Kehras on esimene energiasäästlik kortermaja

4238
Kehra Mööbli tee korteriühistu esimees ENN PUNG: „Tuppa on hea minna, kui see on soe.“ Foto Riho Pung

KredExi renoveerimistoetust on viimastel aastatel saanud 11 korteriühistut Anija, Raasiku ja Kuusalu vallast.

Enamikes kortermajades algas kütmine septembri lõpus-oktoobri alguses. Vanades renoveerimata hoonetes võib sellest hoolimata külm olla, eriti talve saabudes. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asutatud sihtasutus KredEx on viimastel aastatel aidanud riigi toel renoveerida kortermaju. Korterelamutel on olnud võimalus remondiks taotleda kuni 35protsendilist toetust ehitustööde kogumaksumusest.

2012. aasta alguseks oli Sõnumitooja piirkonnas toetust lubatud viiele korteriühistule –neist kaks Kuusalu, kolm Anija vallas.

2012. aastal taotles toetust veel 6 meie kandi korteriühistut – 3 Anija, 2 Raasiku ja 1 Kuusalu vallast. Loksa linnast pole toetust taotletud.

KredExi kodulehel on kirjas, et korterelamute suure huvi tõttu on rekonstrueerimistoetuse vahendid lõppenud. Taotluste vastuvõtmine jätkub 30. novembrini, kuid toetust eraldatakse, kui leitakse lisavahendeid. Toetuse saajate remonditööd peavad olema tehtud 1. novembriks 2013.

Mitmed korteriühistud on renoveerimistöid alustanud, osad need ka lõpetanud. KredExi andmetel on renoveeritud  korter­elamud Anija vallas Kose mnt 24, 32 ja 40 ning Kuusalu vallas Ahrensi 14.

KÜ-le Mööblimaja 112 000 eurot
KredExist eraldati meie piirkonna suurim summa korteriühistule Mööblimaja Kehras Ülejõe linnaosas Mööbli teel. Ainsana 35protsendilise ehk 112 000 euro suuruse  toetuse saanud korter­elamu renoveerimine on lõppenud, kuid tehakse veel heakorratöid majast väljaspool. Esimese majana Kehras saab see B-energiaklassi ehk kõrge energiasäästlikkuse märgise. 18 korteriga kolmekorruselise maja ühistu lasi teha täieliku soojustuse, paigaldada maakütte ning soojustagastusega ventilatsiooni.

Ühistu esimees Enn Pung jutustas, et maja seisukord oli varem katastroofiline ning tegu oli pikaajalist planeerimist nõudnud soojustamisprojektiga: „Varem ei olnud majas ühist küttesüsteemi. 18 aastat elasime nii, et osades korterites oli oma kamin, teistes õhkküttepump või elektriradiaatorid, mille abil sooja hoiti. Meil ei olnud palju valikuid. Kui oleksime vanaviisi jätkanud, tulnuks see maja 10 aasta pärast kokku lükata. 2007. aastal tegime ühistu ning saime hakata ühise küttesüsteemi ehituseks asju ajama. Kulus umbes neli aastat, et uurida erinevaid võimalusi ja teha kalkulatsioone.“

Mööbli teel asuvas majas al­­gas remont mai lõpus. Üldehitustööd tegi Kerbera Ehitus OÜ ning eriosad Movek Grupp OÜ, Isovent OÜ ja Eesti Küte OÜ.

„Inimesed olid väga kannatlikud ning mõistva suhtumisega. Ehituse ajaks keegi välja kolima ei pidanud. Nüüd on tööd lõpuks valmimas,“ kiitis ühistu esimees.

Et saada 35 protsenti tagastamatut toetust, nägid reeglid ette, et tuleb elamu soojustada, vahetada aknad ja välisuksed, renoveerida küttesüsteem ja välja ehitada soojustagastusega ventilatsioon. Mööblimaja paigaldas maakütte soojuspumba ning soojustagastusega ventilatsiooni, mis kogub toas kasutusel oleva soojuse kokku ja suunab selle keldrisse, kus vastava tehnoloogiaga seade soojendab selle abil majas kasutatavat tarbevett. Selline süsteem on keskkonnasõbralik, sest kütmisest tekkinud jääkidest läheb atmosfääri vaid kasutatud õhk. Läbi filtri maja seinast tulev värske õhk suunatakse radiaatorite kaudu tubadesse.

Lisaks küttele ja ventilatsioonile soojustati maja fassaad, vundament ja katus. Vahetati uksed ning suurem osa aknaid, mis ei vastanud standarditele.
Mõned korteriomanikud olid ise varem aknad ära vahetanud.

Enn Pung on tänulik oma ühistu liikmetele, kes mõttega kaasa tulid: „Kogu ehitus läks maksma 320 000 eurot. Lisaks KredExi abile võtsime ülejäänud summa jaoks pangalaenu. Tagasimakse aeg on 15 aastat, inimesed olid valmis võtma selle riski. Ühine korterite kütmine maaküttega on kindlasti odavam, sest kuigi küttesüsteemi käivitab elekter, ei kulu seda nii palju kui elektriradiaatoriga. Tuppa on hea minna, alati on soe ja mugav. Varem läks mul elektri peale 1,7 eurot ruutmeetrilt. Nüüd on laenu tagasimakse 1,6 eurot ruutmeetrilt.“

Ta lisas, et täpsemaid arve ja tulemusi näeb paari aasta pärast, kuid võttes arvesse elektrihinna tõusu ja küttekulusid, peaks ehitus ja selleks võetud pangalaen end 15 aasta jooksul ära tasuma.

Enn Pung soovitas ühistu esimeestel, kellel on majaga sarnased plaanid, leida elanike seast oma mõttele toetajad, kelle abil hakata asju ajama: „Esiteks peaks ühistu olema piisavalt suur, et ehitus end ära tasuks ning ühistu liikmed suudaksid laenukoormust kanda. Teiseks tuleb teha väga põhjalikud ja selged kalkulatsioonid, et ühistu liikmed saaksid korraliku ülevaate ja näeksid, milline on kasu sellisest ettevõtmisest, ning tuleksid ideega kaasa.“


KredExist toetuse saajad

2010 – KÜ Mustad Rõdud, Anija vald, 19 399,4 eurot; KÜ Ahrensi 14, Kuusalu vald, 9050,6 eurot.

2011 – KÜ Kolga 64, Kuusalu vald, 13 144,80 eurot; KÜ Kose mnt 24, Anija vald, 5752,05 eurot; KÜ Valge Maja, Anija vald, 8480,17 eurot.

2012 – KÜ Mööblimaja, Anija vald, 112 000 eurot; KÜ Kose mnt 14a, Anija vald, 12 240,01 eurot; KÜ Paju 5, Raasiku vald, 10 539 eurot; KÜ Rahnu, Raasiku vald, 4087,50 eurot; KÜ Kose mnt 24, Anija vald, 825,69 eurot; KOÜ Kooli 5, Anija vald, 59 386,46 eurot; KÜ Valkla 16, Kuusalu vald, 7102,08 eurot.