Kehras pandi aastakümnete järel nurgakivi esimesele kortermajale

741
Aia tänav 12 haljasalale ehitatakse kolm ühesugust kortermaja.

Viimati valmisid kortermajad Kehras üle 30 aasta tagasi.

Kolmapäeval, 30. märtsil asetati sümboolne nurgakivi Kehras Aia tänav 12 krundile kerkivale korterelamule. Esimene 15 korteriga elumaja, mille rajab Kehrasse OÜ Saaremaa Konverentsid, peab valmima järgmise aasta jaanuari lõpuks.

„See on justkui esimene pääsuke,“ märkis Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev. Nii tema kui vallavanem Riivo Noor nimetasid uuele elamule nurgakivi panekut ajalooliseks sündmuseks – viimati valmis uus kortermaja Kehras üle 30 aasta tagasi, 1991. aastal.

Pika vinnaga projekt
OÜ Saaremaa Konverentsid hakkas Kehrasse kortermajade rajamist kavandama 2018. aastal. Ettevõtte oli oksjonil ostnud riigilt Aia tänaval korter- ja eramajade vahel üle 6000 ruutmeetri maad ning tegi Anija vallavalitsusele taotluse algatada detailplaneering sinna kolme kortermaja ehitamiseks. Planeering kehtestati veebruaris 2019. Samal ajal projekteeriti ka elamuid, kolmekordsete 15korteriga majade projekti tegi Loft AB OÜ.

Anija vallavalitsus väljastas korterelamute rajamiseks ehitusloa2019. aasta suvel, kuid ehitama veel ei hakatud. Korterite ostuhuvi oli leige, kohalikud pidasid müügihindu kalliks, teistele ei tundnud Kehra elukohana piisavalt atraktiivne. Ehitamise ärgitamiseks andis Anija vallavolikogu 2020. aasta alguses vallavalitsusele loa broneerida esimeses majas 1toaline korter. Ka sellest polnud abi, lisaks tuli koroonakriis, mis tegi ettevaatlikuks nii kinnisvara arendajad kui ostjad. 2020. aasta suvel ütles OÜ Saaremaa Konverents omanik ja juht Tullio Liblik Sõnumitoojale, et Kehrasse kortermajade ehitamise plaanist ei ole loobutud, kuid vähemalt sügiseni on hoog maha võetud.

Esimest maja hakati ehitama hakati tänavu veebruaris, mil tulevast ehitusplatsi kattis 30-40 sentimeetri paksune lumi. Paar nädalat hiljem algas Ukrainas sõda.

„Olukord on päris keeruline, kolmandik töölistest läksid sõtta, ka materjalide hankimisega on nüüd tunduvalt raskem. Ajad on segased, aga tuleb kohaneda,“ lausus ehitaja, TeamRP OÜ juht Rauno Pikkor.

Anija vallavanem RIIVO NOOR pani nurgakivikapslisse valla vapiga meened, volikogu esimees JAANUS KALEV värske Sõnumitooja, ehitusfirma juht RAUNO PIKKOR maja joonised, arendaja TULLIO LIBLK euromünte. Nurgakivi panekul osales ka kortereid müüv maakler GERLY NAEL.

Esimene korter on müüdud
Arenduse omanik Tullio Liblik usub, et praegu on müügiks isegi parem aeg, kui mõned aastad tagasi.

„Elamispinna vajadus on kasvanud, nõudlus uute korterite järele suurenenud. Ka inimeste meelsus on muutunud. Enam ei arvata, et ainuke ideaalkoht elamiseks on Tallinna kesklinn, hinnatakse juba ka selliseid kante nagu Kehra. Veel paar aastat tagasi oli palju kahtlejaid, kas Kehra on kodu ostmiseks õige koht, nüüd on kahtlejaid vähemaks jäänud,“ rääkis ta.
Kehra uue maja esimene korter on omaniku leidnud. Ühetoalise korteri ostja on pealinna noormees. Korterite müügiga tegelev maakler Gerly Nael jutustas, et enne ehitamise alustamist oli 15 korterile 67 huvilist, kuid sõja algus Ukrainas pani inimesed mõtlema: „Huvilised ei kadunud, aga osa neist, kes 23. veebruaril olid valmis kortereid broneerima, andsid pärast 24. veebruari teada, et ootavad pisut.“

Maakler lausus, et korterite ostmisest huvitatute seas on palju Kehra elanikke, kes tahaksid vanast majast uude kolida, kuid enne peavad oma praeguse kinnisvara müüma: „Lisaks loodame Tallinna peredele, kes pealinna uusarenduste praeguste hindade juures sinna korterit osta ei jaksa.“

Tullio Libliku sõnul on nende korterite hinnad ligikaudu 10 protsenti odavamad kui Tallinna magalarajoonide uusarendustes. Gerly Nael lisas, et Kehra uute korterite ruutmeetri hind on odavam pealinna 1960ndatel ehitatud paneelmajade kapitaalremonti vajavates korteritest.

Kui Aia tänava korterite huvilisi hakati kirja panema, selgus, et kõige rohkem tunti huvi neljatoaliste korterite vastu.

„Viimased kaks aastat on toonud kaugõppe ja kodutöö,“ põhjendas Tullio Liblik ning selgitas, et huvi suuremate korterite vastu oli samuti üks põhjus, miks ehitamise algus venis: „Küsitlused näitasid, et vaja on suuremaid kortereid, ning lasime arhitektil korruseplaane muuta, vähendasime kolme- ja suurendasime neljatoaliste korterite arvu.“

Esialgu oli 15 korterist kavandatud üks neljatoaline, nüüd on neli. Suurem huvi on veel ühetoaliste korterite vastu, neid soovitakse osta ka investeerimiseks, et välja üürida.
Millal hakkavad Aia tänava esimese kortermaja kõrvale kerkima teine ja kolmas, sõltub Tullio Libliku sõnul korterite müügitempost. Tõenäoliselt alustatakse teise maja ehitust siis, kui esimeses umbes pooled korteritest müüdud.

Eelmine artikkelKuu­sa­lu kool on TV 10 olüm­pias­tar­ti sar­jas edu­kas
Järgmine artikkelKodukandi loodusesse!