Kolgaküla koosolek – Lahemaal tuleb kaitsta ka inimest

2891

Laupäeval Kolgaküla rahvamajas olnud koosolekul rõhutati võrdse kohtlemise printsiipi – piirangute eest tuleb kompenseerida õiglaselt.

Kuusalu valla külaelukomisjoni korraldatud koosolekul osales ligi 60 inimest. Ootamatult olid kohale tulnud ka keskkonnaameti töötajad:  keskkonnaameti kaitse planeerimise peaspetsialist Roland Müür ning Viru regioonist juhataja Jaak Jürgenson, kaitse planeerimise spetsialist Timo Kark, looduskaitse juhtivspetsialist Maret Vildak ja looduskasutuse spetsialist Pille Hallika.

Kuusalu vallavalitsuse nimel võtsid sõna vallavanem Urmas Kirtsi ja munitsipaalvara spetsialist Rein Kiis, kes asendas keskkonnapeaspetsialist Janne Kallakmaad.

Kõigepealt räägiti Lahemaa uue kaitse-eeskirja projektiga maaomanikele saadetud kaaskirjast, milles oli palutud võimaluse korral saata ettepanekud hiljemalt 15. veebruariks ehk selle nädala esmaspäevaks.

Koosolekut juhatanud külaelukomisjoni esimees Henn Pärn tõdes, et paljud maa-­­­o­­­manikud ei ole veel eeskirja eelnõu kätte saanud ja küsis keskkonnakaitsjatelt, kas arvesse võetakse ka neid ettepanekuid, mis saadetud pärast 15. veebruari.

Jaak Jürgenson kinnitas, et arvesse lähevad ka kõik hilisemad ettepanekud, tähtaeg oli määratud selleks, et 4500 maaomanikku ei jätaks vastamist viimasele ajale, sest seaduse järgi peab kõigile kirjalikele ettepanekutele vastama kirjaga hiljemalt kahe nädala jooksul pärast eeskirja projekti avalikustamise lõppu. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja avalikustamine algas 18. jaanuaril ja peaks lõppema 30. aprillil 2010.

Roland Müür keskkonn­a­-­­a­m­­etist ütles, et tema tööülesanne on kureerida Eesti kõigi kaitsealade kaitse-eeskirjade koostamist. Lahemaa uue kaitse-eeskirja koostamine algas 8 aastat tagasi 2002. aastal. Praegu kehtiv eeskiri on kinnitatud 1997. aastal. Uut eeskirja on tarvis seetõttu, et vahepeal on Eesti liitunud Euroopa Liiduga ning võtnud endale ülesandeks säilitada looduskeskkonda. Eestis on vastu võetud looduskaitseseadus.

Ta lisas, et Lahemaa eeskiri puudutab 7000 maaüksust, kõik ettepanekud on kavas analüüsida, sellest koostatakse kaitse-eeskirja projekti uus versioon, mida on plaanis suve hakul tutvustada koosolekutel.

Küsimusele, miks 2005. aastal saadetud ettepanekutele ei ole seni vastust saadud, vastas ta, et 2006. aastal viidi läbi looduskaitsereform, Lahemaa rahvuspargi administratsioon likvideeriti, kaitse­­­­-al­a­ga hakkasid tegelema riiklik looduskaitsekeskus ja kahe maakonna keskkonnateenistused. Pärast järgmist reformi tegeleb rahvuspargiga nüüd keskkonnaamet. Käesolevat eelnõu on alustatud nullist.

Rein Kiis tegi pikema ülevaate eeskirja eelnõu puudujääkidest – seletuskirjas ei ole põhjendusi, eelnõus puudub korraldav ja koostööd sisaldav osa. Lisatud ei ole teksti piirangute eest saadavate kompensatsioonide kohta. Vööndite kaart on raskesti loetav.

Ta soovitas võtta see eelnõu üheks osaks tulevasest kaitse-eeskirjast, kaasata uue eeskirja koostamisse RMK, MTÜde, maaomanike, oma­­­valitsuste  esindajad.

Roland Müür ütles, et rahvuspargi kaitsekorralduskava väljatöötamisega on plaanis alustada sel aastal, kuid paika peavad olema pandud tsoneering ja kaitsekord.

Henn Pärna küsimusele, kas on mõeldav, et iga maa­-­­o­­m­a­nikuga jõutakse lepinguni, kus kirjas ka kompensatsioonid, vastas ta, et seadus seda ette ei näe.

Ennu Tšernjavski Vanakülast arutles, mida Lahemaal kaitstakse. Piirangute tõttu kaovad viimased niidud, kaunis loodus hävib.

Jaan Velström Virve külast arvas, avalikustamise aeg peaks olema pikem, et inimesed jõuaksid süveneda.

Valdek Slet Parksist tegi ettepaneku võtta looduskaitse alla ka Lahemaal elavad inimesed.

Kaido Saarma küsis, kas oleks mõeldav tiheasustus­-­alad Lahemaast välja jätta. Roland Müür ütles, et midagi välja ei arvata.

Turbuneeme maaomanik Neeme Nõmme lausus, et kaitse-eeskirjale peaks olema lisatud piirangute mõju majanduslik analüüs. Ka Henn Pärn oli sama meelt, lisades, et arvutada tuleks, palju lähevad piirangud maksma riigile ja ka kohalikele inimestele.

Urmas Kirtsi rõhutas võrdse kohtlemise printsiipi. Võiks sõlmida mõistliku kompromissi, kus on kokku lepitud kompensatsioonid üksikisikule ja vallale. Maamaks on tulumaksu kõrval valla teine suurem tuluallikas.
Maamaksusoodustusega saamata jäänud summa tuleks kompenseerida. Roland Müür märkis, et sellega tegeleb rahandusministeerium.

Keskkonnaameti Viru regiooni juht lubas täiendada seletuskirja, see saadetakse ka külavanematele.

Veel kerkis üles küsimus, millist ajajärku tahetakse Lahemaal säilitada. Roland Müür ütles pärast koosolekut, et ELi seisukoht on – säilitatakse seda maastiku, mis on kaitseala loomise hetkel.

Koosoleku järel leppisid mõned maaomanikud kokku, et hakkavad välja töötama visiooni, milline peaks Lahemaa rahvuspark tulevikus välja nägema – see oleks loogiline alus regulatsiooni-dele. Kes on huvitatud koos-tööst, saab liituda. Initsiatiivgrupi moodustamist lubas hakata koordineerima Kaido Saarma, kelle e-posti aadress on Kaido.Saarma@abs.ee.


Kuusalu valla territooriumist on Lahemaa rahvuspark 25 349 hektaril, mis on 35,8 protsenti. Valla 63st külast on rahvuspargis 36 ja osaliselt 10. Lahemaa alal kaotab vald maamaksusoodustustega aastas 1,5 miljonit krooni.

Vihula vallast moodustab Lahemaa rahvuspark 60 protsenti ehk 21 400 hektarit. Valla 52st külast 32 on rahvuspargis. Maamaksusoodustustega kaotab vald aastas 1 911 020 krooni, uute sihtkaitsevöönditega veel ligi 91 000 krooni.