
Pargis tehtavate raietööde kogumaksumus on ligi 50 000 eurot.
Kolga mõisa park on looduskaitse ja muinsuskaitse all. Aastaid ei ole pargis põhjalikumaid hooldustöid tehtud. Sihtasutus Kolga Mõis korraldas riigihanke, mille tulemusel on nüüd OÜ Ökomets alustanud mõisapargis ulatuslikku võsaraiet. Maha võetakse haiged ja kuivanud ning ka isetekkelised puud. Arborist teeb korda allesjäävate puude võrad. Maha ja tiiki kukkunud puud koristatakse.
Mõisa omanik Anu Koppel ütles, et kaugemas perspektiivis on plaan kogu 21 hektaril laiuv mõisapark uuesti välja ehitada, kuigi paar spetsialisti on pakkunud, et selleks võib kuluda koguni miljon eurot.
Sanitaarraiet on Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetanud rohkem kui 42 000 euroga, kogumaksumus on üle 47 000 euro.
Geodeetilisteks töödeks, dendroloogilise hinnangu ja rekonstrueerimisprojekti koostamise jaoks andis KIK toetust üle 21 000 euro. Sanitaarraiet tehakse vastavalt projektile, mis on kooskõlastatud keskkonnaametis ja muinsuskaitseametis. Koostatud on ka pargi hoolduskava aastateks 2015-2024.
„Rekonstrueerimisprojekti tegi Maastikuarhitektuuribüroo OÜ, kes võttis arvesse vanu pargiplaane ja fotosid. Mõisa ette tuleb uuesti vana kivist teeradade süsteem, mis kaevatakse pinnase alt välja. Teeradade osi leiti 2016. aastal arheoloogiliste kaevamiste käigus. Auringi keskel on olnud lillelabürindist päikesekell ja purskkaev, ka need on kavas tulevikus taastada. Kunagiste aiamaalappide asemel teeme väravaputkadest koolimaja poole õunaaia. Aga millal see kõik tuleb, seda küll ei oska veel lubada,“ kõneleb Anu Koppel.
Ta tõdeb, et vanade pargipuude mahavõtmine on tekitanud osades Kolga elanikes muret – sotsiaalmeedias postitati, et põlispuid langetatakse: „Need puud, mis on maha saetud, on seest mädad ja oleksid muutunud ohtlikuks. Raietöödel arvestatakse dendroloogide, arboristide ja keskkonnaameti spetsialistide hinnangutega.“
Dendroloogilises hinnangus on märgitud, et välitöödel loendati Kolga mõisa pargis 640 puud ja põõsast. Lehtpuudest on ülekaalus vahtrad ja saared, võõrliikidest hobukastanid, viljapuudest aed-õunapuud. Okaspuudest kuusk ja mänd, võõrliikidest palsam ja siberi nulg ning lehised. Pargi hooldamatuse tõttu on palju noori puid, mis takistavad vanadel puudel kasvamist ja esiletulemist. Kohati jätab park metsistunud ilme. Pargi üldine tervislik seisund on hea, õõnsaid puid on pärnade, jalakate ja hobukastanite hulgas. Üks ilusaima võraga ja suurima haljastusväärtusega puu on hobukastan mõisa peahoone põhjapoolsel küljel.