Anija vallavalitsus kohtus möödunud nädala teisipäeval, 28. oktoobril Kehra korteriühistute juhtide ja halduritega, et küsida nende arvamust linna jäätmete süvamahutite paigaldamise kohta.
„KIKi meetmest kohalikes omavalitsustes jäätmete liigiti kogumise toetamiseks on võimalik saada toetust ka süvamahutite paigaldamiseks. Kuid seal on klausel, et projektiga peab olema hõivatud valdav osa jäätmetekitajatest. Kutsusime kortermajade esindajad kokku, et saada teada, kas kortermajade elanikud oleksid sellest huvitatud,“ ütles Anija vallavanem Riivo Noor.
Süvamahutite puhul on prügikonteinerist maa peal üks kolmandik, kaks kolmandikku on maa all. Sellised mahutid võtavad vähem ruumi. Kuna jäätmed on maa all jahedas, ei hakka biolagunevad jäätmed nii kiiresti riknema ja haisema kui maapealses soojas ja päikese käes asuvates konteinerites: „Süvamahutid võivad olla iga maja juures, kuid Kehras pole see võimalik, kuna linnas on maa sees väga palju kommunikatsioone. Seetõttu arvan, et ühte mahutite komplekti võiks kasutada 4-6 kortermaja. Ühes komplektis on olmejäätmete, biolagunevate jäätmete, paberi-papi ja pakendikonteiner, neid saab tellida eri suuruses, vastavalt vajadusele.“
Maa-aluste konteinerite jaoks ei ole vaja palju maad, piisab 10-15 ruutmeetrist ning nende tühjendamine on Riivo Noore sõnul lihtne – mahuti kaas, mille küljes on suur kott, tõstetakse prügiauto kohale, tehakse alt lahti, prügi kukutatakse autosse, kott suletakse taas ning tõstetakse koos kaanega mahutisse. Prügiautol peab süvamahutite tühjendamiseks olema kraana: „Kui järgmisel sügisel lõpeb meil prügiveoleping senise jäätmevedajaga ja korraldame uue hanke, tuleks lisada tingimus, et jäätmevedajal peab olema süvamahutite tühjendamise võimekus.“
Süvamahutite paigaldamine maksab vallavanema kinnitusel umbes sama palju, kui jäätmemaja ehitamine: „KIKi toetuse maksimummäär on 90 protsenti, omaosalus 10 protsenti. Arvestame, et ühe jäätmekomplekti omaosalus võiks olla 2500-3000 eurot, sest olmejäätmete konteineri paigaldamise kulud ei ole selles meetmes abikõlbulikud.“
Koosolekul pakuti, et nõutud omaosaluse võiks tasuda omavalitsus. Vallavanem lausus, et tema seda ei poolda, kuna siis tekib ka eramajade omanikel samasugune õigustatud ootus.
Küsiti ka, mis hakkab jäätmevedu süvamahutite korral maksma: „Olen üsna kindel, et prügiveo hinnas ei mängi mingit rolli, kas tühjendatakse süva- või tavamahuteid. Kuid on üsna selge, et uue hankega hinnad kindlasti kallinevad.“
Riivo Noor arvas, et pigem hakkab prügiveohind edaspidi rohkem sõltuma sellest, kui palju prügi sorteeritakse. Ta arvas, et paberi, pakendi ja biolagunevate jäätmete eraldi sorteerimise soodustamiseks peaks nende äraandmine olema odav, olmeprügi äraandmine seevastu kallis.
„Kohtumisel oli korteriühistute juhtide üldine otsus süvamahutitele heakskiitev, korter-elamud on valmis sellega kaasa tulema. Järgmisena saame iga ühistu esindajatega eraldi kokku, otsustame, millised majad võiksid liituda ühe mahutitekomplekti alla ja vaatame üle, kuhu mahutid saab paigaldada. Ma ei usu, et päris kõik kortermajad ettevõtmisega liituvad, aga püüame vähemalt Kehra keskosa jäätmemajanduse viia süvavahutite peale. Oleks väga hea, kui saame asja korda järgmiseks sügiseks, kui oleme läbi viinud uue hanke korraldatud jäätmevedaja leidmiseks,“ rääkis vallavanem.