Kolga lasteaed tähistas 45. sünnipäeva

3255

Kolga lasteaed avati 1. mail 1966 sovhoosile kuulunud endises mõisatallis, hilisemas külalistemajas.

Alates 1980. aastast töötab lasteaed Kolga mõisa peahoone kõrvale ehitatud hoones, mis on rajatud tüüpprojekti järgi. Samasugustes majades tegutsevad ka Vihasoo lasteaed-algkool ja Kehra Lepa­triinu lasteaed.

Kolga lasteaia sünnipäevapidu peeti kahes jaos. 12. mail olid külas klounid Piip ja Tuut, kes viisid läbi laste pidupäeva. Söödi torti ning tehti rongkäik läbi aleviku.

Laupäeval, 11. juunil olid lasteaeda kutsutud kõik endised 81 töötajat, koostööpartnerid ja praegune kollektiiv.

Külalistele esinesid lasteaialapsed ning ka varasemad kasvandikud, kes nüüd õpivad Kolga koolis. Endisi töötajaid tuli kohale mitmelt poolt Eestist. Aadressi leidmine oli mõne puhul keeruline ja ajakulukas, kuid kutsed saadeti lõpuks kõigile.

Lasteaia direktor Kaja Martinson sõnas sünnipäevapeol, et raske on leida hetke, kui nende maja on täiesti tühi – saali kasutavad proovideks ka Kolga keskkooli näitering ning flamencotantsijad, seal saavad kokku eakate võimlemisring, beebikool ja laste muusikaring. Varasematel aegadel on lasteaias saanud peavarju Kolga raamatukogu, kooli algklassid ning Kuusalu muusikakooli filiaal.

Praegu on lasteaias 5 rühma, kus kokku käib 91 last. Töötajaid on 22. Kui aastatel 2000-2006 oli majas 2 rühma, siis septembrist 2006 lisandus kolmas, 2008 veebruaris neljas ning 2010 septembris ka viies rühm.

Rühmade nimed on Trallipallid, Õnnepõnnid, Päikesejänkud, Rõõmurullid ja Naerulinnud.

Kolga lasteaed on eriline selle poolest, et neil on oma kunstnik ja hea abiline – Kolgas elanud Piret Mildeberg, paljude lasteraamatute illustraator. Tema on kujundanud lasteaiale originaalse lõputunnistuse ja rühmade tunnuspildid. Tunnistusel on kesksel kohal toonekurg.

Kolga lasteaias 33 aastat töötanud õpetaja Sirje Laur selgitas sünnipäeval, et sageli küsiti, kus lasteaed asub, ja vastus oli, et seal, kus on kurepesa.

Aastaid oli kurepesa lasteaia kõrval varemetel. Viimasel ajal enam mitte, kuigi iga kevad käivad kured seda kohta vaatamas – ilmselt on müür liiga lagunenud. Ka vanas kohas oli lasteaia juures kurepesa – mõisa endise viinaköögi korstna otsas.

Kõigile endistele töötajatele kingiti kurepiltidega külmkapimagnetid, mille valmistasid praegused töötajad.

Mälestused kirja
Sünnipäevaaktusel kõnelesid endised töötajad ja kunagised lasteaialapsed.

Ene Lall Kuusalust jutustas, kuidas nõukogude ajal olid väga olulisel kohal kodukülastuse vihik ning lastevanemate koosolekud. Pidude kohta tuli koostada põhjalikud konspektid, kus oli sõnasõnalt kirjas, mida keegi ütleb ja ka lastelt oodatavad vastused.

„Lasteaia kasvataja ei ole amet ega töökoht, vaid on eluviis,“ lausus ta.

Kolga lasteaias 1969. aastal kasvatajana tööle asunud Valve Schvede tuli peole Viljandist. Tema meenutas, kuidas lasteaed töötas ööpäevakoduna, lapsed toodi esmaspäeva hommikul ja viidi ära reede õhtul: „Eriti suvel olid külade lapsed kohal kogu nädala. Mäletan, ühe poisiga oli pahandus, ta ei tahtnud õhtul koju minna, palus, et saaks ka ööseks jääda.“

Ta märkis, et mujal lasteaedades ta pole näinud, aga Kolgas valmistasid kõik töötajad laste une ajal mänguasju ja nukuriideid.

Kaja Martinson lisas, et siis võeti sõimerühma ka 10-11kuuseid beebisid, sest emad pidid minema tööle, lautadesse oli vaja lüpsjaid. Sõimerühma  lapsed kandsid lasteaia riideid.

