MTÜ Arenduskoda korraldas rahvusvahelisele koostööprojektile „Säästva turismi arendamine“ lisandväärtuse andmiseks õppe-motivatsioonireisi Hispaaniasse Mallorca saarele.
„Teie hotell jääb Magalufi linnas õllekate-baaride tänava piirkonda, mis on otsekui teine dimensioon, kõige pöörasem, mujal on rahulikum ja soliidsem,“ võttis reisi eelviimasel päeval Mallorca turismiolukorra mõne lausega kokku väikese maahotelli ja hinnatud veinikeldri omanik Carlos Feliu Llucmajori külas. Tema hotelli 10 toas ööbivad jõukad saksa turistid, öö maksab ühele inimesele 466 eurot. Esimesed vabad toad on saadaval kevadel.
„Mallorcal on hakatud massiturismi vähendama, et asendada õhtused-öised meeletud pidutsejad viisakamate turistidega, näiteks ka golfirahvaga. Aga muutuste elluviimine on raske. Kardetakse, et kui tõstetakse hindu, siis üldse ei tulda. Inimesed tahavad rännata, kuid soodsalt,“ tõdes ta, kui rääkisime, kuidas meie kuurortlinna peotänavalt kostab muusikat ja pidutsejate lärmi hommikuni.
Mallorca on Lääne-Viru maakonna suurune saar Vahemeres, elanikke umbes 900 000, neist ligi pooled on pealinnas Palma de Mallorcas. Põhiline majandusharu on turismiäri, aastas külastab saart 13-15 miljonit turisti. Suvitushooaeg algab mais ja lõpeb oktoobris.
Saarel annavad paljudele tööd Euroopa tuntud hotelliketid, töötatakse intensiivselt pool aastat ja teise poole puhatakse, suurem osa kuurorte on talveperioodil suletud. Ametlikult on hotellides kokku 300 000 voodikohta. Mallorcale tullakse õppima hotellindust, vastav ametikool on seotud kohaliku ülikooliga. Sedasi tutvustas esimesel reisipäeval meile Mallorca saart seal elav eestlane Merit Mätlik.
Saare läbimõõt on läänest itta 120 kilomeetrit, autoga läbib selle ühe tunni ja 10 minutiga, kui teele ei jää takistusi. Mallorca nagu ka ülejäänud kolme Baleaari saare omapära on, et leidub mäestikke ja kauneid randu, kuid pole ühtegi jõge ega järve.
Lisaks viinamarjadele ja oliividele on Mallorcal palju mandlipuid, kokku 4 miljonit, eriline vaatamisväärsus on, kui mandlisalud varakevadel õitsevad.
Mallorca kui Vahemere ühe populaarsema turismisihtkohaga tutvusid Arenduskoja LEADER-tegevusgrupi hindamiskomisjoni ja juhatuse liikmed ning tegevmeeskond. Hindamiskomisjonist osalesid Kadri Idavain ja Kaisa Linno Kuusalu vallast, Laivi Kirsipuu Loksalt, Vello Teor OÜst VETE Ettevõtted, Ilona Alla Tapa ja Ann Lõhmus Kadrina vallast, juhatusest Alari Kirt Tapa vallast, Ülle Visnapuu Kadrina vallast ja Helle Lootsmann Loksalt ning tegevmeeskonnast Arenduskoja tegevjuht Heiki Vuntus, projektide konsultant-spetsialist Tiina Vilu ja projektijuht Katrin Suursoo. Et õppesõidul nähtut-kogetut laiemalt kajastada, oli kaasa kutsutud Sõnumitooja ajakirjanik. Kolmeteistkümneliikmelise reisigrupi Mallorca-külastus kestis veidi rohkem kui nädala, 26. septembrist kuni 4. oktoobrini.
