Kahetoalise korteri kütmise eest pidi vanem inimene maksma rohkem, kui on tema kuupension.
Kuusalu valla sotsiaaltöötajate sõnul on seoses Kolga küttehinna tõusuga käinud vallamajas toimetulekutoetust taotlemas inimesed, kes seda varem ei ole vajanud. Kolgas on kahetoalisi kortereid, kus jaanuarikuu küttearve ületas 350 eurot – see on suurem summa, kui keskmine pension.
Sotsiaaltöötajad on püüdnud leida üksikutele inimestele väiksemaid elamispindu, kuid ühetoalised korterid on suur defitsiit. Riikliku toimetulekutoetuse maksmisel on reegel, et kuusissetulekust peab peale kommunaalkulutuste normpiirides katmist jääma inimesele elamiseks 90 eurot.
Kolga võrgupiirkonnas tõusis soojahind alates mullu augustist 72,22 eurole megavatt-tunnist, koos käibemaksuga on see 86,66 eurot/MWh. Konkurentsiamet on hinnavalemi kooskõlastanud kolmeks aastaks.
Kolgas müüb sooja OÜ Kuusalu Soojus. Sõnumitooja uuris ettevõtte juhatuse esimehelt Kalle Küngaselt, millest oli hinnatõus tingitud ning kuidas saaks vähendada sealsete elanike kulutusi toasoojale.
Ta kommenteeris, et hinnataotlus sai konkurentsiametile esitatud veebruaris 2013, lisati ülevaated viimase kolme ja poole aasta tegelikest kulutustest soojatootmisel: „Meie kulutusi võrreldi samalaadsete teiste võrgupiirkondade kuludega. Selle teemaga kokkupuutuvad inimesed on konkurentsiametis väga pädevad, analüüsisime detailideni. Ebaregulaarsed avariitööd on kahjuks jäetud kalkulatsioonist välja.“
Kuusalu Soojuse juht lisas, et nüüd on Kolga soojatorustik renoveeritud, enne olid küttekaod väga suured ning uut hinda ei saanud taotleda. KIKi kaudu saadi Kolga küttesüsteemi renoveerimiseks 40prostendilist toetust, kuid tasuda tuleb ettevõtte omaosalus, milleks on võetud laenu.
Kokku moodustavad Kolga kütmisega seotud laenud 326 000 eurot, aastas tuleb tagasi maksta keskmiselt 42 000 eurot. Katlamaja ehituse laen lõpeb 2016. aastal, torustiku jaoks saadud laen 2023. aastal. Kui laenumaksed muutuvad, tehakse uus hinnakalkulatsioon.
Kolga katlamajas kasutatud küttematerjalist oli eelmisel aastal Kalle Küngase sõnul 87,5 protsenti hakkepuit ja 12,5 protsenti põlevkiviõli.
Ta selgitas, kui puiduhakke hinnalangus mõjutab kütte hinda rohkem kui 5 protsenti, siis peab ettevõte ise muutma sooja hinda.
Kalle Küngas: „Kui asusin Kuusalu Soojusesse tööle, tutvusin varasemate materjalidega. Kolga kortermajade kütmise küsimuses toimusid ühistute osavõtul arutelud, appi võeti TTÜ soojustehnika emeriitprofessor. Kaaluti kümmekonda varianti ja jõuti järeldusele, et kõige õigem valik on kaugkütte arendamine alevikus.“
Ta märkis, ilma soojatorustiku renoveerimiseta oleks aasta-paari pärast tulnud Kolgas soojatootmine lõpetada, soojakaod olid väga suured, torud lekkisid, enamikes majades polnud soojasõlmi.
„Vältimatu tulevik on kõikide köetavate hoonete soojustamine. Investeeringud toovad kaasa laenukoormuse, kuidas paraneb elanike elukvaliteet,“ lausus ta.
Kolga alevikus on Kredexi toetusega soojustatud täielikult üks kortermaja – 12korteriline maja Kullava tee 1. Selle elanikud tasuvad nüüd küll sama suuri arveid, kui makstakse teistes majades kütmise eest, kuid neil on sellest ligi 100 eurot omaosaluse laenu tagasimakse.
Arve suurus ei muutunud, aga renoveeritud maja välisseinaga piirnevad korterid pole enam külmad.
