Kolga kümne korteriühistu esindajad on pöördunud järelpärimisega Kuusalu vallavalitsuse ja Kuusalu Soojuse poole.
Kolga korteriühistute esindajad said novembri keskel kokku ning arutasid kaugküttega seotud küsimusi. Kuna ei olda rahul selle kvaliteedi ja hinnaga, otsustati pöörduda vallavalitsuse ning soojatootja, OÜ Kuusalu Soojuse, poole kirjaga.
Selles on tõdetud, et pärast puidukatlamaja käikulaskmist on kütte kvaliteet langenud, hind aga tõusnud. Kuigi soojakulu on varasematest aastatest suurem, on korterid külmad. Osad ühistud on teinud investeeringu, ostnud majadesse kütteautomaatikat, kuid need vajavad vee kindlat sisendtemperatuuri ning kui see on madal, on kasutegur olematu.
Loodetud hinnalangust ei ole katlamaja ümberehitus toonud, Kolga soojahind on esindajate hinnangul kõrgem paljudest kütteõlil töötavatest soojafirmadest.
Kolga küttetrassid on amortiseerunud, oletatakse, et kuni pool toodetavast soojusest kulub maapinna kütmisele. Kirja on lisatud, et väga pikad soojatrassid Kolga kooli ja mõisa juurde ei ole ka paremas seisukorras olevatena majanduslikult otstarbekad. Veel on märgitud, et kütteks varutud hakkepuitu hoitakse Kolgas lahtiselt laoplatsil tuulte ja vihmade käes, ning arvatud, et seetõttu võib fenoole sisaldav vesi voolata põhjavette.
Kirjas tehakse ettepanek töötada välja Kuusalu Soojuse ja Kolga korteriühistute vahel uus leping, mis sätestaks teenuse kvaliteedi, tootja vastutuse ja fikseeriks soojahinna pikemaks ajaks. Palutakse selgitust hinnakujunduse kohta ja tehakse ettepanek loobuda käesoleva kütteperioodi alguses toimunud hinnatõusust. Soovitakse, et laoplatsile pandaks varikatus ning tahetakse teada, millal võib loota Kolga soojatrasside renoveerimist, kas see on majanduslikult otstarbekas ja kui ei anta selleks eurotoetust, kas on mõeldud alternatiivsetele variantidele.
Sügisel soojahind ei tõusnud
Kuusalu Soojuse tegevjuht Raul Valgiste vastas kirjale detsembri alguses. Ta selgitas, et kaugkütte hind ei ole Kolgas selle kütteperioodi algusest tõusnud, muutus on tulnud käibemaksu kasvust 18 protsendilt 20-le. Kuni katlamaja ümberehituse lõpuni 2006. aastal oli soojahind Kolgas käibemaksuta 890 krooni megavatt-tunni eest. Seejärel hind langes 670 kroonile MWh ja praegu müüb ettevõte Kolgas sooja käibemaksuta 850 krooni MWh.
Raul Valgiste tõdes, et 2009. aasta jooksul on maagaasi ja nafta hinnad langenud ja seetõttu mitmel pool katlamajades odavnenud ka soojusenergia hind, hakkepuidu hinnad on pigem kasvanud. Ta on seda meelt, et pikemas perspektiivis on taastuvenergia kasutamine soodsam. Kolga katlamajas toodetava soojusenergia kulude taset on samas aga mõjutanud uute seadmete loodetust madalam töökindlus ja ehitustööde kvaliteet.
Tegevjuht lükkas ümber süüdistuse fenoolide võimaliku sattumise kohta hakkepuidu laoplatsilt põhjavette. Küttepuitu ei töödelda nii, nagu tehakse näiteks Balti Spoonis. Hakkepuitu ei ladustata üldjuhul varikatuste alla ning sadevesi aurustub, sest aunad on seest soojad.
Raul Valgiste teatas, et kortermajadega sõlmitava lepingu projekt on olemas, see on sarnane Kuusalus ja Kiius sõlmitutega.
