Kirjanduse suvekool

1026

Kirjandusloo suvekoolis esines loenguga Koeru koduloolane Herbert Last Järvamaalt. Loengu teemaks oli „Naised Eduard Vilde elus ja loomingus“. Eelmisel aastal toimus I suvekool teemal „Underi ja Tuglase armulugu Birkenruhs“.

Herbert Last oli endine kehralane, ta töötas Kehra keskkoolis kirjandusõpetajana aastatel 1982 kuni 1986 ja oli Rahvateater „Kehra Nukk“ kirjandusnõunik, siis kui peanäitejuht oli Lea Sibul-Poola. Praegu elavad Malle ja Herbert Last 1986-ndast aastast Järvamaal Koerus. Herbert Last töötas sealses keskkoolis kirjanduse, teatriloo ja kõnekunsti õpetajana 2005. aastani. 1996. aastast kuni 2011. aastani oli ta Koeru Huviteatri juht ja lavastaja. Teater saavutas laureaadi tiitleid harrastusteatrite riigifestivalidel 1998., 2003. ja 2010. aastal. Herbert Lastilt on ilmunud mitmeid raamatuid Järvamaa ja Koeru kultuuriloost („Kultuurilooline Koeru“ 1999. aastal, „Koeru näitemäng 120“ 2008. aastal). Kirjastusele on üle antud raamatu „Koeru kultuurielu 18. – 21. sajandil“ käsikiri rikkalike fotodega. Herbert Last on Järvamaa Vapimärgi kavaler.

II kirjandusloo suvekooli loengul rääkis lektor naisõiglusest 20. sajandi algul Vilde jutustuste valgusel. Kuulajad said põhjaliku ülevaate abikaasade rollist Vilde elus. Esimene abikaasa Antonie oli vastand kirjaniku teisele naisele Linda Jürmannile, kes oli vaimuerk, truu ning kohusetundlik Vilde teoste redigeerija ja loomingu toetaja. Samuti saadi teada vanahärra Vilde ootamatust kiindumusest apteeker Rahel Uschmanowisse (1887-1966) Narva–Jõesuus 1925.–1926. aastail puhates.

Kuulajatele oli üllatuseks, et Vilde on mitmel korral (1903. ja 1917. aastal) rongiga Kehra sõitnud, et siin Kaunissaares Birkenruhs vaimujõudu koguda. Birkenruh kuulus diplomaat ja ajakirjanik Eduard Virgole, kellega oli Vilde heades suhetes.

Nii sõitis Vilde pärast väsitavaid pagulasaastaid 18. mail 1917. aastal puhkama Birkenruhsse, kus ta oli juuni alguseni.

Rongis varastati Vildelt rahakott koos pangatšekiga suuremale summale ja 200 rubla sularaha. Hiljem oli varas, kes sai teada, et tegemist on kuulsa kirjanikuga, raha ja dokumendid saatnud Kehra jaamaülemale, et need härra Vildele üle antaks. Vilde sai kõik dokumendid koos rahaga tagasi.

Birkenruhs kirjutas Vilde kriitilise artikli „Mida lootsin ja mida leidsin“ ning avaldas selle ajalehes Vabadus juulis 1917. aastal. 1905. aasta revolutsioon ei täitnud kirjaniku lootusi. Vilde pani pahaks venestamise lainet Eestis pärast mässuaastat, teda häiris ka vaesus erinevates elupaikades üle Eesti.