Kolga kool on 1864. aasta 29. septembril Uuri külas tööd alustanud vallakooli järeltulija.
Kui Kolga kooli juubeliaktuse lõpus kõlas laupäeva, 18. oktoobri õhtul ühiselt lauldud „Meie kool“, mille autor on lauluõpetaja Külli-Katri Esken, olid mõnelgi saalisolnul meeleliigutusest silmad märjad.
Aastatel 1975-1986 Kolga kooli juhina töötanud Maie Aberg kiitis, et aktus läks talle väga südamesse, niisugust pole enne olnud. Eriti mõjus, kuidas iga etteaste ja kõne vahel meenutasid vilistlased koos oma praegu Kolgas õppiva lapse või lastega enda kooliaega ning juhatasid sisse järgmise esineja.
„Sel aktusel ei olnud õpetajaid ega õpilasi, kõik olid ühesugused külalised,“ tunnustas Maie Aberg. Kiidusõnu ütlesid teisedki. Aktuse lavastas emakeele õpetaja ja näitetrupi Kohal-olijad juht Terje Varul. Esinesid Kohal-olijad, 1. ja 2. klassi lapsed, vilistlased, õpetajad.
Direktor Tõnu Valdma märkis peokõnes, et Kolga kool on kõige vanem haridust andev asutus Kuusalu vallas. Kool on kandnud 150 aasta jooksul erinevaid nimesid, aastatel 1991-2014 oli Kolga keskkool, tänavu sügisest on uus nimi Kolga kool, kuna jätkab põhikoolina.
Ta tänas koostööpartnereid: Kuusalu vallavalitsus, Kolga lasteaed ja muuseum, koolibussi juht Olev Arvisto ja tema OÜ Arla Sõidud, endise koolijuhi Anton Aare lapselaps ja Anton Aare fondi esindaja Henn Kaldas, Mouhijärvi sõpruskool Soomest ning Urmas Paomees ja kooli uue raamatu kujundanud Marko Pikkat.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi kõneles koolide asutamisest Kuusalu kihelkonnas. Pastor Eduard Ahrens pooldas koduõpet ega pidanud külakoole vajalikuks. Need tulid alles siis, kui Kuusalu kirikuõpetajaks sai Voldemar Kentmann, kes esimese kooli õnnistas 29. septembril 1864 Uuri külas Vaadisepa talus. Õpetaja ametisse asus Johannes Tutsi, kes töötas seal aasta. Siis jäi kool tühjaks, mõne aja pärast alustas uuesti Luuba talus.
Koolirahvast õnnitlesid veel Mouhijärvi kooli esindus ning valla teiste haridusasutuste, Kolga muuseumi, Tormise-seltsi ja Kolgaküla seltsi juhid. Kolgakülast oli aktusele kaasa kutsutud ka Uuri kooli endine õpetaja, 90aastane Ilmar Liivik.
Kolga kool tähistas juubelit möödunud nädalal kahel päeval. Reedel, 17. oktoobril, õppeveerandi viimasel päeval, söödi kogu kooliperega sünnipäevatorti. Direktor Tõnu Valdma ja huvijuht Ene Liivand sõitsid koos õpilasesindusega Kuusalu kalmistule, kus tegid Menda Kirsmaa juhatusel ringkäigu Kolga koolis töötanud õpetajate kalmudele, viisid lilled ja süütasid küünlad. Sel aastal maeti sinna ka Anton Aare poeg Väino Aare, kes suri USAs Floridas. Pärastlõunal oli koolis aktus.
Reede õhtul avati kooli endise direktori Enn Siimu maalide näitus ning esitleti aastapäeva puhul välja antud uut raamatut „Päikesepunane nool“, mille koostasid õpetajad Terje Varul, Melika Kindel ja Nelle Nurmela. Järgnes mälumäng küsimustega Kolga kooli ja piirkonna kohta. Nädal varem toimus võrkpalliturniir.
Laupäeval oodati endisi õpilasi-õpetajaid esmalt Uuri kunagise koolimaja juurde infotahvli avamisele. Õhtul oli Kolga koolimajas aastapäevapidu õpetajatele ja vilistlastele, seda filmiti Kuusalu valla kroonika-DVD jaoks. Mitmele poole kooli seintele olid seatud aastate jooksul tehtud fotod. Eraldi tuppa pandi välja materjalid Uuri kooli kohta. Sai vaadata õpilaste tehtud filme, avatud oli õpetajate käsitöö näitus.
