Kehras treitud poste on Tallinna loomaaias ja ka Prantsusmaa hobusekoplites

3107
PEETER KASK, PEEP PIHLAK ja SANDER KÜTTIS näitavad Narvo põhitoodangut – eri mõõdus puitposte, mida tehakse ekspordiks ja Eesti tellijaile.

OÜ Narvo Kehrast saab ainsa Anija valla firmana sel aastal Leader-programmi ettevõtluse meetmest toetust.  

Hiljuti näidati AK uudistes kaitseväe õppuseid, kus üks pataljon ehitas silla ning lasi selle siis õhku. Sild, mis plahvatas, oli tehtud Kehras saetud prussidest.
„Meie meeste töö muutus hetkega pulbriks,“ ütleb Narvo arendusjuht ja omanik Peep Pihlak.
Kaitsevägi on Narvo pikaajaline koostööpartner. Saematerjal, mis tellitakse õppusteks, lastakse enamasti õhku, kuid tehakse ka kaevikuid, varjendeid ja märklaudu. Kvaliteetsemat puitu tellitakse sõjaväemasinate kastide ehitamiseks, sõnab Narvo tegevjuht Sander Küttis.
Saematerjal, nagu ka küttepuude tegemine ja müük, on vaid väike osa Kehra puiduettevõtte toodangust. Umbes kolmveerandi ettevõtte rohkem kui poole miljoni euro suurusest aastakäibest annab erineva suurusega puitpostide treimine. Needki on teleuudistesse jõudnud, kuna riigihanke kaudu on Narvol raamleping ka politsei- ja piirivalveametiga.
„Tore oli vaadata, kui Eesti-Vene kontrolljoone peal Saatses olid reas meie postid,“ märgib Peep Pihlak.
Narvo tegi piiripunkti ajutisi poste, lõplikud piiripostid on plastikust. Peale selle on Kehras valmistatud ka plankusid, millest ehitati piirivalvureile soiste kohtade peale laudteid.

Kehra Puutööstusest sai Narvo
Narvo asub Kehras raudtee ääres, paberitehase vahetus läheduses. Ettevõtte meister Peeter Kask, kes on töötanud seal üle paarikümne aasta, teab, et varem asuski saekaater tehase platsil. 1990ndate alguses, kui algas erastamine, moodustasid saekaatri töötajad aktsiaseltsi Kehra Puutööstus. Peep Pihlak on kuulnud, et tegu oli taasiseseisvunud Eesti kuuenda ettevõttega.
„1993. aastal astus uksest sisse Rootsis ühe suure postivabriku tegevjuht, kes otsis endale endisest Nõukogude Liidust kontakte. Ostis enamuse aktsiad ära ja nii tekkis tütarettevõte,“ räägib puutööstuse praegune omanik.
Kehra Puutööstus hakkas emafirmale allhankena tegema treitud poste ehk sama, mida tehakse siiani. Kuid pärast masu, 2011. aastal otsustasid omanikud, et likvideerivad Eestis asuva tootmise. Töötajad koondati, paberitehase kõrval olnud osa müüdi Horizonile, teisel pool teed ehk Puidu tänaval asuv territoorium ja seadmed pandi tervikvarana müüki: „Märkasin enampakkumist ning ostsin alles jäänud territooriumi, ajutised hooned, tööpingid ja kaubamärgi. Põhitööjõud jäi samaks, sõlmisin meestega uued töölepingud, mõned võtsin juurde.“
Peeter Kask meenutab, et üleminek läks kiiresti – ühel reedel töötas ta ühe omaniku juures, esmaspäeval samas kohas, kuid uues firmas. Uue ettevõtte nimeks sai Kehra PT, kuigi tegutseti ikka Kehra Puutööstuse nime all. Eelmise aasta algusest on firma nimi OÜ Narvo, Kehra puutööstuse nime osas on pooleli kohtuvaidlus. Peep Pihlak räägib, et välismaalastel oli täpitähtedega nime hääldamine raske, seetõttu otsiti lühikest nime. Narvo logol on kirjas ka „nordic timber“. Sellega soovitakse rõhutada, et kasutatakse kogu Euroopas kvaliteedi poolest tuntud põhjamaa puitu.

