida, maad harida. Muidu sõidavad ametnikud kohalikest elanikest üle. Keskkonnaamet otsustab ja põhjendab, aga Lahemaa külade arvamus ei pruugi minna arvesse.”
Timo Kark vastas, et ettepanekud fikseeritakse ja vaadatakse, kas on motiveeritud. Ning vastatakse, kas arvestati või mitte ja miks. Seejärel viiakse sisse muudatused ning avalikustatakse muudatustega projekt.
Eeskirja kohta sõnas ta, et selle formaat on ette nähtud seadusega.
Valla munitsipaalspetsialist Rein Kiis Kolgakülast vaidles vastu, et looduskaitseseadus sätestab üldiselt, sellist formaati pole ette nähtud.
Kalme külavanem, Kuusalu volikogu külaelukomisjoni esimees Henn Pärn tegi ettepaneku kirjutada kaitse-eeskiri ümber lähtudes kaitseala elanikest – kuidas looduskaitse väärtustab inimeste elu konkreetses kohas. Põhiküsimus ongi Lahemaal see, et looduskaitse pole lahendatud kohalike inimeste kaudu. Eeskirja tuleks menetleda koos ning tunnetada reaalsuse piiri. Võiks iga piirkonna kohta kirjutada konkreetselt, mida seal kaitstakse ja kuidas.
„Olete loonud hea seadusliku aluse, aga anname sellele inimliku mõõtme,” sõnas ta.
Ka Kuusalu vallaarhitekt Kadi Raudla ja abivallavanem Tõnu Ammussaar leidsid, eeskirja tekst on keeruline, inimesed ei saa sellest aru.
Maamaksusoodustus vähendab eelarveid
Urmas Kirtsi ütles, et maamaks on valla üks põhilisi sissetulekuallikaid: „Riik annab rahvuspargis maaomanikele maamaksusoodustust, kuid pole kompensatsioonimehhanismi. Riiklik tasandusfond meie puhul ei toimi, sest Kuusalu vald sellest raha ei saa.”
Ka Vihula valla ehitusspetsialist Erik Keskküla lausus, et Vihula vald ei saa samuti riigilt dotatsiooni, looduskaitseliste maamaksusoodustuste tõttu jääb vallal aastas saamata 2 miljonit krooni. Tõnu Ammussaar lisas, et Vihula vald saab tulu- ja maamaksu kokku 16 miljonit krooni, saamata 2 miljonit on sellega võrreldes väga suur summa.
Kuusalu valla peamaakorraldaja Peeter Raudsepp ütles, et praeguse 1,2-protsendilise maksumäära juures jääb vallaeelarvesse soodustuse tõttu aastas laekumata Lahemaalt 1,7 miljonit krooni, kõigilt looduskaitselistelt aladelt kokku ligi 4 miljonit krooni.
Vallavanem märkis, et koos Vihula vallaga on arutatud varianti anda riik saamata jääva maamaksu asjus kohtusse.
Koosolek kestis ligi kaks tundi. Henn Pärn lausus lõpus, et loodab, koos eeskirja projektiga valmib selle rakenduskava ning eeskirja sisu muudetakse nii, et iga maaomanikuga tekib leping, mida Lahemaal tohib teha ja mida mitte.
Urmas Kirtsi ütles lõpetuseks, et tema usub, iga koosolekuga saavad asjad selgemaks: „Olen optimist ja demokraatiafänn ning usun, et rahva arvamus on oluline.”
Kuusalu valla keskkonnakomisjon on kaitse-eeskirja projekti ühel korral arutanud ja jätkab selle nädala koosolekul. Kuusalu vallavalitsus kavatseb esitada keskkonnaametile eeskirja kohta ettepanekud märtsi lõpus.