Saja-aastane puidust rong ning kontsert Draakoni koopas
Oma hotellilinnast väljaspool käisime saarel mitmes enimkülastatavas kohas, kuhu briti teismelised pidutsejad, poissmeeste ja tüdrukute õhtute tähistajad enamasti ilmselt ei jõuagi.
Mallorca on kaunis ja vaadata palju. Kõige tuntumates turismipaikades tuli seista järjekorras koos sadade huvilistega. Nii ka oodates sissepääsu Mallorca ühte suuremasse tõmbenumbrisse – Cuevas del Drach ehk Draakoni koobastesse.
Mallorcalased oskavad oma vaatamisväärsusi esitleda ja pakkuda turistile elamust. Samalaadseid koopaid on Vahemere äärsetes riikides teisigi, kuid Draakoni koobastes lõpeb ringkäik klassikalise muusika kontserdiga maa-alusel järvel, muusikud sõidavad valgustatud paatides.
Kindlasti tuleb Mallorcal ära käia ka Serra de Tramuntana mäestikus asuvas linnakeses Soller, kuhu saab pealinnast sõita vanaaegse kitsarööpmelise rongiga. Raudtee avati 1912. aastal, 28kilomeetrisele teekonnale jäävad 13 tunnelit ning kaunid maastikuvaated mägedele ja orgudele.
Sollerist on võimalik lahtise puust trammiga edasi sõita mere äärde Port de Sollerisse, sedagi turismiatraktsiooni kasutavad paljud. „Näete, kuidas osatakse raha teenida, alles on hoitud kitsarööpmeline raudtee, vanad rongid ja trammid ning pandud uuesti tööle,“ tunnustas Arenduskoja juhatuse esimees Alari Kirt.
Tuntud turistilõks on ka Mallorca pärlitehas koos suure kauplusega, Majorica pärleid on saarel toodetud mitu sajandit.
Väga paljud külastavad ka Mirador Es Colomer Formentori, kust avanevad vaated ookeanile ja rannikuäärsetele kaljudele. Tramuntana mäestiku kurvilised teed on Euroopa profijalgratturite üks lemmikumaid treeninguradu, nii sõitis ka meie väikebuss mägiteedel mööda üles- ja allapoole liikuvatest jalgratturitest.
Rahvarohked oli ka pealinna Palma de Mallorca vaatamisväärsused, kõige rohkem oli uudistajaid kuulsa Sanau katedraali juures.
UNESCO pärandi mägikülad
Arenduskoja „Säästva turismi projekti“ eesmärk on arendada turismi Lahemaa rahvuspargis ja selle mõjualal. Käisime Mallorcal mitmel päeval looduskaitsealadel ja mägilinnakestes, kuhu massiturism ei ulatu, kuigi ka neisse paikadesse jagus matkajaid-huvilisi.
Mallorcal on ligi 20 rahvusparki, millest reservaadina on välja ehitatud linnuvaatlusala Parc Natural de S’Albufera. Kanalid ja sillakesed, teerajad ning loodusesse sulandunud linnuvaatlusmajad. Kaisa Linno juhtis tähelepanu linnupargi viitadele, kuhu on märgitud ka järgmise kohani kõndimiseks kuluv aeg.
UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvas Tramuntana piirkonnas on mitmeid autentseid mägikülasid. Nii ka Fornalutx, mida peetakse ilusamaks külaks Hispaanias, keraamikatoodetega kuulsaks saanud Felanitx, sadamalinn Cala Figuera, samuti Valldemossa, kus on suvitanud Frederic Chopin, ja kunstnike küla Deia oma imeliste panoraamvaadetega.
Mallorcalased on suutnud hoida arhitektuuripärandit, paljud mägikülad-linnaksed on alles sellistena, nagu olid aastasadu tagasi. Sümpaatne on, kuidas hoolimata kivisillutisest ja olematutest haljasaladest on need rohelised – tänava ääres seinte ja uste kõrval ning akendel kasvatatakse potililli ja -taimi.
