Kont­ras­tid Mal­lor­cal – su­vi­tus­lin­na üli­lär­ma­kast ööe­lu­tä­na­vast luks­hin­na­ga pe­re­ho­tel­li­ni

1274
Arenduskoja reisigrupp Mallorcal Porto Cristo linnas: HEKI VUNTUS, ALARI KIRT, TIINA VILU, ANN LÕHMUS, HELLE LOOTSMANN, ÜLLE VISNAPUU, ÜLLE TAMM, LAIVI KIRSIPUU, VELLO TEOR, giid VIRVE ROOSIMÄGI, KADRI IDAVAIN, KAISA LINNO, KATRIN SUURSOO ja ILONA ALLA. Foto Lagle Troncoso

MTÜ Aren­dus­ko­da kor­ral­das rah­vus­va­he­li­se­le koos­tööp­ro­jek­ti­le „Sääst­va tu­ris­mi aren­da­mi­ne“ li­sand­väär­tu­se and­mi­seks õp­pe-mo­ti­vat­sioo­ni­rei­si His­paa­nias­se Mal­lor­ca saa­re­le.

„Teie ho­tell jääb Ma­ga­lu­fi lin­nas õl­le­ka­te-baa­ri­de tä­na­va piir­kon­da, mis on ot­se­kui tei­ne di­men­sioon, kõi­ge pöö­ra­sem, mu­jal on ra­hu­li­kum ja so­liid­sem,“ võt­tis rei­si eel­vii­ma­sel päe­val Mal­lor­ca tu­ris­mio­lu­kor­ra mõ­ne lau­se­ga kok­ku väi­ke­se maa­ho­tel­li ja hin­na­tud vei­ni­keld­ri oma­nik Car­los Fe­liu Lluc­ma­jo­ri kü­las. Te­ma ho­tel­li 10 toas öö­bi­vad jõu­kad sak­sa tu­ris­tid, öö mak­sab ühe­le ini­me­se­le 466 eu­rot. Esi­me­sed va­bad toad on saa­da­val ke­va­del.

„Mal­lor­cal on ha­ka­tud mas­si­tu­ris­mi vä­hen­da­ma, et asen­da­da õh­tu­sed-öi­sed mee­le­tud pi­dut­se­jad vii­sa­ka­ma­te tu­ris­ti­de­ga, näi­teks ka gol­fi­rah­va­ga. Aga muu­tus­te el­lu­vii­mi­ne on ras­ke. Kar­de­tak­se, et kui tõs­te­tak­se hin­du, siis üld­se ei tul­da. Ini­me­sed ta­ha­vad rän­na­ta, kuid sood­salt,“ tõ­des ta, kui rää­ki­si­me, kui­das meie kuu­rort­lin­na peo­tä­na­valt kos­tab muu­si­kat ja pi­dut­se­ja­te lär­mi hom­mi­ku­ni.

Mal­lor­ca on Lää­ne-Vi­ru maa­kon­na suu­ru­ne saar Va­he­me­res, ela­nik­ke um­bes 900 000, neist li­gi poo­led on pea­lin­nas Pal­ma de Mal­lor­cas. Põ­hi­li­ne ma­jan­dus­ha­ru on tu­ris­miä­ri, aas­tas kü­las­tab saart 13-15 mil­jo­nit tu­ris­ti. Su­vi­tus­hooaeg al­gab mais ja lõ­peb ok­toob­ris.

Saa­rel an­na­vad pal­ju­de­le tööd Eu­roo­pa tun­tud ho­tel­li­ke­tid, töö­ta­tak­se in­ten­siiv­selt pool aas­tat ja tei­se poo­le pu­ha­tak­se, suu­rem osa kuu­ror­te on tal­ve­pe­rioo­dil su­le­tud. Amet­li­kult on ho­tel­li­des kok­ku 300 000 voo­di­koh­ta. Mal­lor­ca­le tul­lak­se õp­pi­ma ho­tel­lin­dust, vas­tav ame­ti­kool on seo­tud ko­ha­li­ku üli­koo­li­ga. Se­da­si tut­vus­tas esi­me­sel rei­si­päe­val mei­le Mal­lor­ca saart seal elav eest­la­ne Me­rit Mät­lik.

