Kolga kool tähistas 145. sünnipäeva

1579

Kolga keskkoolis on praegu 152 õpilast, 25 õpetajat ja 20 inimest abipersonalis.
Juubeliaktus oli lavastatud koolipäevana. Õpilased ootasid bussipeatuste siltide all ning mängisid bussiga kooli sõitmist ja aktuse lõpus koduküladesse tagasiminekut.
Sünnipäevapidu ja vilistlaste kokkutulek olid laupäeval, 24. oktoobril. Aktus oli lavastatud koolipäevana – algas õpilaste bussisõiduga kooli ja lõppes kojuminekuga. Kahele poole saali külgedele ja taha olid kinnitatud bussipeatuste sildid külade nimedega. Esinejad kogunesid bussijuhte mänginud Sander Eerik Sandraku ja Jaak Laanpere juurde ning kujutasid pikast nöörist kinni hoides, kuidas bussid koduküladest Kolka ja koolist tagasi sõidavad.

Õpilaste esinemiste vahel olid vahetunnid, kus võtsid sõna direktor Tõnu Valdma ja uue koolimaja esimene direktor Enn Siim.

Tõnu Valdma ja huvijuht Ene Liivand andsid tänukirjad ning lilled kunagistele koolijuhtidele Maie Abergile ja Enn Siimule ning koostööpartneritele – Kuusalu vallavalitsusele, Mouhijärvi sõpruskoolile Soomest ja Ära Karda Pubile, kus õhtul toimus vilistlaste pidu. Tänukirjad-lilled olid ka endistele direktoritele Mart Laanperele, Ants Vestile ja Heiki Veevälile.

Kolga kool on järjepidevalt tegutsenud 145 aastat – alates Kolga vallakooli asutamisest aastal 1864 mõisa maadel Uuri külas Vaadisepa talus, hiljem koliti Luuba talusse. Uuri vallakooli asemele asutati 1899. aastal Uuri 2-klassiline ministeeriumikool, kus tüdrukud ja poisid õppisid lahus. Samal aastal valmis kõrval uus koolimaja, kus õpetamine käis järjepidevalt kuni 1986. aastani.

Pärast I maailmasõda nimetati kool Kolga-Uuri algkooliks, aastatega muutus see 8-klassiliseks kooliks, siis hiljem taas väiksemaks. Aastatel 1975-1984 oli Uuris kolmeklassiline Kolga algkool, seejärel tehti juurde 4. ja 5. klass.

Kui endine Kahala sovhoos liideti Kirovi kalurikolhoosiga ning seda hakati nimetama kolhoosi Kolga osakonnaks, ehitati Kolka rahvamaja kõrvale platsile kiiresti uus suur koolimaja.

1986. aastal kolis viieklassiline kool Uurist Kolga uude koolimajja ning lapsevanemate palvel moodustati ka 7. klass, sinna tulid lapsed, kes vahepeal olid õppinud mujal koolides. Kui tookordsed vanimad õpilased lõpetasid 8. klassi, jätkasid nad õpinguid keskkooliklassides. Kolga koolist sai keskkool 1991. aastal. Kolga uus koolimaja on töötanud 23 aastat, sellest täismahus keskkoolina 18 aastat.     

Annetused Anton Aare Mälestusfondi
Direktor Tõnu Valdma kutsus aastapäevaaktusel vilistlasi üles tegema annetusi Anton Aare Mälestusfondi, et tulevikus saaks kooli lõpetanud noortele jagata edasiõppimise toetamiseks rohkem ja suuremaid stipendiume.

Anton Aabel Aare oli Kolga kooli direktor aastatel 1913-1945. Fondi asutas tema perekond 1995. aastal koolijuhi mälestuse jäädvustamiseks. Stipendiumi saavad Kolga kooli vilistlased taotleda SA Eesti Rahvuskultuuri Fond kaudu, taotlusi võetakse igal aastal vastu 1. septembrist 15. oktoobrini.

Anton Aare Mälestusfondi komisjoni kuuluvad Tõnu Valdma, Nelle Nurmela, Terje Varul, Anu Karjatse, Kai Sinisalu ja Helen Mikiver. Komisjoni otsuse kinnitab Rahvuskultuuri Fondi nõukogu, mida juhib maestro Eri Klas.

Praeguseks on fondist jagatud stipendiume 112 korral ning sel sügisel lisanduvad  kolm stipendiumisaajat, rääkis Tõnu Valdma. Ta lisas Sõnumitoojale, et stipendiumideks jagatakse fondi põhisummast teenitud kasum. Parematel aegadel on kasumit saadud ja jaotatud ligi 30 000 krooni, tänavu vaid 9346 krooni. Annetused on plaanis suunata põhisummasse.

Annetusi saab teha siht­asutuse Anton Aare Mälestusfond kontole Swedbankis 221001101347, selgituseks märkida „Annetus Anton Aare Mälestusfondi”. Annetustelt saab taotleda tagastatavat tulumaksu, annetajatele saadetakse tänukaart.

Et Kolga kool jääks
Enn Siim oli Kolga kooli direktor aastatel 1986-1992 ja 2003-2004. Ta meenutas, kuidas Kolga vastvalminud koolimaja esimese aktuse ajal, 1. septembril 1986 oli sompus ilm ning 139 õpilast kogunesid spordiväljaku jooksurajale. Koos tuldi koolimajja, kõige ees kanti eestikeelset gloobust, mis samal hommikul toodi vanast Kolga koolimajast. Enne õpilasi astusid uude majja kõrged külalised ees­otsas tookordse haridusministri Elsa Gretškina ja Kirovi kolhoosi esimehe Oskar Kuuliga.

„Seisin umbes sama koha peal, kus praegu ja lubasin avakõnes, et täidame selle maja ilusa sisuga. Arvan, et see on õnnestunud. Kolga kooli 125. sünnipäeva tähistamisel avasime koolimaja ukse ees kivi, millele on peale kirjutatud: „Haridus on jõud.”. Soovin, et kooli rajamise aastapäev jääks sellele kivile ainsaks numbriks, et Kolga koolile ei tuleks iial lõppu,” sõnas Enn Siim.

Tõnu Valdma palus vilistlastel mõelda vilistlaskogu moodustamisele – kas see on vajalik ja millisel moel peaks tegutsema. Mõtteid ja ettepanekuid oodatakse aadressil kool@kolga.edu.ee.

Paljud õpetajad üheealised
Kolga keskkool eristub mitmetest teistest koolidest selle poolest, et enamik õpe­tajaid on ametisse tulnud koos uue koolimajaga ning paljud ka otse kõrgkoolist. Pen­sioniealisi õpetajaid pole. Õpe­tajate keskmine vanus on 40 ringis.  

Uue koolimaja avamisest tänini on koolis töötanud õpetaja Marge Laisaar. Ta meenutas, et asus tööle 1. augustil 1986. Kõigepealt pan­di õpetajad koristus­töö­dele, tuli pesta vastval­minud koolimaja aknaid, seada klas­se õppetööks korda.

„Minu meelest on me kool omanäoline, uuendustele ava­tud. On tugev ja kindel koht isiksuste arendamiseks,” lau­sus ta.