Sertifikaatidega ettevõte
Praegu on ettevõttes tööl 15 inimest – kõik mehed ja öövalvurite tubli abiline, varjupaigast võetud koer. Omanike- ja nimevahetusest hoolimata on Narvo põhitoodang jäänud samaks – üle 20 aasta on toodetud puidust poste.
„Treime metsast toodud materjalist, peamiselt männipuidust, ümmargusi erineva läbimõõduga poste, mida kasutatakse aedade tegemisel, tugedena puude istutamisel, igasugusteks piireteks. Postid on kuni 6 meetrit pikad, läbimõõt 5-20 sentimeetrit,“ jutustab Peep Pihlak.
Et kogu materjal ära kasutada, müüakse ülejäänud puit maha laudadeks-prussideks saetuna, kõverad-jändrikud puud lähevad küttepuudeks, kohalikele elanikele on nende kohalevedu olnud tasuta, koorepuru on viidud kohalikele spordiradadele.
Puitposte toodetakse Narvos mitu tuhat tihumeetrit aastas. Kehra postid viiakse Skandinaaviasse, kuid ka Kesk- ja Lõuna-Euroopasse – Hispaaniasse, Prantsusmaale, Itaaliasse, Saksamaale, Inglismaale. Peamiselt jõuavad need sinna vahendajate kaudu, kuid Narvol on ka mõned otsekontaktid. Näiteks Prantsusmaa hobusekasvatajad teevad aedu ja väravaid Kehrast treitud postidest.
„Oleme näinud pilte ka Vahemere-äärsetest viinamarjaistandustest, kus jooksevad meie tehtud postide read,“ sõnab omanik.
Ta lisab, et Prantsusmaal kasvab okaspuu vaid mägedes ja kaks korda kiiremini kui meil. Eesti männipuit on seetõttu tihedam ja kvaliteetsem.
Skandinaaviasse on tehtud maantee-äärseid helkurposte. Ka mõned loomade kaitseks teede äärde rajatud võrkaedade postid on seal suure tõenäosusega Kehras treitud.
Eestis on samuti palju kohti, kus on kasutatud Narvo toodangut. Neist üks tuntuim on Tallinna loomaaed, kuhu viimatine suurim tellimus oli restaureeritud ahvipuuri jaoks. Ka Kadrioru pargipinkide istumisalused on saetud Kehra puidufirmas. Koduvallas on nende poste kasutatud nii Kehra koguduse juures jõulinnakus kui vallamaja ees pihlakate tugedena ning mujalgi, Narvo materjali kasutati Anija Lüliti viies projektis.
Puitu ostab ettevõte peamiselt RMKlt, kellel on olemas säästliku metsamajandamise sertifikaat. Selle aasta algusest on ka Narvol FSC-sertifikaat, mis tõestab, et kasutatakse puitu, mille kvaliteet ja päritolu on kontrollitud. Peale selle saadi tugevussorteerimise sertifikaat, selleks peab ettevõtte oma saeveskist tuleva puidu visuaalselt ära hindama ja sorteerima kvaliteedi järgi klassidesse.
„Kvaliteetse materjali eest makstakse rohkem. Ja sorteerimine väärtustab puitu – hoiab ära selle, et ilusast oksavabast lauast tehakse kaubaaluseid või küttepuid,“ selgitab Narvo omanik.
Kuigi sertifikaatide saamisele eelnes mitu kuud tihedat tööd ja dokumentatsiooni vormistamist, usuvad Peep Pihlak ja Sander Küttis, et see avab neile turul uued võimalused. Juba varem tehti Euroopast ettepanekuid – müüge meile sertifitseeritud ja sorteeritud puitu. Praegu lähevad Kehrast Kesk-Euroopasse koormad sertifitseeritud saetud puiduga.

Uus treipink
Narvo käive oli 2014. aastal 740 000 eurot. Möödunud aastal langes see 540 000le eurole, kuna suvel oli ettevõtte territooriumil tulekahju ning põhitöö seisis ligi pool aastat. Tänavu loodab omanik taastada üle-eelmise aasta käibe. Tegevjuht Sander Küttis usub – kui järgmisel aastal saadakse tööle ka teine, peenemate postide tegemiseks mõeldud treiliin, siis postide toodang kahekordistub ning käive ületab miljoni euro piiri.
Praegu on ettevõttes üks suur treiliin, millest tootmise kõrgajal – aprillist juulini – kõigi tellimuste täitmiseks ei piisa. Teise treimasina soetamiseks taotleti raha Leader-programmist. Narvole eraldati selleks 60 000 eurot, projekti kogumaksumus on üle 100 000 euro. Kui Saksamaalt ostetud treipink kohal ja kogu liin üles pandud, saab Narvos veel paar meest tööd.