Kolga kooli Legopäevast võtsid osa 24 võistkonda

3106
Võidutöö „1944” ning autorid JAKOB LILLENBERG, JOOSEP PÕLLMAA ja JAAGUP PÕLLMAA.

Meisterdajaid oli kokku 59.

SIIM MARAN intervjueerib eripreemia saanud ALEKSANDER SEEDERIT ja AINAR TALTSI.
SIIM MARAN intervjueerib eripreemia saanud ALEKSANDER SEEDERIT ja AINAR TALTSI.

„Järgmisel aastal peab Legopäevaga kindlasti jätkama,“ kinnitas Kolga kooli 1. klassi õpilane Hanna Liisa Talts. „Ma pole varem kunagi Lego klotse kätte võtnud, aga tahtsin osaleda. Päris palju tööd oli.“
Tema esitles koos sõbrannade Miia Tammetsi ja Miia Maria Lauritsaga Lego klotsidest tehtud võistlustööd „Lendavad majad“. Nende hinnangulehele olid sõbrad kirjutanud „Vägev!“ ja „Super!“ ning teisigi kiidusõnu. Piigadel oli „Fantaasia“ teemal tehtud töö juures kirjalik selgitus, kuidas lendava majaga on tore lennata kooli või poodi.
Lapsevanema, Kolga kooli hoolekogu aseesimehe Mangus Põllmaa algatatud Legopäeval hakkasid noored meisterdajad oma võistlustöid üles panema neljapäeva, 21. aprilli hommikul kella 8.30 paiku. Tuldi suurte kastide-karpidega. Koolipäev algas kell 9, ent mõnel meeskonnal jäi pooletunnisest sättimisajast väheks, kodusvalmistatud mahukamate võistlustööde ülespanekuks läks ligi tund.
Kui kahel vahetunnil kõigi 24 töö autoreid intervjueeriti, tunnistasid mõnedki, et eriti keeruline oli Lego klotsidest võistlustööd kohale tuua. Oli ka neid, kel tuli üht-teist uuesti kokku panna.
Hommikupoole käisid väljapanekut vaatamas Kolga lasteaialapsed. Kui lapsed kooli väikesesse saali jõudsid ja legomeisterdusi nägid, algas ahhetamine, kirjeldas Mangus Põllmaa. Suurim üllatus oli tema sõnul, et osalejaid tuli palju – 24 võistkonda, kokku 59 meisterdajat.

