Kodumaist toitu eelistav tarbija investeerib toidujulgeolekusse

1742

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja

Valimiskampaania käigus on kõlanud lubadusi, millest üks säravam kui teine.  Samas on ääretult oluline teema saanud teenimatult vähe tähelepanu –  toidujulgeolek, mis väärib võrdset kaalu sõjalise, küber- või energiajulgeolekuga, sest tugev riik peab suutma kindlustada oma elanikud toiduga rahuajal ja ka kriisisituatsioonides.
Toidujulgeolek tähendab toiduga kindlustatust, kusjuures toit ei ole ainult ellujäämiseks vajalik hulk leiba ja liha, vaid mitmekülgne, toitaineterikas ja kvaliteetselt väärindatud toidukaup.
Meie toidutööstused suudavad valmistada täna head ja kvaliteetset toitu, mis on hinnatud nii meil kui ka välisturgudel. Aga Venemaa sanktsioonidele järgnenu tõestas, et toidusektor on samas väga habras. Suure turu ärakukkumine tõi kaasa tooraine ülejäägi ja hinnalanguse tasemele, kus tootmine ei tasu nii mõnelegi põllumehele enam ennast ära.
Loogika, et kahjumlikud ettevõtted tuleb sulgeda, ei tööta  – paradoksaalsel kombel seisneb Eesti toidujulgeolek paljuski meie võimes toota rohkem, kui ise äraelamiseks vajame. Eesti toidusektori elujõulisuse säilimiseks on vaja, et meie varustatus piima, liha ja teraviljaga püsiks jätkuvalt kõrge, me tööstused suudaksid piisavas mahus seda toorainet väärindada ja valminud toidutooteid eksportida.
NATO soovitab hoida toidujulgeoleku säilimiseks põllumajandusinvesteeringute suuruse samal tasemel riigikaitsekuludega ning selles osas on Eesti täna eeskujulik. Samas moodustub suur osa põllumajanduskuludest Euroopa Liidu otsetoetustest ning sihitud meetmeid, mis tõstavad põllumajanduse saagikust, parandavad toidusektori investeerimiskliimat, piiravad toidukadusid ja hoogustavad nii sisenemist uutele turgudele kui ka kohaliku toodangu tarbimist kodumaal veel ei paista.
Toidutööstused ootavad valimisdebatist rohkem selgitusi selle kohta, milliste sammudega kavatsevad erakonnad hoogustada toidueksporti, mis võimaldaks luua kodumaal töökohti ning tuua välisturgudelt raha koju. Äsja kinnitatud maaelu arengukavast suunatakse vaid 6,7 protsenti toidutööstuste investeeringuteks, mida on selgelt liiga vähe, et tõsta Eesti toidutööstused maailma tugevaimate toidueksportijatega võrdsele tasemele. Selleks, et ekspordisuutlikkusega keskmised ja suurettevõtted saaksid investeerida tootearendusse, turu-uuringutesse, tootmistehnoloogiatesse ja inimressurssi, tuleb neisse ettevõtetesse oluliselt rohkem riigi tasandil panustada.
Eesti toidujulgeolek ei ole vaid ettevõtete ja valitsuse kätes, oma roll on ka tarbijal ja me kõik olemegi tarbijad! Toidujulgeoleku säilimise seisukohalt on oluline, et me tajuksime oma ostuotsusega kaasnevat panust Eesti toidutööstusesse ja eelistaksime kodumaist toidutoodangut. Loomulikult ostame aegajalt oma menüü rikastamiseks ananassi ja riisi, muud eksootilist. Kui poeletil on saada kodumaine ja importtoode, mille hinnavahe ei ole märkimisväärne ning maitseomadustes ja kvaliteedis pole suurt erinevust, siis võiks tarbija valida kodumaise toote.
Toiduliidu eesmärk on tõsta lähiaastatel kodumaise toidu osakaal ostukorvis 80 protsendi tasemele. Teeme seetõttu Eesti Vabariigi läheneva aastapäeva valguses üleskutse haarata poes ostukorvi just lipumärgiga tähistatud maitsvaid Eesti toidutooteid, sest nii toetame toidusektoris tegutsevaid inimesi ja ettevõtteid ning nii võime olla kindlad OMA toiduga varustatuse säilimises. Tehes oma igapäevaseid sisseoste meil ei jätku aega oma muude mõtete kõrvalt vast sageli sellele isegi mõelda, aga tegelikult võiksime – Soeta eestimaist, toetad eestimaist! Nii lihtne see ongi! Head lähenevat vabariigi aastapäeva!

Eelmine artikkelTähekese jutuvõistluse esikohad Raasikule ja Kehrasse
Järgmine artikkelValima!