Kolga lasteaia vilistlane Mart Laanpere meenutas, et ka tema ei tahtnud koju, tundus ebaõiglane, et teised said öösel lasteaias olla. Paar korda lubati tal jääda ning need olid lapsepõlve ilusamad päevad.

Lasteaia õpetaja Mari Laurend oli üks neist, kes 1966. aastal läks vastavatud lasteaeda. Ta rääkis, et oli siis 2,5aastane: „Mäletan raudvoodeid, mis olid konksudega kinnitatud seinale. Klassitoa kapi otsas oli mänguasju. Kord viidi meid randa, kõigil olid jalas ühesugused punaste täppidega päevituspüksid.
Vana lasteaia õueala oli vapustavalt ilus, seal oli ka karussell.“

Kaja Martinson kutsus endisi töötajaid ja lasteaialapsi üles panema kirja mälestusi ja saatma neid lasteaiale.

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi lausus lasteaiaperet õnnitledes, et lasteaed on üks usaldusväärsemaid institutsioone: „Toome sinna oma kallima vara, lapsed, ning võime olla kindlad, et nad on seal hoitud ja hoolitsetud.“

Õnnitlejate seas olid veel lasteaia hoolekogu, Kolga keskkooli, Kuusalu lasteaia Jussike, Kolgaküla rahvamaja esindajad. Kolga lasteaial on saanud traditsiooniks korraldada kaks korda aastas suured kontserdid Kolgaküla rahvamajas.

Hoolekogu esimees Triin Põllmaa kiitis Sõnumitoojale, et Kolga lasteaed on mõnus ja sõbralik. Kuna tal endal on aega, siis jääb ka ise teinekord hommikul pikemaks ajaks lasteaeda ning vaatab, millega lapsed tegelevad.

Hea, et enam ei jääda ööseks
Kolga lasteaia staažikaim töötaja Sirje Laur tahtis õpetajaks saada juba lapsena. Oma elu esimesed 25 aastat elas ta Tallinnas ning töötas ka seal mõnda aega lasteaednikuna. Kuna tekkis korteriprobleem, otsis uut töökohta maale, sest sovhoosid-kolhoosid andsid elamispinna.

„Kui tulin Kolka kohta vaatama, astusin bussist kogemata välja Kahala kaupluse juures. Kõndisin Kolga poole, ümberringi oli nii võluv ja müstiline, et otsustasin, siia ma jään.“

Ka tema kiidab endise lasteaia hoovi – see paiknes mõisa peahoone ees talli ning praeguse postkontori vahel: „Majas olid ruumid väikesed, aga õu oli nagu muinasjutt, looduslähedane, kõrgete puudega.“

Lasteaias töötamise kohta sõnab ta, et see on kõige parem ja kihvtim: „Võid mõnel hetkel väsida, aga lapsed on need, kes annavad uue energialaengu. Lapsed on võrratud. Kuni tunned, et lähed lasteaeda rõõmuga, saad seda tööd teha.“

Ta kirjeldas, et kõige raskem aeg oli siis, kui lapsed olid ka öösel lasteaias: „Mul on siiralt hea meel, et see aeg on möödas. Kahju oli vaadata, kuidas mõni laps nuttis, kui nägi, et vanemad läksid koju, teda kaasa ei võetud. Kortermajad on ju Kolgas siinsamas lasteaia kõrval. Lasteaed on teatud piirini väga vahva, aga lapsed väsivad koos olles ning nad peavad saama turvatunnet ja võimalust olla kodus.“


Kolga lasteaed
Kahala sovhoos asutas 1966. aastal ENSV põllumajanduse ministri käskkirja alusel ööpäevakodu 25 lapsele.

Aastatel 1977-1980 oli sõimerühm 4toalises korteris.

Uus lasteaiamaja valmis 1980. Kirovi nim kalurikolhoos ehitas sellele 1985. aastal juurde saali ja kaks rühmaboksi.

Kuusalu vallale kuulub lasteaed alates 1. jaanuarist 1992.

Praegu on majas 5 rühma, kokku 91 last ja 22 töötajat.

Lasteaia juhatajad: Malle Luht 1966-1967, Elsa Eslon 1967-1974, Tiia Aasa 1974-1975, Ellen Loikmann 1975-1976, Linda Laur 1976-1990, Sirje Kaasik 1990-2001. Kaja Martinson on juhataja ametis alates 2001, 2011. aasta algusest on ta nimetatud direktoriks.

Rohkem kui 30 aastat on Kolga lasteaias töötanud õpetaja Sirje Laur ja kokaabi Ene Laanemaa.