Koduloo-uurijad otsivad infot Aegviidu kiriku ajaloost

244
Aeg­vii­du ko­gu­du­se esi­mees TII­NA LÕU­GAS ki­ri­kus, mil­le al­ta­rie­si­sed põ­ran­da­lauad on vam­mi tõt­tu ee­mal­da­tud.

Det­semb­ri al­gu­ses möö­dus 126 aas­tat Aeg­vii­du ki­ri­ku õn­nis­ta­mi­sest. Et sealt­kan­di rah­vas ei lä­heks huk­ka, an­dis Leht­se mõis­nik Fried­rich von Hoy­ni­gen-Hue­ne üle-eel­mi­se sa­jan­di lõ­puaas­tail maa pü­ha­ko­ja ra­ja­mi­seks. 1896. aas­tal val­mi­nud ka­he tor­ni ja rik­ka­li­ke pui­dust ni­ker­dus­te­ga puu­ka­bel ehi­ta­ti ümb­rus­kon­na mees­te abi­ga. Aeg­vii­du prae­gu­ne ki­rik on hoo­pis tei­se il­me­ga – väl­jast kroh­vi­tud, 1940. aas­tal ehi­ta­ti ki­ri­ku­le torn. 1970nda­tel aas­ta­tel teh­ti sõ­ja ajal pom­mi­ta­ba­mu­se saa­nud ki­ri­ku­le ka uus puit­vii­mist­lu­se­ga si­se­ku­jun­dus.

1896. aas­tal ehi­ta­tud Aeg­vii­du ka­bel.

„Tead­si­me ka­be­list va­na pil­di jär­gi. Aga miks ta nüüd on sel­li­ne, ei tai­ba­nud va­rem kel­lelt­ki kü­si­da,“ ka­het­seb Aeg­vii­du ko­gu­du­se ju­ha­tu­se esi­mees Tii­na Lõu­gas, kes koos tei­se ko­ha­li­ku ko­du­loo­hu­vi­li­se Sig­ne Juur­sa­lu­ga on ha­ka­nud uu­ri­ma Aeg­vii­du asu­la, seal­hul­gas Amb­la ki­ri­ku abi­ki­ri­ku­na te­gut­se­va Aeg­vii­du Alek­sand­ri ki­ri­ku aja­lu­gu.

Aeg­vii­du 126aas­ta­ne ki­rik tä­na­päe­val.

Ki­ri­ku aja­loo koh­ta vä­he tea­da
Ees­ti Te­le­vi­sioo­ni üle­möö­du­nud aas­ta saa­tes „Tä­hen­da­mi­si“, mil­les tut­vus­ta­tak­se Ees­ti­maa ki­ri­kuid, pa­lu­ti ko­gu­du­se esi­me­hel väl­ja tuua mi­da­gi uni­kaal­set Aeg­vii­du ki­ri­ku koh­ta.

„Al­les siis, kui ot­si­sin, mi­da meie ki­ri­kust rää­ki­da, hak­ka­sin mõt­le­ma, et võib-ol­la olek­sid mä­le­ta­nud ki­ri­ku va­ra­se­mat lu­gu või se­da, mis siin va­rem ol­nud, kee­gi neist, kes olid siin ko­gu­du­ses 30 aas­tat ta­ga­si ehk en­ne, kui Amb­la ko­gu­du­sest ise­seis­vu­si­me. Siis mõist­sin, et see on mi­nu jaoks üks suur val­ge laik,“ üt­leb Tii­na Lõu­gas.

Te­le­saa­tes tut­vus­tas ta ki­ri­ku ain­sat näh­ta­vat ori­gi­naal­se­na säi­li­nud osa – ku­na­gi­se ka­be­li ust, mis nüüd on ki­ri­ku si­seuks. Pä­rast te­le­saa­det võt­tis te­ma­ga ühen­dust ko­ha­lik­ku aja­lu­gu pi­sut ju­ba uu­ri­nud Sig­ne Juur­sa­lu, kes oli avas­ta­nud, et Aeg­vii­du asu­la on saa­tes mai­ni­tust mi­tu­sa­da aas­tat va­nem. Nai­sed on koos jät­ka­nud Aeg­vii­du aja­loo uu­ri­mist. Tii­na Lõu­gas tõ­deb, et ki­ri­ku koh­ta on se­ni lei­tud vä­ga vä­he kir­ja­lik­ke do­ku­men­te.