Saa­re lä­bi­mõõt on lää­nest it­ta 120 ki­lo­meet­rit, au­to­ga lä­bib sel­le ühe tun­ni ja 10 mi­nu­ti­ga, kui tee­le ei jää ta­kis­tu­si. Mal­lor­ca na­gu ka üle­jää­nud kol­me Ba­leaa­ri saa­re oma­pä­ra on, et lei­dub mäes­tik­ke ja kau­neid ran­du, kuid po­le üh­te­gi jõ­ge ega jär­ve.

Li­saks vii­na­mar­ja­de­le ja olii­vi­de­le on Mal­lor­cal pal­ju mand­li­puid, kok­ku 4 mil­jo­nit, eri­li­ne vaa­ta­mis­väär­sus on, kui mand­li­sa­lud va­ra­ke­va­del õit­se­vad.

Mal­lor­ca kui Va­he­me­re ühe po­pu­laar­se­ma tu­ris­mi­siht­ko­ha­ga tut­vu­sid Aren­dus­ko­ja LEA­DER-te­ge­vusg­ru­pi hin­da­mis­ko­mis­jo­ni ja ju­ha­tu­se liik­med ning te­gev­mees­kond. Hin­da­mis­ko­mis­jo­nist osa­le­sid Kad­ri Ida­vain ja Kai­sa Lin­no Kuu­sa­lu val­last, Lai­vi Kir­si­puu Lok­salt, Vel­lo Teor OÜst VE­TE Et­te­võt­ted, Ilo­na Al­la Ta­pa ja Ann Lõh­mus Kad­ri­na val­last, ju­ha­tu­sest Ala­ri Kirt Ta­pa val­last, Ül­le Vis­na­puu Kad­ri­na val­last ja Hel­le Loots­mann Lok­salt ning te­gev­mees­kon­nast Aren­dus­ko­ja te­gev­juht Hei­ki Vun­tus, pro­jek­ti­de kon­sul­tant-spet­sia­list Tii­na Vi­lu ja pro­jek­ti­juht Kat­rin Suur­soo. Et õp­pe­sõi­dul näh­tut-ko­ge­tut laie­malt ka­jas­ta­da, oli kaa­sa kut­su­tud Sõ­nu­mi­too­ja aja­kir­ja­nik. Kol­me­teist­küm­ne­liik­me­li­se rei­sig­ru­pi Mal­lor­ca-kü­las­tus kes­tis vei­di roh­kem kui nä­da­la, 26. sep­temb­rist ku­ni 4. ok­toob­ri­ni.

Sa­ja-aas­ta­ne pui­dust rong ning kont­sert Draa­ko­ni koo­pas
Oma ho­tel­li­lin­nast väl­jas­pool käi­si­me saa­rel mit­mes enim­kü­las­ta­ta­vas ko­has, ku­hu bri­ti teis­me­li­sed pi­dut­se­jad, poiss­mees­te ja tüd­ru­ku­te õh­tu­te tä­his­ta­jad ena­mas­ti ilm­selt ei jõua­gi.

Mal­lor­ca on kau­nis ja vaa­da­ta pal­ju. Kõi­ge tun­tu­ma­tes tu­ris­mi­pai­ka­des tu­li seis­ta jär­je­kor­ras koos sa­da­de hu­vi­lis­te­ga. Nii ka oo­da­tes sis­se­pää­su Mal­lor­ca üh­te suu­re­mas­se tõm­be­numb­ris­se – Cue­vas del Drach ehk Draa­ko­ni koo­bas­tes­se.

Mal­lor­ca­la­sed os­ka­vad oma vaa­ta­mis­väär­su­si esit­le­da ja pak­ku­da tu­ris­ti­le ela­must. Sa­ma­laad­seid koo­paid on Va­he­me­re äär­se­tes rii­ki­des tei­si­gi, kuid Draa­ko­ni koo­bas­tes lõ­peb ring­käik klas­si­ka­li­se muu­si­ka kont­ser­di­ga maa-alu­sel jär­vel, muu­si­kud sõi­da­vad val­gus­ta­tud paa­ti­des.

