Kolme aasta pärast on Kehras uus soojatootja

2496
Kehra praegune katlamaja töötab veel kolm aastat, siis peab Välja tänaval olema valmis uus.

Velko AV konkursi soojuse ostmiseks – uue katlamaja ehitamiseks ja seejärel sooja tootmiseks – võitis SW Energia.

Teisipäeval, 5. jaanuaril lõppes Anija vallale kuuluva OÜ Velko AV korraldatud konkurss soojuse ostmiseks Kehra kaugküttepiirkonnas. Konkursi korraldamise kohustus tulenes kaugkütteseadusest, mis sätestab: kui tekib vajadus uute tootmisvõimsuste järele ja kirjalikult on soovi avaldanud mitu ettevõtjat, korraldab võrguettevõtja konkursi. Eesmärk on, et tarbija saaks toasooja võimalikult soodsa hinnaga.
Kehrasse kavandatakse uue katlamaja ehitamist, kuna praegune on amortiseerunud ning selle võimsusest enam ei piisa. Detsembris 2014 avaldas Velko AV eelteate kavatsusest korraldada soojuse ostmiseks konkurss. Kuna eelteate põhjal oli üks huviline – AS Horizon, tuli läbi viia konkurss. See kuulutati välja mullu augustis ning lõppes möödunud nädalal. Tehti kaks pakkumist, peale senise soojatootja Velko AV osales konkursil ka OÜ SW Energia. Kuna SW Energia pakkus Velko AVst 50 senti madalamat soojatootmise hinda, hakkab Kehras tulevikus toasooja pakkuma uus ettevõte. Velko AV jääb võrguettevõtteks, see tähendab, et soojatrassid kuuluvad ka edaspidi valla osaühingule.
Vastavalt konkursitingimustele peab SW Energia kolme aasta jooksul ehitama Kehrasse uue katlamaja ning seejärel müüma võrguettevõttele 12 aastat sama piirhinnaga – 39.50 eurot/MWh, sellele lisandub käibemaks. OÜ Velko lisab sellele sooja laialijaotamisega tehtud kulud. Hinnad tuleb kinnitada konkurentsiametis. Praegu maksavad kehralased toasooja eest 47 eurot/MWh pluss käibemaks.
Kehra soojatootmise konkursi võitnud SW Energia juhatuse esimees Tarmo Saarts rääkis, et ettevõttel on pikaajaline töökogemus – nad on soojamajanduse valdkonnas tegutsenud 16 aastat, koostöös KIKiga viinud ellu 35 projekti katlamajade renoveerimisel ja soojustrasside uuendamisel.  Praegu on SW Energial 50s omavalitsuses üle 200  katlamaja, suurem osa neist viidud hakkepuiduküttele. Ka Kehrasse plaanitakse puiduhakke katlamaja.
„Hakkepuit on kõige odavam kütus,“ ütles ta.
Uus katlamaja peab olema valmis kolme aasta pärast. See ehitatakse Välja tänavale, tankla krundile, mille Velko AV ostis bensiinijaama rajanud firmalt. Pakkumises oli nõutud katlamaja soojusvõimsuseks 6,5 MW, SW Energia lubas uue katlamaja koguvõimsuseks kaks korda rohkem ehk 13 MW, millest pool on reservvõimsus. Tarmo Saartsi sõnul on investeeringu suuruseks kavandatud 2 miljonit eurot, selleks võetakse laenu. Koostöös vallaga on soov taotleda ka euroabi, et sooja hind tuleks odavam.
„Praegune soojahind on Kehras olnud odav, kuna pole tehtud suuri investeeringuid. Et katlamajad kestaksid 30-40 aastat, peab neid pidevalt uuendama. Kuid Eesti energeetika häda on selles, et katlamajad ehitatakse valmis ja siis võetakse neist viimane välja, lisainvesteeringuid ei tehta. Lõpuks tuleb sinna investeerida,  kinni maksavad tarbijad. Loodame siiski, et soojahind Kehras jääb enam-vähem samale tasemele.“

Velko jääb sooja jaotajaks
Velko AV juhataja Peep Kase sõnul arvestati sellega, et Kehrasse võib nende asemel tulla uus soojatootja: „Üllatusena see ei tulnud. Kuigi pakkumisi oli lõpuks kaks, tundis konkursi vastu huvi peale meie veel neli ettevõtet.“
See, et pakkumiste hinnavahe oli väga väike, näitab tema hinnangul, et mõlemad pakkumised olid tõsiseltvõetavad. Kuu lõpus on Velko AV esindajail kavas kohtuda SW Energia juhtidega, et panna paika edasised plaanid.
„Kolm aastat töötab edasi praegune katlamaja, siis hakkab Velko ostma sooja uuelt tootjalt. Trassid jäävad meile ja meie müüme sooja edasi majadele. See tähendab, et meil tuleb veel tõhusamalt tegeleda võlglastega, sest peame teisele ettevõttele soojuse eest tasuma õigeaegselt ning selleks on oluline, et tarbijad ei jääks meile võlgu,“ ütles Peep Kask.
Velko AV soov on vahetada selleks ajaks, kui uus katlamaja valmis, välja kõik vanad soojatrassid. Kokku on neid  6 kilomeetrit. Sellest umbes 60 protsenti on rekonstrueeritud, 40 protsenti on kavas teha järgmise kolme aasta jooksul.
Soojatootmine moodustab Velko AV töömahust suurima osa – annab kõige rohkem tulu, kuid ka sellega seotud kulud on kõige suuremad. Kas kolme aasta pärast, kui sooja hakkab tootma teine ettevõte, on vaja töötajaid koondada, on Peep Kase arvates vara öelda.
Ettevõtte energeetikajuht Indrek Laaneveer oletas, et kolme aasta pärast hakkavad kehralased toasooja eest maksma umbes 60 eurot/ MWh – sellest ligi 40 eurot soojatootjale ja 20 eurot võrguettevõttele.
„On selge, et kui meie oleks jäänud nii võrguettevõtteks kui soojatootjaks, oleks soojahind tarbijaile tulnud madalam, sest me ei peaks võtma katlamajja ja trasside peale tööle eraldi inimesi ning meil on üks kontor,“ märkis ta.