Kol­ga­kü­las mee­nu­ta­ti fil­mi „Ini­me­sed sõ­du­ri­si­ne­lis“ te­ge­mist

486
Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu lii­ge RAN­NO POOL ja ta tü­tar MAI-LIIS Vu­di­la män­gu­maal, mis asub Elist­ve­re par­gi lä­he­dal.

Kol­ga­kü­la pal­lip­lat­sil tä­his­ta­ti ree­del, 7. sep­temb­ril 50 aas­ta möö­du­mist Ees­ti ain­sa nõu­ko­gu­de pe­rioo­dil val­mi­nud sõ­ja­fil­mi „Ini­me­sed sõ­du­ri­si­ne­lis“ ek­raa­ni­le jõud­mi­sest ko­has, kus toi­mu­sid fil­mi võt­ted. Kuu­la­ti fil­mi­te­ge­mi­se­ga seo­tud ol­nud näit­le­ja Evald Aa­vi­ku ja he­lio­pe­raa­tor ning do­ku­men­ta­list Enn Sä­de, sa­mu­ti fil­mi­krii­tik Jaak Lõh­mu­se mee­nu­tu­si, aga ka ko­ha­li­ke ini­mes­te isik­lik­ke mä­les­tu­si sel­lest ajast.

Saa­di osa väi­ke­sest la­hin­gust nõu­ko­gu­de ja sak­sa sõ­du­ri­te va­hel. La­hin­gust­see­ni eten­da­sid Pee­ter Ki­vi­mäe eest­ve­da­mi­sel ko­ha­li­kud sõ­jaa­ja­loo­hu­vi­li­sed Front Li­ne Ees­tist. Järg­nes Kuu­sa­lu pa­su­na­koo­ri et­teas­te, di­ri­gee­ris Ott Kask. Me­ki­ti sõ­du­ri­sup­pi ja tor­ti, õh­tu lõ­pe­tas fil­mi „Ini­me­sed sõ­du­ri­si­ne­lis“ vaa­ta­mi­ne.

Va­baõ­hu­ki­no tar­vis oli üles sea­tud suur ek­raan. Ko­ha­le saa­bu­nud fil­mi­hu­vi­li­si ter­vi­tas fil­miõh­tu pea­kor­ral­da­ja, MTÜ Öko­kul­ler te­gev­juht Kai­sa Lin­no. Ta an­dis tea­da, et Kol­ga­kü­las on fil­mi­tud 10 män­gu­fil­mi ning de­monst­ree­ris tõe­list ra­ri­tee­ti – ain­sat tä­na­se­ni säi­li­nud puust vint­püs­si, mil­li­seid ka­su­ta­ti fil­mis „Ini­me­sed sõ­du­ri­si­ne­lis“. Fil­mi­rah­vas oli sel­le fil­mi võ­te­te ajaks ja­ga­tud kü­las ta­lu­des­se, võt­teg­ru­pi puu­sepp elas Ka­da­pi­ku pe­res, tal­lu oli jää­nud al­les üks te­ma teh­tud puu­püss. Sel­le kin­kis Kol­ga­kü­la Selt­si­le Kal­le Aas­rand.

Oma mä­les­tu­si võt­te­pe­rioo­dist oli ko­ha­li­ku rah­va­ga ko­ha­le sõit­nud ja­ga­ma näit­le­ja Evald Aa­vik Tar­tust. Ta on kaa­sa te­inud Ees­ti 22 fil­mis, seal­hul­gas ka „Som­nam­buul“ ja „Pü­ha Tõ­nu kiu­sa­mi­ne“. Näit­le­ja kan­nul suun­du­ti met­sa, kus on tä­na­se­ni säi­li­nud fil­mi­mi­se tar­vis kae­va­tud kae­vi­kud.
Evald Aa­vik mee­nu­tas fil­mi­mi­se­ga seo­tud lõ­bu­said lu­gu­sid ning tun­nis­tas, et hoo­li­ma­ta 31 võt­te­päe­vast, mil­les ta osa­les, jäi te­ma ain­saks rep­lii­giks fil­mis: „Ku­ra­di häs­ti poi­sid lau­la­vad!“ Kul­tuu­ri­loo­li­selt hu­vi­ta­va, kuid se­ni ava­li­kus­ta­ma­ta fak­ti­na tõi ta väl­ja, et Viie­se rol­li, mi­da fil­mis män­gib Ken­no Oja, olid alg­selt kan­di­dee­ri­nud ka Vol­de­mar Kus­lap ning Jaan Too­ming.

Nõu­ko­gu­de pe­rioo­di fil­mi­te­ge­mis­i ja päe­va­kor­ras ol­nud fil­mi taus­ta mee­nu­ta­nud Enn Sä­de ja Jaak Lõh­mus rää­ki­sid, et fil­mis „Ini­me­sed sõ­du­ri­si­ne­lis“ kõ­la­nud Ei­no Tam­ber­gi „Laul kau­gest ko­dust“, mil­le esi­ta­sid Voldemar Kuslap, Eri Klas, Emil Laansoo ja Eesti Raadio Segakoor, on Eesti Kaitseväes kasutusel populaarse rivilauluna.

Enn Säde tõi välja filmi tegemisega seotud inimeste huvitava koosluse. Režissöör Jüri Müür oli noorukina teeninud Saksa lennuväe abiteenistuses, stsenaariumi aluseks olnud teose „Enn Kalmu kaks mina“ autor Paul Kuusberg oli teeninud Teises maailmasõjas punaarmees poliittöötajana.

Stsenarist Lembit Remmelgas olla ise tunnistanud, et on olnud N Liidu julgeolekuministeeriumi eriosakonna töötaja. Kuid hoolimata sellest oli filmi tootmisega seotud hulk poliitilisi probleeme, mistõttu pole algsest mõttest lõppversioonis palju säilinud ning hävinud on ka palju huvitavaid stseene, mida autoritel ei õnnestunud filmi sisse jätta.

Mälestusi filmitegemise ajast jagasid Kolgaküla elanikud Anu Adamson, Helges Mändmets ning Paul Laasik. Viimane meenutas, et filmitegemise suvel olid nad teiste kohalike poistega üsna pahased, kuna nende jalgpalliväljak oli võtteplatsina suurte okastraadist takistusribadega ära rikutud. Samas aga oldi väga uhked selle üle, et ka omakandi poiss, Loksalt pärit Tõnu Mikiver, mängis filmis üht olulist rolli. Veel meenutas Paul Laasik, kuidas nad sõpradega võttepaigast ühe tossupurgi ärandasid, selle tööle said, naabrinaise tõusva suitsusambaga ära ehmatasid, et poisid on saunale tule otsa pannud.

Kaisa Linno oli rahul, et lapsest saadik kuuldud lood filmivõtetest on lõpuks talletatud – filmiõhtu salvestas Kolgaküla Seltsi tellimusel Raul Valgiste. Filmiõhtu korraldamiseks sai MTÜ Ökokuller toetust Kuusalu vallavalitsuselt ja kohaliku omaalgatuse programmist.

Kaisa Linno ütles esmaspäeval Sõnumitoojale, et filmiõhtut on juba palju kiidetud: „Kohalikele meeldis. Facebookis kirjutati ja ka helistati ning tänati. Tänusõnad saatsid ka kõik kolm külalist, nad olid vaimustuses, et nii palju oli huvilisi ja tuldi vaatama sellist vana filmi.“