Kind­las­ti tu­leb Mal­lor­cal ära käia ka Ser­ra de Tra­mun­ta­na mäes­ti­kus asu­vas lin­na­ke­ses Sol­ler, ku­hu saab pea­lin­nast sõi­ta va­naaeg­se kit­sa­rööp­me­li­se ron­gi­ga. Raud­tee ava­ti 1912. aas­tal, 28ki­lo­meet­ri­se­le tee­kon­na­le jää­vad 13 tun­ne­lit ning kau­nid maas­ti­ku­vaa­ted mä­ge­de­le ja or­gu­de­le.

Sol­le­rist on või­ma­lik lah­ti­se puust tram­mi­ga eda­si sõi­ta me­re äär­de Port de Sol­le­ris­se, se­da­gi tu­ris­miat­rakt­sioo­ni ka­su­ta­vad pal­jud. „Näe­te, kui­das osa­tak­se ra­ha tee­ni­da, al­les on hoi­tud kit­sa­rööp­me­li­ne raud­tee, va­nad ron­gid ja tram­mid ning pan­dud uues­ti töö­le,“ tun­nus­tas Aren­dus­ko­ja ju­ha­tu­se esi­mees Ala­ri Kirt.

Tun­tud tu­ris­ti­lõks on ka Mal­lor­ca pär­li­te­has koos suu­re kaup­lu­se­ga, Ma­jo­ri­ca pär­leid on saa­rel too­de­tud mi­tu sa­jan­dit.

Mallorca üks turismimagneteid Mirador Es Colomer Formentor. Foto Heiki Vuntus
Mallorca üks turismimagneteid Mirador Es Colomer Formentor. Foto Heiki Vuntus

Vä­ga pal­jud kü­las­ta­vad ka Mi­ra­dor Es Co­lo­mer For­men­to­ri, kust ava­ne­vad vaa­ted oo­kea­ni­le ja ran­ni­kuäär­se­te­le kal­ju­de­le. Tra­mun­ta­na mäes­ti­ku kur­vi­li­sed teed on Eu­roo­pa pro­fi­jalg­rat­tu­ri­te üks lem­mi­ku­maid tree­nin­gu­ra­du, nii sõi­tis ka meie väi­ke­buss mä­gi­tee­del möö­da üles- ja al­la­poo­le lii­ku­va­test jalg­rat­tu­ri­test.

Rah­va­roh­ked oli ka pea­lin­na Pal­ma de Mal­lor­ca vaa­ta­mis­väär­su­sed, kõi­ge roh­kem oli uu­dis­ta­jaid kuul­sa Sa­nau ka­ted­raa­li juu­res.

UNES­CO pä­ran­di mä­gi­kü­lad
Aren­dus­ko­ja „Sääst­va tu­ris­mi pro­jek­ti“ ees­märk on aren­da­da tu­ris­mi La­he­maa rah­vus­par­gis ja sel­le mõ­jua­lal. Käi­si­me Mal­lor­cal mit­mel päe­val loo­dus­kait­sea­la­del ja mä­gi­lin­na­kes­tes, ku­hu mas­si­tu­rism ei ula­tu, kui­gi ka neis­se pai­ka­des­se ja­gus mat­ka­jaid-hu­vi­li­si.

