Kolgakülas alustati mälumänguturniiriga sügisel 1997, suurim osalejate arv oli lõppenud hooajal – 44 neljaliikmelist võistkonda.
„Kolgaküla piirkondlik mälumänguturniir on Eesti suurim“ – sellise pealkirjaga esikaanelugu ilmus Sõnumitoojas 14 aastat tagasi, 14. aprillil 2004. aastal.
Möödunud laupäeval, 14. aprillil tähistasid mälumängurid Kolgaküla rahvamajas pidulikult turniiri juubelit, esialgsete andmete järgi lõppes 20. hooaeg, kuid enne pidu sai ajaloo uurimisel selgeks, et tegelikult oli see juba 21 hooaeg.
Olgu hooaegu olnud 20 või 21, Kolgakülas on mälumängu traditsioon endiselt au sees ning ka nüüd on tõenäoliselt tegu Eesti suurima piirkondliku mälumänguturniiriga. Lõppenud hooajal oli rekordarv osalejaid, kokku 44 võistkonda. See on Kolgaküla turniiride tipp, varasem rekord saavutati kümmekond aastat tagasi, siis osalesid 43 võistkonda.
Kui arvestada, et iga võistkond on neljaliikmeline, oli tänavu võistlejaid 176. Rahvamaja suur saal on olnud laudu ja mälumängureid tihedalt täis kogu hooaja vältel. Märtsikuu voorus tuli võistlejatele panna veel mitu lauda ka kõrvale väiksemasse saali.
Parksi – 21 aasta edukaim
Kõik 21 hooaega on mälumängus osalenud 3 võistkonda: Parksi, MC Kolga ja Juminda. Neist edukaim on olnud Parksi, kus mängib Kolgaküla turniiri idee autor ja esimene korraldaja Andres Allmägi.
Ta oli 21 aastat tagasi Loksa vallavanem. Esmalt algatas Loksal mälumänguturniiri – idee tuli sellest, et Harjumaa omavalitsuste spordipäevad lõppesid mälumänguga, küsimused tegi ja turniiri viis läbi Matti Krönström Kuusalust. Andres Allmägi kutsus ta ka Loksale. Esialgu mahtusid võistkonnad Loksa kultuurimaja saali, kuid 1996. aasta kevadeks jäi seal kitsaks, koliti ümber Kolgaküla rahvamajja.
Andres Allmägi ütles 14 aastat tagasi ilmunud leheloos: „Olen mõelnud, peaks tegema ettepaneku, et iga võistkond võtku noormängija viiendaks, et kasvatada mälumängijatele järelpõlve.“
Allmägide pere on näidanud eeskuju, mälumängus on kaasa teinud kogu nende pere nii Parksi võistkonna koosseisus kui ka omaette. Noorim poeg Aap Allmägi on koos Loksa koolikaaslastega saanud kahel korral Eesti meistriks spordimälumängus Bumerang ning osales edukalt Kolgaküla tänavusel turniiril – võistkond Wärner Broz tuli üldarvestuses kolmandale kohale.
Aap Allmägi hakkas Kolgaküla mälumängudel kaasas käima viieaastaselt, istus isa kõrval, oli ka nii, et teadis õiget vastust, aga teda ei võetud kuulda. Siis aitas korraldajaid küsimuste jagaja ja vastuste koguja rollis, lõpuks tõi koos endaga võistlema koolikaaslased.
„Just oli telekas Roald Johansoni saade mälumängijatest, tema saates näidati turniiri, kus oli saalitäis vanu mehi. Meil Kolgakülas on palju naisi ja noori, siin on väga tore ja põnev ajaviitena võistlemas käia. On tuttavaid nägusid juba aastatetagusest ajast, aga tulnud uusi ja meeldib, et on kooliõpilaste võistkonnad,“ kommenteeris ta.
Järjepidevalt on võistlemas käinud Parksi tuntud mälumängur Tõnu Sild, kes 21 aasta jooksul on puudunud ühel korral. Samuti vaid ühe puudumisega on osalenud Karli Lambot Juminda võistkonnast ja ka Anu Kirsman tänavuse üldvõidu saanud võistkonnast Ma ja Sa – temagi on kaasa teinud 21 aastat, alustas Kuusalu Perepoe võistkonnaga. Staažikad on veel Kolga mälumängurid Kaarel Kuum, Meelis Talts, Kalev Uiboupin.
Esialgu korraldas Kolgakülas mälumänge Andres Allmägi, temalt võttis korraldamise üle Kunnar Vahtras, viimased ligi kümme aastat on korraldanud Kaisa Linno.
Mis fenomen see on?
Kolgaküla mälumäng on ületanud maakonnapiirid, lisaks mujalt Harjumaalt kohalesõitvatele võistkondadele on viimastel aastatel olnud osalejate seas ka võistkonnad Käsmu ja MC Aseri.
Mart Schmeidt võistkonnast Kehra Maru, kes on kahel korral võtnud üldvõidu, sõnas, et Kolgaküla turniiri võlu on suur konkurents – kui on palju rahvast, on hasart suurem.