Veinimõisad ja isetehtud liköör
Nagu Vahemere ääres ikka, on ka Mallorcal viinamarjaistandused ja kohalikud veinitootjad. Meie tutvusime neist kahega. Tianne Negre on kaasaegne veinitehas, mille sakslastest uued omanikud on omaaegsest veinimõisast ümber ehitanud ja sisustanud moodsa tehnikaga. Kuna peretütar on arhitekt, on huvipakkuv ka kogu hoonestus.
Oluliselt väiksem, kuid see-eest ekslusiivne on Canfeliu veinimõis, mida hakati arendama klientide survel. Peremees Carlos Feliu jutustas, et pidasid koos vennaga maahotelli, neil on ka oma viinamarjakasvatus, külalistele pakuti enda tehtud veini. Pudeleid viidi kaasa ning Saksamaalt, Austriast ja Šveitsist hakkasid tulema ostusoovid. Sõideti ka ekstra kohale nende biodünaamilisi veine maitsma ja ostma. Biodünaamiline tähendab, et viinamarjad kasvavad nii, nagu loodus võimaldab, ei väetata ega kasutata pestitsiide. Mullu sadas palju vihma ja oli raske aasta, ent tänavu on olnud palju päikeselisi päevi, saak oli erakordselt hea ja veini käärimas vaatides suures koguses. Omamoodi elamus oli võimalus ronida kogukatest veinimahutitest kulbiga proovima eri käärimisstaadiumis veine.
Ettevõtetest külastasime veel Las Salinas de Levante soolatehast, kus meil lubati tiikidest oma käega soola võtta, uurida soolakristallide käsitsi puhastamist ja kõndida tööstusliku soola kõrgete kuhjade vahel.
Suurepärase punkti pani õppereisile viimane külastus – rahvuspargis paikneva Esporlese linnakese kodutöökojas õpetab Marialaura Dolfi valmistama kohalikest taimedest likööri. Esmalt käisime mäenõlval likööri jaoks taimi kogumas. Seejärel sai igaüks omal valikul need juhendaja koduaias pudelisse seada, kohalik tööstuslik aniisiviin peale ja pudel koju kaasa, enne avamist tuleb lasta kolm kuud tõmmata.
Peale liköörivalmistamise õppisime kokku panema ja sai maitsta kohalikku snäkki – tume sai, oliiviõli, tomatid, sink ja pehme vorst, mille sisu määritakse saiale.
Muljetavaldav oli, kui saabusid naabrid, kes tõid meile enda koduaiast kausitäie hurmaasid. Kõrvalaias toimetati samuti töötoas – õpetati üht turismigruppi hispaanlaste kuulsat pannirooga paellat valmistama.
Arenduskoja projektide konsultant Tiina Vilu: „Nägime, kuidas turismivaldkonnas liigutakse aina enam selle poole, et pannakse inimesed ise tegema ja kogema, nii viid koju kaasa ka isetegemise emotsiooni.“
Kaisa Linno tõstis esile Mallorcal kohatud giidide tööd – nii soolatehases, liköörivalmistamisel kui ka pealinnas juhatasid meid karismaatilised naised, kelle esinemine oli otsekui etendus.
Ta märkis veel, et sai Mallorcal kinnitust sellele, millele Maaülikoolis, kus ta hiljuti lõpetas loodusturismi eriala, juhtisid õppejõud tähelepanu – peamine eesmärk turismis ei tohi olla pelgalt külastajate arvu suurendamine, vaid mõelda tuleb, keda turistidest ja kuidas oma kodukandis näha tahetakse.
Vello Teor kiitis, et hämmastav, kuidas miljonitest turistidest hoolimata suudetakse kogu Mallorca saar hoida puhas ning kõik hooned on korda tehtud. Ta tunnustas ka hispaanlaste söögikultuuri ning seda, et oli aega jälgida, kuidas külalisi suuremates ja väiksemates restoranides vastu võetakse ja teenindatakse.