Soojahinna kujundamise kohta märkis ta, et see peab vastavalt seadusele katma tegevuskulud, investeeringud, keskkonna- ja muude nõuete täitmise ning andma veidi ka tulu.
Kolga soojatorustiku rekonstrueerimiseks on AS Tamult koostanud eelprojekti, Kuusalu Soojus taotleb KIKi vahendusel Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastamist 40 protsendi ulatuses ehk 3,84 miljonit krooni. Ettevõtte omaosalus oleks 5,76 miljonit krooni. KIKi nõukogu on andnud põhimõttelise nõusoleku ja lubanud projekti toetada, kui saab lisaraha.
Kolga kortermajad kehvemad soojapidajad
Raul Valgiste: „Kolgas on seoses kaugküttega kaks teravat momenti. Esiteks on elanike keskmine sissetulek ilmselt Kuusalu elanike keskmisest sissetulekust väiksem, kütte eest on seega raskem tasuda. Teiseks on Kolga kortermajad halvemas seisus kui näiteks Kuusalus ning tuleks tõsta nende soojapidavust. Kütta võib millega iganes, kui maja sooja ei pea, siis kasu ei ole.”
Tema sõnul on Kolgas probleem ka selles, et osade majade radiaatoritesse läheb küttevesi otse katlamajast, teistes reguleeritakse kütet automaatsete soojasõlmedega, mis vajavad normaalseks tööks kõrgemat veetemperatuuri. Otseküttel majadesse on aga tarvis madalamat temperatuuri. Osad kliendid kaebavad alakütmise, teised ülekütmise pärast ja seetõttu on raske olla korraga mõlemale kliendigrupile meelepärane.
„Küttetemperatuuri reguleerimisest katlamajas saaks loobuda, kui kõikidesse majadesse paigaldada automaatikaga soojasõlmed, mis tagavad sobiva temperatuuri lähtuvalt iga maja soojavajadusest. Edaspidi tuleks tarbevett soojendada majades asuvate soojusvahetitega,” lausus ta.
Detsembri keskel arutas Kolga korteriühistute esindajate kirja ka Kuusalu Soojuse nõukogu. Teema tõstatas vallavanem Urmas Kirtsi, kes ütles probleemi kommentaariks Sõnumitoojale, et Kolgas on määratud kaugküttepiirkond ja tehtud selle arendamiseks investeeringuid: „Tuleb jälgida, et teenus vastaks kvaliteedile ja hind oleks kontrollitav. Samas peab praegusel ajal, kui inimeste maksevõime on piiri peal, vaatama, et enne, kui teha uusi investeeringuid, kooskõlastada see teenuse tarbijatega.”
Kuusalu Soojuse nõukogu esimees Herko Sunts: „Kui uuendada trasse, on tasuvusperiood 15-18 aastat ja investeeringud tuleb osaliselt ka tarbijail kinni maksta. Selles mõttes võib talvine murukasvatamine olla isegi odavam kui selle kaotamine. Kolka on raske uusi investeeringuid teha, elanikel endil tuleb samuti panustada. Kui kõik majad saaksid soojasõlmed, oleks kütmine ühtlasem.”
Nõukogu arutas ka seda, et valla toel võiks palgata eksperdi, kes teeks korrusmajade soojaauditi ning aitaks korteriühistutel koostada hoonete soojustamise toetuse saamiseks rahataotlusprojekte.
Kuusalu Soojuse tegevjuhi sõnul on jaanuaris kavas pöörduda korteriühistute esindajate poole ning arutada teemat koos edasi.
Kuusalu Soojusel on katlamajad Kolgas ja Kuusalus
Kolga soojahind on käibemaksuta 850 krooni MWh, koos käibemaksuga 1020 krooni MWh.
Kuusalu soojahind on käibemaksuta 995 krooni MWh, koos käibemaksuga 1194 krooni MWh.