„Kõik meie ki­ri­ku­raa­ma­tud on Amb­las. Kü­si­sin ki­ri­ku­õpe­ta­jalt, kas Amb­las on do­ku­men­te sel­le koh­ta, mis on Aeg­vii­du ki­ri­kus ala­tes sõ­ja­ajast ku­ni Eesti Va­ba­rii­gi taasiseseisvumiseni toi­mu­nud. Pa­ra­ku ei ole seal suurt mi­da­gi,“ nen­dib Tii­na Lõu­gas.

Pai­des asu­va Jär­va­maa muu­seu­mi ar­hii­vi­do­ku­men­ti­dest avas­ta­sid nai­sed küll, et Aeg­vii­du kool on vä­he­malt küm­me aas­tat se­niar­va­tust va­nem, kuid ki­ri­ku aja­loo koh­ta tar­ge­maks ei saa­dud. Järg­mi­se­na plaa­nib Tii­na Lõu­gas võt­ta ühen­dust kon­sis­too­riu­mi ar­hii­vi­ga, ehk on seal Aeg­vii­du ki­ri­ku koh­ta tead­ma­ta in­fot.

„Prae­gu tea­me suu­res­ti vaid se­da, mil­lal ki­rik ehi­ta­ti, mil­lal muu­tus sel­le vä­li­sil­me ning mil­lal sai ki­rik uue si­se­vii­mist­lu­se. Maal, mis prae­gu on käär­kamb­ri uk­se ko­hal, oli Ees­ti-ajal al­ta­ri­maal. Va­na­delt pil­ti­delt on nä­ha ka, et ki­ri­kus on ol­nud orel ning laes vä­ga uh­ked lüht­rid. Mis neist sai, ei tea,“ rää­gib ko­gu­du­se esi­mees.

Ta li­sab, et möö­du­nud sa­jan­di al­gu­ses, kui Aeg­vii­du koo­li pi­das ko­ha­lik kös­ter, viis ka ma­tu­se­ta­li­tu­si ja ju­ma­la­tee­nis­tu­si mõ­ni­kord lä­bi kös­ter: „Amb­la köst­ri­te koh­ta on in­fo ole­mas, Aeg­vii­du oma­de koh­ta pa­ra­ku mit­te. Us­ku­ma­tu, et meie ki­ri­ku aja­loo koh­ta po­le in­fot ise­gi sel­lest, mis oli ai­nult sa­da aas­ta ta­ga­si.“

Ko­gu­du­se esi­mees ka­het­seb, kui­das ei tul­nud ku­na­gi sel­le pea­le, et uu­ri­da oma nüüd­seks ma­na­la­tee­le läi­nud va­nae­malt, mil­li­ne nä­gi ki­rik väl­ja tol ajal, kui ko­lis 1955. aas­tal Aeg­vii­tu ela­ma ja oli sa­ge ki­ri­kus käi­ja.

„Aeg­vii­dus on veel al­les va­ne­maid ini­me­si, kes on ka nõu­ko­gu­de ajal ki­ri­kus käi­nud, mõ­ned neist laul­sid ki­ri­ku­koo­ris, aga nad ei mä­le­ta, mil­li­ne siis ki­rik oli. Väl­jast üles võe­tud fo­to­sid on, seest mit­te. Kui kel­lel­gi oleks kas või ma­tu­se­pil­te, mis on ki­ri­kus teh­tud, oleks suur abi. Pa­ra­ku va­nas­ti ei pee­tud ma­tu­seid ki­ri­kus, ko­gu ta­li­tus oli kal­mis­tul haua juu­res,“ mõ­tisk­leb Tii­na Lõu­gas.

Kel­lel siis­ki on pil­te või Aeg­vii­du ki­ri­ku­ga seo­tud mä­les­tu­si, võik­sid võt­ta te­ma­ga ühen­dust.

