Iga aasta algab ja lõpeb omavalitsustes eelarvete koostamise ja vastuvõtmiste aruteludega.
Oma koduvalla Raasiku kodanikuna ning volikoguliikmena on mul hea meel, et ka Raasiku valla eelarve pole mitte ühinemispõhine, vaid iseseisev ja jätkusuutlik.
Raasikul on vallavalitsus esitanud eelarve volikogule ja selle komisjonides ning kahel korral ka volikogus on seda arutatud. Kindlasti on see läbi aegade suurim eelarve nii registrijärgsete kodanike juurdekasvu tõttu, millelt saab planeerida tulumaksu, kui Raasiku kooli ehituseks võetava laenu arvelt. Mõlemad on kogukonnas oodatud, nii uued kodanikud kui ka investeeringud.
Omavalitsuse bilanss ei ole vahendite ja kohustuste tasakaal ärilises arvestuses, kust võiks tulemust või kahju hinnata. Vallaeelarvelised tulud ja kulud peavad olema tasakaalus, sellega tagatakse ülesannete täitmine niivõrd, kui see on võimalik, kus sisalduvad ka pikaajalised kohustused investeeringutena.
Riigi eelarvestrateegia on aastaid tähtsustanud õpetajate palgatõusu ja see on riigieelarveliste õpetajate palka meie koolides suurendanud ka uuest aastast. Miinimumpalk on 1000 eurot, septembrist 1050 eurot.
Seda on oodatud ning see liigub keskmise palga suunas tempokalt. Võib arvata, et omavalitsustes tekib palgasurve kõigile teistele palkadele ja põhjendatult, sest tööd tehakse ametikohtadel samaväärselt.
Raasiku valla teenistujate palgamäärasid on planeeritud tõsta 7,9 protsendi võrra. Protsendimäär on küll suur, aga reaalselt kujuneks eelarve projekti järgi lasteaia ja huvikooli palgamääraks 820 eurot ja lasteaia õpetajaabile 510 eurot. Siinkohal räägime ikka brutopalkadest!
Analüüsinud naaberomavalitsuste planeeritavaid palkasid, ei jõuta ilmselt samale tasemele, kus on riik. Erand on Rae vald, kus lasteaedades on kasutusel teistsugune õpisüsteem. Ehk mõnes vallas saab see töötasu olema kõrgem, mõnes samaväärne.
Raasikul on suurimmahajäämus õpetaja abide palkades ka uue määra korral. Nende töötajate panuses ei kahtle keegi ja vaevalt nad plakatitega ka vallamaja ette tulevad. Ma ei nõustu suhtumisega, et kui inimene lepib vähema palgaga, siis rohkem ei peaks maksma. Need on inimesed, kes on meie lastega põhiosa meie tööpäevast ja soovime, et nad oleksid ka töötasuga motiveeritud. Sama kehtib ka muu töötasu osas. Betooni ja asfalti on vaja, aga see ei asenda inimest, kes loob kogukondlikku väärtust kohapeal.
Esitasin Raasiku valla uuele eelarvele muudatusettepanekuid, sealhulgas suurendada vallaeelarvelisi palkasid, nähes tulusid selleks elanike juurdekasvust ja mõnest kaheldavast kulukohast.
Käisin seda tutvustamas ka volikogu komisjonides, põhjenduseks valla eelarvest palka saavate ametikohtade väiksed palgamäärad ja võimalus seda vahet riigi omadest vähendada. Just nüüd, kui peame panustama oma kodanike teenindamisesse ja eelarves suureneb käesolevast aastast ka tulumaksu laekumine. Riigitasandil on arutelusid ka toetustest lasteaiaõpetajate palgavahenditeks, mis pole realiseerunud.
Raasiku valla eelarve on 2. lugemisel ja loodetavasti vallavalitsus ka uute ettepanekutega komisjonide ja volikogu ette tuleb ning loodan väga, et suudame oma valla töötajaid väärtustada rohkem, kui esialgu planeeritud.