Uuri koolimajas töötab loomakliinik
Kirovi kalurikolhoos ehitas Kolga alevikku moodsa koolimaja 1986. aastal. Tänini meenutatakse, kuidas 28 aastat tagasi 1. septembri hommikul koguneti esmalt Uuri koolimaja juurde, kus jäeti vana kooliga hüvasti ning kõnniti kolm kilomeetrit eemal asuvasse uude majja – Maie Aberg gloobusega kõige ees, lapsed ja õpetajad tema järel.
Vana hoone jäi tühjaks ja hakkas lagunema. Kümme aastat tagasi pandi selle seinale tahvel, et tähistada, seal oli kool aastatel 1899-1986.
Alates möödunud laupäevast on Uuri koolimaja juures ka hoone ajalugu tutvustav infotahvel eesti ja inglise keeles. See tehti tänu Uuri külavanemale Emil Rutikule ning maja perenaistele, õdedele Ingrid Randlahele ja Terje Vanahansule. Õed oma peredega ja nende ema-isa ostsid koolimaja kolm aastat tagasi, et ehitada ümber koduks ja loomakliinikuks.
Infotahvli avamisele kogunes paarkümmend endist õpilast-õpetajat. Maja uksed olid avatud, sai tutvuda, mida on remondi käigus jõutud ära teha. Äsja valmis uus katus, mis meenutab endisaegset laastukatust.
Emil Rutiku tänas neid, kes olid infotahvli tegemisel abis. Teksti pani kokku ja pildid valis Kolga muuseumi varudest Ingrid Randlaht, tõlkis Kolga kooli inglise keele õpetaja Kristi Ruse, trükkimist aitas korraldada Pille Sass. Esialgu on tahvel aia kõrval, kui tee äärde valmib parkla, pannakse sinna. Pererahva sõnul tuli infotahvli paneku mõte sellest, et paljud möödasõitjad on käinud uurimas, mis hoonega on tegu. Emil Rutiku sõnul ühestki fondist toetust ei küsitud, tahvel valmis tegijate endi kulul.
Direktor Tõnu Valdma märkis oma tänusõnades, et kümme aastat tagasi oli koolimaja õnnetus seisus ning rõõmu teeb, et seda on hakatud remontima. Ta soovitas kõigil tutvuda Kolgas koolimajas Uuri kooli kohta koostatud väljapanekuga.
Koolimaja kui kodu
Infotahvli avamisel osales Elvi Reinvald Kemba külast. Ta jutustas, et Uuri koolimaja oli tema kodu, kui ema Leonore Liitvee läks sinna kokaks. Köök oli kõrvalasuvas puuhoones, koka elutuba paiknes esialgu selle kõrval, hiljem elasid nad kivimajas.
„Koolimajal olid omad võlud. Kõige kihvtim oli suvel, kui kool oli tühi. Mulle meeldis istuda päikesepoolses klassis, kirjutada ja joonistada ning laulda nii, et maja kajas. Köök oli koolimaja süda. Internaadilapsed tahtsid pärast tundide lõppu kogu aeg köögis olla, kui vähegi saadi, tuldi ema juurde juttu ajama. Ema töötas köögis üksi. Tegi hommikusöögi, siis oli kaks lõunavahetundi, pikapäevarühm sai veel eraldi süüa ja lõpuks õhtusöök. Õppisin Uuris kuni 8. klassi lõpuni, siis läksin edasi Loksa kooli,“ kirjeldas Elvi Reinvald.
Ta lausus veel, et hale oli vaadata, kuidas maja lagunes ning polnud soovi sinna minna: „Väga hea, et maja nüüd korda tehakse. Kahju on sellest, et kiviaiad siit mingil ajal ära veeti.“
Raamat „Päikesepunane nool“
Kolga kooli kohta trükiti raamat, kui tähistati 140. juubelit. Uus raamat „Päikesepunane nool“ sisaldab viimase 10 aasta jooksul koolis toimunut ning endiste õpilaste ja õpetajate mälestusi ka varasemast ajast. Palju on fotosid. Raamatut illustreerivad Kolga kooli vilistlase Marko Pikkati karikatuurid.
Raamatut sai aastapäevaüritustel osta, see kingiti kooli koostööpartneritele ja abilistele. Edaspidi on müügis kooli kantseleis.
Käesoleval õppeaastal on Kolga koolis 126 õpilast, õpetajaid on 19 ja personali 13.
