
„Keskpolügoon on Eesti suurim ning tõenäoliselt jääb kõige suuremaks ja perspektiivikamaks väljaõppekeskkonnaks,“ lausus kaitseväe väljaõppeosakonna ülem kolonel Mati Tikerpuu möödunud kolmapäeval, 23. märtsil Kuusalu rahvamajas keskpolügooni riigi eriplaneeringu avalikul arutelul.
Ta lisas, et keskpolügoon on oma senistes piirides praeguseks liiga kitsas. Vaja on tekitada kaitseväele, Kaitseliidule, NATO liitlastele harjutamiseks suuremad manööverdamisvõimalused roomikutega liikuvatel masinatel ning iseliikuvatele suurtükkidele. Praegu on keskpolügoonil liikurhaubitsatele üks sihtmärgiala, vaja oleks tekitada hajutatus, lasta mitme suurtükiga korraga, vahetada positsioone, paremini hargneda suuremate üksustega.
Kuusalu vallas Suru, Tõreska, Pala, Koitjärve ja Kolgu külades asuv keskpolügoon on asutatud 2001. aasta oktoobris vabariigi valitsuse korraldusega. Polügooni pindala on 11 951 hektarit, pikkus põhjast lõunasse on 17 kilomeetrit, laius põhja-osas 8 kilomeetrit, keskel 3 kilomeetrit ja lõunas 7 kilomeetrit.
Riigi eriplaneering algatati 2016. aasta juunis. Planeeringu koostas OÜ Skepast&Puhkim koos kaitseministeeriumi, kaitseväe ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse esindajatega. Esmakordselt oli avalikul väljapanekul 2018. aasta septembris-oktoobris, avalikud arutelud toimusid samal aastal oktoobrikuus.
Eriplaneeringuga võetakse keskpolügoonil kasutusele laiendatud ohualad, et võimaldada väljaõpet relvadega, mille ohualad ei mahu polügooni alale, selgitas möödunud kolmapäeval avalikul arutelul Kuusalus Skepast&Puhkim projektijuht Anni Konsap.
Polügoonile kavandatakse eriplaneeringuga ka ehitusõigus 210 riigikaitselise funktsiooniga hoone rajamiseks ehitusalase kogupindalaga kuni 300 000 ruutmeetrit. Hoonete suurim lubatud kõrgus on 30 meetrit.
Projektijuht lisas, et hoonete asukohta eriplaneeringuga paika ei panda, arvestades planeeringuga määratud tingimusi saab hooneid rajada vastavalt vajadusele kogu polügoonil. Ka laske- ja õppevälja ala täpseid asukohti eriplaneeringuga ei määrata, need pannakse paika projekteerimisel. Veel on polügoonile kavandatud lasketiir, linnavõitluselementide ala, teed ja sillad ning ühendusteed kõrval paikneva Soodla harjutusväljaga.
Alale kavandatud kolmele sihtmärgialale rajatakse teed, tuletõkkeribad ja tuletõrje veevõtukohad. Sihtmärgialadel tuleb maha võtta puid ning need alad tähistatakse siltidega, mis keelavad sinna mineku harjutusvälja omaniku loata. Puid võetakse maha samuti teede ehitusel ja liikumiskoridoride rajamisel. Eriplaneeringus käsitletakse veel keskkonnamõju vältimise, seire ja leevendamise meetmed.
Avalikul arutelul said huvilised jälgida ja küsimusi esitada ka veebiülekande vahendusel. Planeeringu koostajad olid Kuusalu rahvamajas kohal. Neilt küsiti, kuidas ohualasid tähistatakse ja kui mitmel päeval aastas on elanikel võimalus polügoonile pääseda.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade taristuportfelli juht Elari Kalmaru vastas, et laiendatud ohuala piir on juba tähistatud kollaste postidega. Kogu polügoon on laskmisharjutuste ajal suletud, kokku umbes kuni 300 päeval aastas. Laiendatud ohuala on kasutuses ehk suletud kuni 90 päeval.
Mati Tikerpuu lisas, et ohu-ala kasutatakse Kevadtormi ajal ning peamiselt kevadel ja sügisel, kui on liitlaste roteerumine. Siis võivad kuulid lennata tavalisest kaugemale.
Valgejõe külavanem Allan Alaküla juhtis tähelepanu, et transpordiamet on kavandanud polügoonilt otse Tallinna-Narva maanteeni rajatud uue tee kahetasandilise ristumistee nii, et sõidetaks läbi Valgejõe küla. Sellega külarahvas ei nõustu.
Taristuprojektide koostöö koordinaator Kaupo Kaasik lubas, transpordiametiga arutatakse, et ristmiku lahendus ei kujuneks külale koormavaks. Polügoonile ehitatakse uusi teid selleks, et õppustele suunduvate ja sealt lahkuvad masinate juhid väldiksid külateid.
Kõne alla tuli ka polügooni ohualadel asuvate eramaade võõrandamise teema. Üks inimene veel elab seal oma talus, kokkuleppeni pole jõutud. Kaupo Kaasik nõustus, et hoonestatud kinnistute omandamine on keeruline, ja avaldas lootust, et leitakse mõistlik lahendus.
Soodla harjutusväljaga seotud küsimustele vastasid eriplaneeringu koostajad, et selle ala riigi eriplaneering on kooskõlastusringil ning peagi pannakse avalikule väljapanekule.