Kolgaküla palliplatsil tähistati reedel, 7. septembril 50 aasta möödumist Eesti ainsa nõukogude perioodil valminud sõjafilmi „Inimesed sõdurisinelis“ ekraanile jõudmisest kohas, kus toimusid filmi võtted. Kuulati filmitegemisega seotud olnud näitleja Evald Aaviku ja helioperaator ning dokumentalist Enn Säde, samuti filmikriitik Jaak Lõhmuse meenutusi, aga ka kohalike inimeste isiklikke mälestusi sellest ajast.
Saadi osa väikesest lahingust nõukogude ja saksa sõdurite vahel. Lahingustseeni etendasid Peeter Kivimäe eestvedamisel kohalikud sõjaajaloohuvilised Front Line Eestist. Järgnes Kuusalu pasunakoori etteaste, dirigeeris Ott Kask. Mekiti sõdurisuppi ja torti, õhtu lõpetas filmi „Inimesed sõdurisinelis“ vaatamine.
Vabaõhukino tarvis oli üles seatud suur ekraan. Kohale saabunud filmihuvilisi tervitas filmiõhtu peakorraldaja, MTÜ Ökokuller tegevjuht Kaisa Linno. Ta andis teada, et Kolgakülas on filmitud 10 mängufilmi ning demonstreeris tõelist rariteeti – ainsat tänaseni säilinud puust vintpüssi, milliseid kasutati filmis „Inimesed sõdurisinelis“. Filmirahvas oli selle filmi võtete ajaks jagatud külas taludesse, võttegrupi puusepp elas Kadapiku peres, tallu oli jäänud alles üks tema tehtud puupüss. Selle kinkis Kolgaküla Seltsile Kalle Aasrand.
Oma mälestusi võtteperioodist oli kohaliku rahvaga kohale sõitnud jagama näitleja Evald Aavik Tartust. Ta on kaasa teinud Eesti 22 filmis, sealhulgas ka „Somnambuul“ ja „Püha Tõnu kiusamine“. Näitleja kannul suunduti metsa, kus on tänaseni säilinud filmimise tarvis kaevatud kaevikud.
Evald Aavik meenutas filmimisega seotud lõbusaid lugusid ning tunnistas, et hoolimata 31 võttepäevast, milles ta osales, jäi tema ainsaks repliigiks filmis: „Kuradi hästi poisid laulavad!“ Kultuurilooliselt huvitava, kuid seni avalikustamata faktina tõi ta välja, et Viiese rolli, mida filmis mängib Kenno Oja, olid algselt kandideerinud ka Voldemar Kuslap ning Jaan Tooming.
Nõukogude perioodi filmitegemisi ja päevakorras olnud filmi tausta meenutanud Enn Säde ja Jaak Lõhmus rääkisid, et filmis „Inimesed sõdurisinelis“ kõlanud Eino Tambergi „Laul kaugest kodust“, mille esitasid Voldemar Kuslap, Eri Klas, Emil Laansoo ja Eesti Raadio Segakoor, on Eesti Kaitseväes kasutusel populaarse rivilauluna.
Enn Säde tõi välja filmi tegemisega seotud inimeste huvitava koosluse. Režissöör Jüri Müür oli noorukina teeninud Saksa lennuväe abiteenistuses, stsenaariumi aluseks olnud teose „Enn Kalmu kaks mina“ autor Paul Kuusberg oli teeninud Teises maailmasõjas punaarmees poliittöötajana.
Stsenarist Lembit Remmelgas olla ise tunnistanud, et on olnud N Liidu julgeolekuministeeriumi eriosakonna töötaja. Kuid hoolimata sellest oli filmi tootmisega seotud hulk poliitilisi probleeme, mistõttu pole algsest mõttest lõppversioonis palju säilinud ning hävinud on ka palju huvitavaid stseene, mida autoritel ei õnnestunud filmi sisse jätta.
Mälestusi filmitegemise ajast jagasid Kolgaküla elanikud Anu Adamson, Helges Mändmets ning Paul Laasik. Viimane meenutas, et filmitegemise suvel olid nad teiste kohalike poistega üsna pahased, kuna nende jalgpalliväljak oli võtteplatsina suurte okastraadist takistusribadega ära rikutud. Samas aga oldi väga uhked selle üle, et ka omakandi poiss, Loksalt pärit Tõnu Mikiver, mängis filmis üht olulist rolli. Veel meenutas Paul Laasik, kuidas nad sõpradega võttepaigast ühe tossupurgi ärandasid, selle tööle said, naabrinaise tõusva suitsusambaga ära ehmatasid, et poisid on saunale tule otsa pannud.
Kaisa Linno oli rahul, et lapsest saadik kuuldud lood filmivõtetest on lõpuks talletatud – filmiõhtu salvestas Kolgaküla Seltsi tellimusel Raul Valgiste. Filmiõhtu korraldamiseks sai MTÜ Ökokuller toetust Kuusalu vallavalitsuselt ja kohaliku omaalgatuse programmist.
Kaisa Linno ütles esmaspäeval Sõnumitoojale, et filmiõhtut on juba palju kiidetud: „Kohalikele meeldis. Facebookis kirjutati ja ka helistati ning tänati. Tänusõnad saatsid ka kõik kolm külalist, nad olid vaimustuses, et nii palju oli huvilisi ja tuldi vaatama sellist vana filmi.“