Ka Avo Möls 15 aastat tagasi Kolgakülas võistlema hakanud Aruküla tiimist, kes kolmel viimasel aastal tuli Kolgaküla turniiril üldarvestuses kolmandaks, märkis, hoopis teine tunne on, kui saalis on 40 võistkonda, mitte 5-6, nagu on Arukülas.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi, kes on turniiril osalenud mitmel aastal, lausus juubelihooaja lõpupeol: „Kolgaküla mälumäng on uskumatu fenomen, reede õhtuti kord kuus tuleb autode voor Kolgaküla poole, nagu muud teha poleks, aga uskuge, ei olegi!“
Mälumäng on hobi, kinnitasid laupäeval Kolgakülas paljud. Kolgaküla turniir on juba otsekui elu osa, selleta ei saa, tõdeti.
Kolgaküla Seltsi tegevjuht Kaisa Linno: „Olin enne linnast Kolgakülla kolimist kuulnud, et selline mälumäng on Kolgakülas, aga kui ise korraldama hakkasin, hämmastas mind, kui sõbralikult ja positiivselt suhtutakse konkurentidesse. Teiste tulemustest ollakse huvitatud, arutatakse koos. Ei tunta masendust, kui läheb kehvasti, vaid tullakse jälle. Õhkkond on siin hästi hea, kokkuhoidev ja üksteist toetav.“
ANDRES KAARMANNI esimene hooaeg
Kolgaküla mälumängu viis aastaid läbi Matti Krönström, kui ta suri, kutsuti appi Allar Viivik.
Lõppenud hooaja viie vooru küsimused koostas ja mälumängu juhtis Andres Kaarmann, kes kuni mullu kevadeni oli Loksa mälumängu eestvedaja. Kuna Loksal enam mälumängu ei tee, kutsuti Kolgakülla. Võistlejad kiidavad tema koostatud põnevaid küsimusi, mis annavad võimaluse vastuse tuletamiseks ning pakuvad uusi huvitavaid teadmisi.
Laupäeval avaldas Kaisa Linno lootust, et Andres Kaarmann jätkab ka järgmisel hooajal.
„Olen kehv „ei“ ütleja, kui mul on võimalus teha seda, mis meeldib,“ tõdes Andres Kaarmann Sõnumitoojale.
„Hea mäng on see, mis on tehtud mängijatele. Peab olema meelelahutuslik, aga ka pinget pakkuv. Lähtun küsimuste koostamisel sellest, et oleks kergemaid, keskmisi aga ka mõni veidi raskem, mis pakuks pinget tõsistele mänguritele. Üritan küsimustesse põimida huvitavaid teadmisi või siduda neid päevakohaste teemadega. Igas mängus on kokku 30 küsimust, maksimaalselt on võimalik koguda 60 punkti. Üle 50 punkti on jõutud väga harva ja olen ise rahul, kui tagumise poole võistkonnad koguvad vähemalt 20 punkti.“
Talle meeldib mälumängu juures, et inimesed on siirad: „Vahva on vaadata vastuseid ette lugedes, kuidas vanad mehed rõõmustavad äraarvatud vastuse üle kui poisikesed või lüüakse käega otsaette, et kuidas ma siis seda vastust ei teadnud. Muide, selles mängus oli minu jaoks vist esmakordne, et ühele küsimusele õiget vastust ei tulnudki, kuid mitu mängijat käisid pärast rääkimas, et see oli hooaja üks paremaid küsimusi. Mängu ajal nutiseadmeid kasutada ei tohi, aga vaheajal kontrollitakse kohe järele, kas minu öeldud vastus on ikka õige.“
Ta kiidab veel, et suur abi on olnud Kolgaküla Lainerite tantsurühma naistest, nad on aidanud tulemusi kokku lüüa, küsimusi jagada ja vastuseid ära tuua: „Loodan, et jätkame koostööd.“
Loksalt pärit Andres Kaarmann viib mälumänge läbi veel Sauel, Viimsis ja Kernus.
Kolgaküla mälumängu võitjad 21 hooajal
1997-1998 Kolgaküla, 1998-1999 Kolga KK õpetajad, 1999-2000 Kolga KK õpetajad, 2000-2001 Kolga KK õpetajad, 2001-2002 Rannavalve, 2002-2003 Hara, 2003-2004 Kolga KK õpetajad, 2004-2005 Kolga KK õpetajad, 2005-2006 Kolga KK õpetajad, 2006-2007 Kolga KK õpetajad, 2007-2008 Kolga KK õpetajad, 2008-2009 Kolgaküla Kassisaba, 2009-2010 Kolgaküla Kassisaba, 2010-2011 Kolga KK õpetajad, 2011-2012 Kolga KK õpetajad, 2012-2013 Kolgaküla Kassisaba, 2013-2014 Kolga Nostalgia, 2014-2015 Kehra Maru, 2015-2016 Kehra Maru, 2016-2017 Ma ja Sa, 2017-2018 Ma ja Sa.