Ko­gu­du­sel ras­ked ajad
Aja­loo uu­ri­mi­se kõr­val on ko­gu­du­se esi­me­hel tul­nud möö­du­nud aas­tal nä­ha pal­ju vae­va, et Aeg­vii­du ki­rik ja ko­gu­dus säi­lik­sid. Su­vel avas­ta­ti, et pü­ha­ko­ja põ­ran­da all on vamm. Sel­le tõt­tu võe­ti üles osa põ­ran­da­lau­du, na­tu­ke ee­mal­da­ti ka sei­na­lau­du. Ju­ma­la­tee­nis­tu­sed on ala­tes su­vest toi­mu­nud ki­ri­ku kõr­val asu­vas ko­gu­du­se­ma­jas, mis ehi­ta­ti Soo­me sõp­rus­ko­gu­dus­te Yli­vies­ka ja Yli­här­ma eest­ve­da­mi­sel ja õn­nis­ta­ti 1996. aas­tal.

„Aeg­vii­du koo­li tra­dit­sioo­ni­li­se jõu­lu­hom­mi­ku, jõu­luõh­tu ja jõu­lua­ja lõ­pe­ta­mi­se ju­ma­la­tee­nis­tu­sed te­gi­me siis­ki ki­ri­kus. Pu­has­ta­si­me tol­must, kat­si­me põ­ran­daau­gu koor­ma­kat­te­ga ja tõi­me ki­ri­kus­se kuu­se,“ rää­gib Tii­na Lõu­gas.

Mis saab ki­ri­ku re­mon­dist ning mil­lal on seal taas või­ma­lik ju­ma­la­tee­nis­tu­si lä­bi viia ja kont­ser­te kor­ral­da­da, ei os­ka ta öel­da: „Veel mõ­ned aas­tad ta­ga­si oli meie ra­ha­li­ne seis üs­na hea, kuid möö­du­nud talv pa­ni kor­ra­li­ku põnt­su, sest ko­gu­du­se­ma­ja on elekt­ri­küt­tel. Eel­mi­sel ke­vad-tal­vel oli­me ise­gi kü­si­mu­se ees, kas kuu­lu­ta­da väl­ja pank­rot. Me pol­nud enam või­me­li­sed õpe­ta­ja­le pal­ka maks­ma. Ei mak­sa se­da prae­gu­gi, kuid õn­neks sai­me Soo­me sõp­rus­ko­gu­dus­telt toe­tust, ehk saa­me vä­he­malt vam­mi tõr­je eest ta­su­da.“

Ani­ja val­laee­lar­vest saab ko­gu­dus igal aas­tal 700 eu­rot te­ge­vus­toe­tust, mul­lu toe­tas vald li­saks 816 eu­ro­ga ki­ri­ku põ­ran­da­lau­da­de üles võt­mist.

„Kui ar­va­si­me, et ko­gu põ­rand tu­leb vam­mi tõt­tu väl­ja va­he­ta­da, taot­le­si­me val­lalt li­gi 30 000 eu­rot, kuid sai­me ei­ta­va vas­tu­se. Aru­saa­dav, ka val­lal on prae­gu kee­ru­li­ne. Loo­da­me, et elekt­ri­ku­lu ei söö ko­gu toe­tust ära, kui ko­gu­du­se liik­med an­ne­ta­vad, et toe­ta­da ki­ri­ku põ­ran­da te­ge­mist,“ lau­sub Tii­na Lõu­gas.

Aeg­vii­du ko­gu­du­se hin­ge­kir­jas on üle 100 ini­me­se, ki­ri­ku­mak­su maks­jaid um­bes 40. Ju­ma­la­tee­nis­tu­sed toi­mu­vad kaks kor­da kuus, neid viib lä­bi Amb­la ki­ri­kuõ­pe­ta­ja Tõ­nu Lin­nas­mäe.

Eelmine artikkelKuu­sa­lu Soo­jus an­dis kü­la­de ja Kuu­sa­lu klien­ti­de­le vett ge­ne­raa­to­ri­te abil
Järgmine artikkelSõnumitoojas 11. jaanuaril