Kolga mõis ja muuseum osalesid pühapäeval, 1. oktoobril üle-euroopaliste muinsuskaitsepäevade „Elav pärand“ ürituste programmis. Külalisi võeti vastu ja tehti tuure alates keskpäevast õhtupimeduse saabumiseni. Muinsuskaitsepäevad kestsid Eestis 28. septembrist kuni 1. oktoobrini.
Kolga mõisa pühapäevase programmi teema oli „Kultuur ja pärand – elav Kolga mõis“ – tähistati peahoone väikese saali restaureerimistellingute väljaviimise esimest aastapäeva ja konserveerimistööde lõppu. Selgitusi jagas restaureerimistööde eestvedaja ja juhendaja, Eesti Kunstiakadeemia (EKA) kunstikultuuri teaduskonna dekaan, professor Hilkka Hiiop. Kohal olid ja külalistega suhtlesid ka mõisa omanik Anu Koppel ja MTÜ Kolgapol juht Meelis Rondo. Väikese saali rõdul mängis külastajatele viiulit Kolga kooli õpilane Madli Kreutzwald. Mõisatuuride giidid olid Riina Laanetu ja Kadri Metstak peahoones asuvast Kolga Galeriist. Kohvikus pakuti prii lõunat – kanasuppi, kohupiimakooki ja kohvi. Külastajaid käis mõisas sel päeval hinnanguliselt kokku üle 150.
Kolga muuseumi päevakava kandis pealkirja „Kolga muuseum kui põnev pööning moosisaia ja mõistatustuuriga“. Muuseumis korraldati mõistatustuure läbi kahe korruse. Arhiivist olid välja toodud 29 eset, mille otstarve tuli ära arvata. Tuure tegid muuseumi juhataja Ulvi Meier ja fondihoidja Nele Reial. Rahvast käis muuseumi juhataja sõnul pidevalt ja tegevust jagus kuni uste sulgemiseni.
Maalidega ballisaalile on vaja uut põrandat
Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala tudengid töötasid professor Hilkka Hiiopi juhendamisel kolmel suvel, alates juunist 2021 Kolga mõisa peahoone põhjapoolses kõrges saalis ja puhastasid seinamaalinguid. Saal oli tellingutes 1985. aastast ning kutsuti kunagise boheemliku eluviisiga mõisahärra Eric Stenbocki järgi Eriku saaliks.
Nüüd seda nime enam ei kasutata, sest uuringud näitavad, saal on tehtud enne, kui mõisas elas krahv Eric Stenbock. Saali kutsutakse maalisaaliks, külmaks saaliks, ka kammersaaliks.
Kahel esimesel suvel aitas konserveerimistöid rahastada muinsuskaitseamet. Siis said suuremad tööd tehtud, tellingud võeti maha mullu septembris. Tänavu töötati Hilkka Hiiopi sõnul talgute vormis, abis olid EKA konserveerimiseriala ja balti-saksa mikrokraadi tudengid. Ta rääkis Sõnumitoojale, et sellise kaasava restaureerimisega on saanud veel suure töö ära teha: „Ideaalis käiks saalis kõik seinamaalingud veel korra pintsliga üle. Ka pühapäevasel üritusel oli mul ühes käes pintsel ja töötasin, kui selgitusi jagasin. Kolga mõisa peahoones meil konserveerijatena enam eriti midagi teha ei ole, seinamaalingute üksikuid allesjäänud fragmente võiks veel mõnes ruumis korrastada. Maalisaali lõplik kordategemine sõltub mõisaomanikust ja muinsuskaitseametist, sinna tuleks panna uus põrand, vahetada aknad.“
Professor rõhutas, Kolga mõisa erilisus on, et üks saal on säilinud nii ehedalt: „Samas on Kolga mõisa võlu just selles, et ei ole täielikult restaureeritud, inimesi tõmbab siia, sest näha on ajaloo mitmeid kihte. See on kihvt ja nii võikski jääda. Kolga mõisa tullakse filme ja fotosessioone tegema meilt Eestist ja ka kaugemalt.“
Mõisaomanik – teha tuleb kolm olulist investeeringut
Stenbocki Perekonna Fondilt 2014. aastal Kolga mõisakompleksi ostnud Anu Koppel, kes on EKAs õppinud muinsuskaitse ja konserveerimise erialal, ütles, et lähiajal tuleks mõisas teha kolm vajalikku investeeringut.
Maalisaalis saaks hakata kontserte ja muid üritusi korraldama, kui sinna on pandud uus põrand. Selleks kogutakse praegu annetusi, külaliste jaoks on peahoone fuajee kaminasimsile seatud annetuste kast.
Mõisaomanik tunnustas, et konserveerijad on Hilkka Hiiopi abil ja juhendamisel kammersaalis ära teinud väga suure töö: „Kümned inimesed taastasid seinamaale kolmel suvel ruutsentimeetri haaval. Koos muinsuskaitseameti toetusega on maalingute taastamisele kulunud üle 90 000 euro, sellest pool tuli toetusele lisada omafinantseeringuna mul endal. Harjumaal on selline nõue, Hiiumaal näiteks peab muinsuskaitse toetuse taotleja lisama vaid kümme protsenti.“
Anu Koppel rääkis, et kindlasti on vaja veel remontida peahoone teise korruse lage, sest selles on augud: „Peahoone katus on varasemast ajast läbi jooksnud, lagi vajab päästmist. Kolmas oluline investeering on valitsejamaja katus, mis tehti Kirovi kolhoosi tellimusel 1987. aastal. Valitsejamaja katus sajab läbi, vesi niriseb mööda seinu ja on juba rikkunud maale ka hoones asuvas muuseumis, mis kuulub Kuusalu vallale. Valitsejamaja kõik katusekivid on katki, tuleb panna täiesti uus katus ja parandada toolvärki.“
Uus ridamaja Kolga mõisamaale
Mõisaomaniku algatusel on koostatud Kolga mõisa 29,46 hektari suuruse kinnistu detailplaneering. Sellega jaotatakse kinnistu kaheks ning 1,41 hektari suurusele alale kavandatakse Kolga seniste ridamajade lähedusse hoonestusala uute elamute rajamiseks. Ridamajade juures mõisamaal on praegu kohalike elanike aiamaad. Detailplaneeringu avalik väljapanek Kuusalu vallamajas kestab kuni 18. oktoobrini.
Anu Koppel selgitas, et esialgu on plaanis 9 boksiga ühe ridamaja ehitamine Kolga seniste ridamajade kõrvale maantee äärde: „Sellel alal on üksikud aiamaad, need kolitakse ümber tühjaks jäänud aiamaalappidele.“
Muinsuskaitsepäevad Anijal ja Jõelähtmes
Anija mõis korraldas laupäeval, 30. septembril muinsuskaitsepäevade raames giidiga mõisatuuri „Vasall-linnusest Põhja-Eesti kauneimaks mõisahäärberiks“ koos ühise teejoomisega.
Jõelähtmes olid laupäeval Rebala keskus-muuseumis programm „Märka, hoia ja jaga – et pärand püsiks elavana“, tutvustati muuseumi ja korraldati jalutuskäike Kostivere karstialal.