OÜ Reval Finance kavandab Kuusalu valda Kolga aleviku serva 4 ridamaja ja 8 eramut looduslikest materjalidest – puidust, põhust, savist ning kivist.
Nõlvaku 5hektariline maa-ala asub Kolga aleviku servas Männiku poolt sissesõidul vasakut kätt, rahvasuus tuntakse seda paika Lodu kurvina.
Kinnisvara-arendusest annab tunnistust viis aastat tagasi sinna rajatud tiik.
OÜ Reval Finance juhatuse liige ja projektijuht Katrin Lellep ütleb, et siis tuli masu, arendustegevus jäi seisma ja hea oligi, kui nüüd tagantjärele mõelda: „Aeg on edasi läinud, looduslähedase kodu ehitamisel on oskused ja teadmised Eestis suuremad. Olen end kurssi viinud, uurinud ja osalenud koolitustel. Kavatsen sel kevadel alustada ka oma isikliku põhumaja ehitusega Mustametsa külasse, põhk on selleks olemas. Tasakaalukodu era- ja ridamajad plaanime teha puidu, põhu ja kivi kombinatsioonina, lisades tehniliselt parimad kaasaegsed lahendused. Me ei välista ka passiivmaju.“
Tema sõnul on mitmel pool Euroopas ehitatud päris suuri põhumaju, isegi kuni mitmekorruseliste kortermajadeni: „Hollandis on selliseid ehitisi, Saksamaal, Poolas, ka Põhjamaades. Väliselt ei oskagi neid teistest hoonetest eristada, sest põhk ei jää paistma.“
Kuusalu vallavolikogu kinnitas Tasakaalukodu detailplaneeringu 2008. aastal. Majanduslanguse tõttu arendustegevus külmutati. Tol korral olid osad Kolga pered pannud end juba järjekorda, et saada sinna uus kodu. Praeguseks on olukord muutunud ning Tasakaalukodu tutvustamise ja võimalike huviliste otsimisega alustati otsast peale.
Kolga alevikku projekteeritava põhuridamaja eskiis – välisviimistlus tehakse puidu ja saviga, põhk välja paistma ei hakka.
Üle-eelmisel pühapäeval, 31. märtsil esitles OÜ Reval Finance vastvalminud Kolga Rahva Majas loodusliku elamukvartali visiooni, kohal olid palk- ja põhumajade projekteerimisega tegeleva OÜ AD Projekt arhitektid Jaan Prost-Kängsepp ja Merje Jürisalu. Räägiti ka passiiv- ja muudest energiasäästlikest majadest, päikesepaneelidest ning tuulegeneraatoritest. Osales OÜ Energogen omanik Rein Pinn, kes lisaks loengule esitles oma uut raamatut „Elekter päikesest ja tuulest“.
„Huvilisi oleks võinud olla rohkem,“ tõdeb projektijuht Katrin Lellep ja lisab, et esimese neljaboksilise ridamaja ehitusega tahaks käesoleval aastal alustada.
„Inimestele tuleb anda aega tutvumiseks ja arupidamiseks. Üks kaugemal elav pere teatas samas, et on ammu oodanud, millal hakatakse müügiks rajama selliseid looduslikke elumaju. Seega ridamaja ühele neljast boksist on põhimõtteliselt ostja tulekul.“
Kolgas pole väikeseid kortereid
„Kolga kolm olemasolevat ridamaja on olnud aastaid kõige populaarsemad elamispinnad, kuigi need on suhteliselt pisikeste tubadega,“ räägib Katrin Lellep.
„Kolhoosiajal Kolka ehitatud korrusmajad on kolme- ja neljatoaliste korteritega. Lapsed on saanud täiskasvanuks ja läinud elama mujale, suurte korterite pidamine on kulukas, kasvab nõudlus pisemate järele. Uutesse ridamajadesse plaanime nii perebokse kui ka bokse, mis koosnevad väikestest korteritest, välise ilme järgi seda erinevust ei märka.“
Ta kirjeldab, et sihtgrupis on ka noored, kes tahaksid tulla tagasi Kolka elama, või soovib keegi tuua maale väiksele pinnale oma ema-isa, kellel on kusagil mujal jäänud eluase liiga suureks.
„Praegu ei ole enam see aeg, kus elamispinda toodetakse niiöelda lattu. Oleme huvitatud infost, kes tahaksid Tasakaalukodu ridamajaboksi osta, et saaks täpsemalt välja selgitada, missugust planeeringut ja kütmisviisi uude majja teha. Korterilahendused saame kavandada igaühe vajadustest lähtuvalt.“
Kaugkütet Tasakaalukodusse ei tule
Juba viis aastat tagasi oli arendajatel detailplaneeringut tehes kindel plaan, et kohaliku kaugküttesüsteemiga Tasakaalukodu maju ei ühendata. Praegu käib Kolgas ÜVK-ehitus, liitutakse vee- ja kanalisatsioonivõrguga.
Katrin Lellep: „Peale ehitusmaterjalide looduslikkuse on meil teine suund säästlikkus ja taastuvenergia kasutamine. Olen pidanud läbirääkimisi mitmete taastusenergiafirmadega. See on otsustatud, et tuulegeneraatorit ei paigalda, sest on liiga töö- ja müramahukas, me ei pea otstarbekaks. Paneksime päikesepaneelid ja teeksime Eleringi elektrivõrguga ühenduse koos tagasimüügi võimalusega. Aasta lõikes võiks elektrienergia kulutustega jõuda nulli.“
Selline ehitus tuleb tavapärasest kallim, nendib ta, aga plaan pole rajada säästuehitusi, rõhk on hilisemal säästlikkusel.
„Inimestel endil oleksid valikuvõimalused, mis nende kodu võiks kütma hakata – kas õhk, maa, päike. Viime nad variantidega kurssi, ise me pole lõplikult paika pannud, otsustame koostöös ostjatega. Küttekulusid peaks aitama miinimumini viia ehitiste hea soojapidavus.“
Projektijuht märgib veel, et sellelaadse elamuarenduse üks aspekt on ka oma kogukonna teke: „Meie mõte on, et Tasakaalukodusse võiksid tulla ühesuguse ellusuhtumisega inimesed, kes peavad oluliseks looduslikku elukeskkonda ja säästlikke eluviise.“
