Kehras raudteejaama ja tehase vahelisel alal Jõe tänaval asuvad kasvuhooned ja kuurid tuleb lammutada ning sealseid aiamaid võib kasutada veel vaid 31. oktoobrini.
Riik soovib ebaseaduslike hoonetega maa panna enampakkumisele.
Vastavalt Anija vallavalitsuse korraldusele tuleb lammutada Kehras Jõe tänav 3a, 5a, 5b, 8 ja 10 maaüksustel asuvad ebaseaduslikult rajatud kasvuhooned ja tööriistakuurid ning osaliselt üle Jõe tänav 6 katastriüksuse piiri ehitatud puidust kõrvalhoone. Kuna kõik need maatükid on kasutuses aiamaadena, kuhu on rajatud kasvuhooneid, peenraid ja pandud maha kartul, otsustas vallavalitsus võimaldada inimestel käesoleva aasta saak koristada, kuid 31. oktoobriks tuleb aiamaade kasutamine lõpetada ning neile rajatud ehitised lammutada.
Abivallavanem Urmo Sitsi selgitas, et Jõe tänava aiamaade alune maa kuulub riigile ning Maa-amet soovib selle panna elamumaana enampakkumisele.
Kokku on Jõe tänaval aiamaadena kasutuses 4 hektarit riigimaad. Kui palju inimesi seda praegu kasutab, vallavalitsus ei tea.
„Meil puudub andmebaas, kuna see on olnud kogu aeg niiöelda isetegevuslik projekt,“ sõnas abivallavanem.
Kaheksa aastat tagasi, kui üks Vana asula elanik kurtis vallavalitsusele, et prügiauto ei pääse enam tema majani, kuna Jõe tänava aiamaade pidajad on kahele poole teed kuhjanud prügivallid, käis toonane keskkonnaspetsialist kohapeal. Ta tõdes juba siis, et aastakümneid tagasi tehase töötajatele jagatud maalappidel on kord käest ära, osa kasvuhooneid mahajäetud ja lõhutud. Kuna pärast seda tuli vallamajja delegatsioon, kes palus, et neil lubataks aiamaid edasi pidada, ei keelanud vallavalitsus nende tegevust, küll aga plaanis hakata aiamaid kaardistama. Tookord oli Jõe tänaval maalapi kasutajaid umbes sadakond.
Aiamaid ka mujal
Vallavalitsus plaanib lähiajal hakata Jõe tänava kasvuhoonetele-kuuridele panema teateid kohustusega need lammutada.
„Kindlasti kaasneb sellega palju negatiivset tagasisidet, aga riigil on õigus oma maale,“ tõdes Urmo Sitsi.
Ta kinnitas, et päris teerullipoliitikat vallavalitsus kasutada ei taha ega soovi võtta inimestelt võimalust ise endale kartulit-kapsast kasvatada: „Nende aiamaade tekkelugu on hoopis teises ühiskonnakorras ning arusaamistes, kuid on selge, et ka meie praeguses ühiskonnas on neid vaja.“
Peale Jõe tänava on aiamaid Kehras veel mitmes kohas: Põhja tänava ääres, Tselluloosi tänava ääres, Lehtmetsa külas. Kõik need asuvad riigimaal ja enamasti ei näe just kenad välja, pigem riivavad möödakäijate silma. Jõe tänava aiamaade likvideerimine on abivallavanema sõnul paratamatus, millega tuleb praegu tegelda, kuid varem või hiljem jõuab järg nende kõigini.
Urmo Sitsi arvates võiks vallavalitsus tulevikus püüda aiamaade jaoks munitsipaliseerida paar maatükki ning anda need mõnele arendajale, et seal oleks korralik vee- ja prügimajandus ning ülevaade, kes ja kui palju maad kasutab.
„Ka vallal on siin ju omad huvid: osa neist aiamaadest asuvad päris linna keskel ega sobi siia kohe kindlasti. See ei ole tegelikult ainult Anija valla probleem. Erinevatel nõupidamistel on jäänud kõlama, et omavalitsused võiksid mõne operaatori kaudu hakata korraldama aiamaade pidamist,“ rääkis abivallavanem.
Kuid see ei juhtu tema hinnangul üleöö, vaid on järgmiste aastate perspektiiv.