Mal­lor­cal on li­gi 20 rah­vus­par­ki, mil­lest re­ser­vaa­di­na on väl­ja ehi­ta­tud lin­nu­vaat­lu­s­ala Parc Na­tu­ral de S’Al­bu­fe­ra. Ka­na­lid ja sil­la­ke­sed, tee­ra­jad ning loo­du­ses­se su­lan­du­nud lin­nu­vaat­lus­ma­jad. Kai­sa Lin­no juh­tis tä­he­le­pa­nu lin­nu­par­gi vii­ta­de­le, ku­hu on mär­gi­tud ka järg­mi­se ko­ha­ni kõn­di­mi­seks ku­luv aeg.
UNES­CO maail­ma­pä­ran­di ni­mis­tus­se kuu­lu­vas Tra­mun­ta­na piir­kon­nas on mit­meid au­tent­seid mä­gi­kü­la­sid. Nii ka For­na­lutx, mi­da pee­tak­se ilu­sa­maks kü­laks His­paa­nias, ke­raa­mi­ka­too­de­te­ga kuul­saks saa­nud Fe­la­nitx, sa­da­ma­linn Ca­la Fi­gue­ra, sa­mu­ti Vall­de­mos­sa, kus on su­vi­ta­nud Fre­de­ric Cho­pin, ja kunst­ni­ke kü­la Deia oma ime­lis­te pa­no­raam­vaa­de­te­ga.

Mal­lor­ca­la­sed on suut­nud hoi­da ar­hi­tek­tuu­ri­pä­ran­dit, pal­jud mä­gi­kü­lad-lin­nak­sed on al­les sel­lis­te­na, na­gu olid aas­ta­sa­du ta­ga­si. Süm­paat­ne on, kui­das hoo­li­ma­ta ki­vi­sil­lu­ti­sest ja ole­ma­tu­test hal­ja­sa­la­dest on need ro­he­li­sed – tä­na­va ää­res sein­te ja us­te kõr­val ning aken­del kas­va­ta­tak­se po­ti­lil­li ja -tai­mi.

Vei­ni­mõi­sad ja ise­teh­tud li­köör
Na­gu Va­he­me­re ää­res ik­ka, on ka Mal­lor­cal vii­na­mar­jais­tan­du­sed ja ko­ha­li­kud vei­ni­toot­jad. Meie tut­vu­si­me neist ka­he­ga. Tian­ne Neg­re on kaa­saeg­ne vei­ni­te­has, mil­le saks­las­test uued oma­ni­kud on omaaeg­sest vei­ni­mõi­sast üm­ber ehi­ta­nud ja si­sus­ta­nud mood­sa teh­ni­ka­ga. Ku­na pe­re­tü­tar on ar­hi­tekt, on hu­vi­pak­kuv ka ko­gu hoo­nes­tus.

Olu­li­selt väik­sem, kuid see-eest eks­lu­siiv­ne on Can­fe­liu vei­ni­mõis, mi­da ha­ka­ti aren­da­ma klien­ti­de sur­vel. Pe­re­mees Car­los Fe­liu ju­tus­tas, et pi­da­sid koos ven­na­ga maa­ho­tel­li, neil on ka oma vii­na­mar­ja­kas­va­tus, kü­la­lis­te­le pa­ku­ti en­da teh­tud vei­ni. Pu­de­leid vii­di kaa­sa ning Sak­sa­maalt, Aust­riast ja Šveit­sist hak­ka­sid tu­le­ma os­tu­soo­vid. Sõi­de­ti ka ekst­ra ko­ha­le nen­de bio­dü­naa­mi­li­si vei­ne maits­ma ja ost­ma. Bio­dü­naa­mi­li­ne tä­hen­dab, et vii­na­mar­jad kas­va­vad nii, na­gu loo­dus või­mal­dab, ei väe­ta­ta ega ka­su­ta­ta pes­tit­sii­de. Mul­lu sa­das pal­ju vih­ma ja oli ras­ke aas­ta, ent tä­na­vu on ol­nud pal­ju päi­ke­se­li­si päe­vi, saak oli era­kord­selt hea ja vei­ni kää­ri­mas vaa­ti­des suu­res ko­gu­ses. Oma­moo­di ela­mus oli või­ma­lus ro­ni­da ko­gu­ka­test vei­ni­ma­hu­ti­test kul­bi­ga proo­vi­ma eri kää­ri­miss­taa­diu­mis vei­ne.

