Kolga Kohal-olijad sai Grand Prix ning Kuusalu keskkooli näitetrupp Kõik Kordub eripreemia pagulasmentaliteedi kujutamise eest.
Möödunud reedel ja laupäeval, 19. ja 20. novembril olid Jõgeval 18. korda poetess Betti Alverile pühendatud luulepäevad Tähetund 2010, kus osalesid gümnaasiumiklasside teatritrupid. Tänavune festival oli pühendatud Eesti pagulasluulele.
Osalenuid oli kokku 23, Harjumaad esindasid veel Paldiski kooli noored.
Kolga Kohal-olijate „Eskapoloogia”
Kolga Kohal-olijate trupi etendus on lavastatud Rootsis elanud kirjaniku Ilmar Laabani luuletuse „Rroosi Selaviste” teemal.
Lavastaja, Kolga keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Terje Varul selgitas, et tüki nimi on tuletatud sõnast „eskapism”: „See tähendab põgenemist tõelisusest. Noored hakkasid selle sõnaga mängima ja jõudsime sõnani „eskapoloogia”. Ilmar Laabani tekstides on palju sõnamängu, ta on kirjutanud palindroome, mida saab lugeda edaspidi ja tagurpidi. Oma tekste on ta nimetanud mitte-teradeks, on sellised aforismilaadsed.”
Rroosi Selaviste on luuletuses tegelane, imelik pagulaseestlane, kes elab-kõneleb omaette. Kogu tekst on lavastaja sõnul selline, et esimesel lugemisel ei tekkinud seoseid.
„Aga siis jõudsime ideeni kujutada lapsi mängimas „Tibu-tibu ära näita” ja „Uka, uka, mina prii”. „Uka, uka…” mäng on paguluse-teemalise lavastuse võti – peitmine, pääsemine, reetmine. Peamõte on, et tahtsime publikule tekitada tunde, kuidas oled teises kultuuris, kuuled juttu, aga aru ei saa. Kui rootsi keelt ei tunne, siis kuuled küll, et räägitakse sõbralikult, aga juttu ei mõista.”
Terje Varul lisas, et etendus on kokku pandud, arvestades Jõgeva gümnaasiumi lava ning uste ja akende asukohta seal saalis, sest Kolga koolil oma lava puudub. Ja arvas, et mingitel tingimustel oleks võimalik mängida seda tükki Kuusalu rahvamajas.
Kuusalu kooli trupi lavastaja, huvijuht Saima Kallionsivu kiitis peaauhinna saanud lavastust: „Kolga lahendus on geniaalne. Et laval toimuvat mõista, peab muidugi luuletust teadma. Siis saab eriti hästi aru, kui geniaalne on see lähenemine luuletusele. Minul tekkis mõte, et kui palju targemad on lapsed täiskasvanutest. Olgugi, et võõral maal ning ühestki sõnast ei saa aru, ikka leiavad lapsed ühise keele vastupidiselt täiskasvanutele, kes ka tänapäeva maailmas ajavad, üksteise keelt osates, asjad ainult keerulisemaks või keeravad üldse untsu.“
Kolga Kohal-olijate lavastuses „Eskapoloogia” mängivad Liisa Hallika, Meelika Riiberg, Piia Sandra Sandrak, Heiki Valdson, Indrek Põldver, Teijo Idavain, Gerda Tilk, Luise Tiks, Jaak Laanpere, Paula Salme Sandrak ja Saara Hanna Mildeberg.
Kuusalu tükis pagulasmuusika
Kuusalu kooli trupi Kõik Kordub lavastuses „Üülee meereevee…” on kasutatud kümnekonna pagulasluuletaja tekste. Muusikaline kujundus on pagulaslauludega, mis valitud New Yorgi ja Toronto Eesti Majadest toodud plaatidelt.
Saima Kallionsivu: „Minu jaoks oli see muusika väga mõnus. Kui sain teada, et Tähetunni teema on pagulasluule, mõtlesin, et kindlasti kasutan seda muusikat. Peale tuntud pagulasluule sain lisa ka Tallinna Ülikooli juures olevast Eesti väliskirjanduse osakonnast.”
Ta kirjeldab, et lavastus algab sellega, kuidas eestlased põgenevad Ameerikasse, asutavad Eesti Maja, millised mured tekivad sealses ühiskonnas, kuidas hakkama saada. Seejärel kujutatakse laste kasvatamist eestluse vaimus, skautide laagreid ja muud sellist. Lõpuks räägitakse koduigatsusest ning, et tuua kujutatu kaasaega, lõpeb president Toomas-Hendrik Ilvese kutsega: „Talendid koju!”.
Kuusalu koolis mängiti tükki kolm korda, et kogu koolipere näeks. Saima Kallionsivu märgib, et seda lavastust võiks esitada rahvamajas Eesti Vabariigi aastapäeval.
Lavastuses „Üüle meereevee…” teevad kaasa Tõnis Bender, Sören Jõõras, Sander Kadajane, Maria Kirtsi, Karl Kuuseoja, Artur Laasik, Teisi Lindvest, Joonas Pürg, Kristiina Rebane, Janno Tammekivi, Helena Tõnsau, Gert Urb, Kert Õun ja Jaanika Üprus.