Peapreemia – töö „1944“
Õpilastele jagati hääletussedelid, igaühel oli üks hääl. Oma hinnangu andis ka viieliikmeline žürii: koolidirektor Tõnu Valdma, huvijuht Ene Liivand, lapsevanem Anna-Liisa Gebruk, õpilasesinduse president Gätriin Hobta ja õpetaja Priit Tammets. Parimad selgitati välja publiku ja žürii antud häälte põhjal.
Peapreemia võitis töö „1944“, mille tegi võistkond J-Vennad: Joosep ja Jaagup Põllmaa ning Jakob Lillenberg.
Jagati viie teema eripreemiad. Teemal „Linn“ said eripreemia töö „Lego City“ autorid võistkonnast A,A – Ainar Talts ja Aleksander Seeder. „Tehnika“ teema eripreemia sai tiim Kolga Poisid, milles olid Silver Lass ja Henri Uustalu. „Ajaloo“ eripreemia läks töö „Laevavrakk“ meisterdanud võistkonnale Aprillinali – Andrus Anti Rimmeld, Mikk Matthias Vahtras, Joosep Soots, Georg Viilma ja Birgit Bekker.
„Fantaasia“ teema parimaks hinnati võistkonna Fabolus töö „Laste fantaasia loomaaed“, meisterdasid Armin Moks, Sven Kadaste, Paul-Egert Peensalu, Kertu Nurmela ja Johanna Mäemurd.  Teemal „Retro“ sai eripreemia võistkond Ema ja Poeg, milles olid Terje ja Mattias Varul.
Võidutöö „1944“ kujutas endast sõjaolukorda, kus vastamisi olid saksa vormis Eesti Leegion ja nõukogude sõdurid. Poisid rõhutasid, et ükski nendetehtud masin ega hoone ei pärinenud Lego komplektist, nii tanki, külgkorviga mootorratta kui ka veoauto tegemisel tuli leiutada, kuidas need olemasolevatest Lego klotsidest kokku panna.
Joosep Põllmaa: „Isa pakkus, et võiksime teha midagi rüütlitega. Hakkasime leiutama ja otsustasime, et teeme hoopis suuremalt ning sakslaste ja venelastega. Mõtlema ja proovima asusime kohe, kui Legopäev välja kuulutati.“
Mangus Põllmaa lisas, et Lego firma ei valmista sõjakomplekte. Ka eraldusmärgid pidid poisid ise printima ning külge liimima.
„Lego City“ autorid Ainar Talts ja Aleksander Seeder jutustasid, et neil võttis oma võistlustöö kokkupanek neli päeva.
Fantaasialoomaaia teinud 7. klassi õpilased kõnelesid, kuidas esmalt tahtsid meisterdada tavalise linna, aga siis tekkis idee näidata, kuidas laste fantaasia hakkab tööle lihtsate vahenditega – loomaaia loomade asemel olid Lego klotsidest lihtsamad kujud, laps ise pidi selle mõtlema tiigriks või karuks.
Mangus Põllmaa: „Hommikul esimesi ülespandud töid vaadates mõtlesin, miks küll varem seda üritust ette pole võtnud. Nii palju häid ideid ja tohutult loovust, positiivset energiat. Loomulikult oleks tahtnud, et kõik saanuks auhindadega koju minna. Aga usun, et märk on nüüdseks maha pandud, tulevastel kordadel teatakse juba, mille nimel ja kuidas pingutada. Kuigi ma žüriisse ei kuulunud, tuleb tunnistada, et peaauhinna ja eripreemiad saanud tööd kuulusid ka minu lemmikute hulka. Lisaks suurepärastele ideedele oli neis töödes näha nutikaid ehitusvõtteid ja head terviklikkust.“
Ta kinnitas – see ettevõtmine läheb järgmisel aastal kordamisele, ka kooli juhtkond toetab seda ideed: „Kooli toeta poleks ka seekordne üritus teoks saanud. Minu eriline tänu direktorile Tõnu Valdmale ja huvijuhile Ene Liivandile ning ka kõigile teistele abistajatele, kes päeva õnnestumisele kaasa aitasid.“

Maailmas on 7 Legolandi
Lapsed ja ka Legopäevale tulnud täiskasvanud uudistasid Mangus Põllmaa kaasatoodud näitust Lego komplektidest ja Lego-mehikestest. Tutvuda sai Lego komplektide kataloogidega.
Seinale kuvatud pilte Lego klotsidest valmistatud kujude ja hoonetega illustreerisid faktid Lego ajaloost ja tänapäevast. Maailmas on 7 Legolandi. Ühe minutiga toodetakse 35 000 Lego klotsi. Tuntud briti telesaatejuht James May on legofänn ning ehitas Lego klotsidest maja, mille sisustus oli samuti klotsidest tehtud.
„Maailmas on päris palju selliseid   legofänne,   kel   vanus   45+   ja  kes  iga  päev  ehitavad  Lego klotsidest  midagi.  Suurematel fännidel  on  hea  koostöö  Lego  firmaga,“  rääkis  Mangus  Põllmaa.
„Lego asutas Taani puusepp, kes enne sõda tegi lastele mängimiseks puuklotse. Pärast sõda enam puitu mänguasjadele ei jagunud, nii sündisid plastmassist Lego   klotsid.   Praegust   Lego   firmat juhivad asutaja järeltulijad. Aastal 2000 valiti Lego 20. sajandi mänguasjaks. Teisele kohale tuli Teddy Bear ja kolmandale Barbie.“

Eelmine artikkelLaugu külalistemajas on ööbimis­võimalus kuni 18 inimesele
Järgmine artikkelRaasikul, Turbuneemes ja Kehras olid jüriööjooksud