Et­te­võ­te­test kü­las­ta­si­me veel Las Sa­li­nas de Le­van­te soo­la­te­hast, kus meil lu­ba­ti tii­ki­dest oma käe­ga soo­la võt­ta, uu­ri­da soo­lak­ris­tal­li­de kä­sit­si pu­has­ta­mist ja kõn­di­da töös­tus­li­ku soo­la kõr­ge­te kuh­ja­de va­hel.

Suu­re­pä­ra­se punk­ti pa­ni õp­pe­rei­si­le vii­ma­ne kü­las­tus – rah­vus­par­gis paik­ne­va Es­por­le­se lin­na­ke­se ko­du­töö­ko­jas õpe­tab Ma­ria­lau­ra Dol­fi val­mis­ta­ma ko­ha­li­kest tai­me­dest li­köö­ri. Es­malt käi­si­me mäe­nõl­val li­köö­ri jaoks tai­mi ko­gu­mas. See­jä­rel sai igaüks omal va­li­kul need ju­hen­da­ja ko­duaias pu­de­lis­se sea­da, ko­ha­lik töös­tus­lik anii­si­viin pea­le ja pu­del ko­ju kaa­sa, en­ne ava­mist tu­leb las­ta kolm kuud tõm­ma­ta.

Pea­le li­köö­ri­val­mis­ta­mi­se õp­pi­si­me kok­ku pa­ne­ma ja sai maits­ta ko­ha­lik­ku snäk­ki – tu­me sai, olii­viõ­li, to­ma­tid, sink ja peh­me vorst, mil­le si­su mää­ri­tak­se saia­le.

Mul­je­ta­val­dav oli, kui saa­bu­sid naab­rid, kes tõid mei­le en­da ko­duaiast kau­si­täie hur­maa­sid. Kõr­va­laias toi­me­ta­ti sa­mu­ti töö­toas – õpe­ta­ti üht tu­ris­mig­ru­ppi his­paan­las­te kuul­sat pan­ni­roo­ga pael­lat val­mis­ta­ma.

Aren­dus­ko­ja pro­jek­ti­de kon­sul­tant Tii­na Vi­lu: „Nä­gi­me, kui­das tu­ris­mi­vald­kon­nas lii­gu­tak­se ai­na enam sel­le poo­le, et pan­nak­se ini­me­sed ise te­ge­ma ja ko­ge­ma, nii viid ko­ju kaa­sa ka ise­te­ge­mi­se emot­sioo­ni.“
Kai­sa Lin­no tõstis esile Mal­lor­cal ko­ha­tud gii­di­de tööd – nii soo­la­te­ha­ses, li­köö­ri­val­mis­ta­mi­sel kui ka pea­lin­nas ju­ha­ta­sid meid ka­ris­maa­ti­li­sed nai­sed, kel­le esi­ne­mi­ne oli ot­se­kui eten­dus.

Ta mär­kis veel, et sai Mallorcal kinnitust sellele, millele Maaü­li­koo­lis, kus ta hil­ju­ti lõ­pe­tas loo­dus­tu­ris­mi eria­la, juh­ti­sid õp­pe­jõud tä­he­le­pa­nu – pea­mi­ne ees­märk tu­ris­mis ei to­hi ol­la pel­galt kü­las­ta­ja­te ar­vu suu­ren­da­mi­ne, vaid mõel­da tu­leb, ke­da tu­ris­ti­dest ja kui­das oma ko­du­kan­dis nä­ha ta­he­tak­se.

Vel­lo Teor kii­tis, et häm­mas­tav, kui­das mil­jo­ni­test tu­ris­ti­dest hoo­li­ma­ta suu­de­tak­se ko­gu Mal­lor­ca saar hoi­da pu­has ning kõik hoo­ned on kor­da teh­tud. Ta tun­nus­tas ka his­paan­las­te söö­gi­kul­tuu­ri ning se­da, et oli ae­ga jäl­gi­da, kui­das kü­la­li­si suu­re­ma­tes ja väik­se­ma­tes res­to­ra­ni­des vas­tu võe­tak­se ja tee­nin­da­tak­se.