Kehras arutati kunstidekooli tulevikku

1121

26. veebruaril oli Anija vallamajas ümarlaud, kus arutati, mis saab Kehra kunstidekoolist.

Ümarlauas osalesid Anija abivallavanem Urmo Sitsi, haridus- ja sotsiaaltöö vanemspetsialist Marge Raja, kunstidekooli direktor Lilia Semjonova, kunstidekooli endine direktor Paul Raud, Kehra gümnaasiumi direktor Urve Rannaääre, Alavere lasteaia juhataja Salme Söönurm, kunstidekooli õpetaja ja endine õppealajuhataja Ene Kerb, Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees Urvi Haasma, lapsevanem Julika Vääre ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu kultuurinõunik Ruth Jürisalu. Kaks tundi kestnud koosolekul ei räägitud Marge Raja sõnul ainult kunstidekoolist: „Laiem eesmärk oli leida hästitoimiv mudel Anija valla laste ja noorte vaba aja veetmiseks.“

Marge Raja rääkis, et praegu pakuvad Anija vallas lastele huvitegevusi mitu asutust: Alavere ja Kehra noortekeskus, huviringid Kehra gümnaasiumis ja Alavere põhikoolis, Anija valla kultuurikeskus, spordikeskus, Kehra kunstidekool ja MTÜd. Paljud tegevused nendes asutustes kattuvad, mistõttu oli üks eesmärk leida lahendus dubleeritud huvitegevustele.

Ideid oli palju
Kohaletulnutel oli oma nägemus ja ideed, kuidas võiks Anija vallas pakkuda noortele huvitavat ning sisukat vaba aja veetmist.

Abivallavanem Urmo Sitsi: „Erinevates asutustes on palju samalaadseid tegevusi. Kerkis küsimus, kas ei saaks neid ressursi kokkuhoiu mõttes koondada ühe asutuse alla.“

Marge Raja sõnul oleks sel juhul niisugune asutus kunstidekool. Ta leidis, et kui koolis hakkaks tegutsema rohkem ringe, saaks see ehk isemajandavaks. Samas tõdes ta, et päris kõiki huvitegevusi ei saaks kunstidekooli alla koondada: „Koorilaulul ja rahvatantsul on pikk traditsioon gümnaasiumis, mistõttu ei ole hea mõte neid huviringidena kunstidekooli tuua. Samuti seab hoone teatud piirid, kui palju saab seal tegevusi läbi viia.“

Ümarlauas kõlas mõte, et lastel võiks olla täiendavaid valikuvõimalusi. Näiteks on gümnaasiumis kunstiring, mis pakub tegevust kaks korda nädalas. Kunstidekoolis toimub kunstiõpe riikliku ainekava järgi, kus on tundide arv suurem – 8-9 tundi nädalas. Koos­olekul leiti, et võiks olla ka vahepealne, nii-öelda huviõppe vorm, mis tähendaks, et kunstiõpetust antakse väiksemas mahus individuaal­­p­rogrammi alusel. Muusik­a-­osakonnas toimib huviõppe süsteem juba aastaid. Huvi­õ­­pe tähendab, et laps õpib nii sisuliselt kui ka õppetundide arvu poolest lihtsama programmi järgi.

Kaaluti koostööd asutuste vahel
Palju oli juttu dubleerimisest ning ühe lahendusena pakuti Kehra gümnaasiumi ringide ja kunstidekooli huviõppe ühendamist. See tähendaks, et osa õpetajaid töötaks mõlemas koolis, ka oleks võimalus kasutada üksteise ruume. Gümnaasiumi direktor Urve Rannaääre leidis, et kooli poolt ei ole koostöö osas mingeid probleeme. Tema sõnul on iseasi, milliseid võimalusi koolidevaheliseks koostööks pakub vald.
Direktor ütles, kõigi jaoks on oluline, et lastel oleks mitmekesised võimalused huvitegevuseks. Seetõttu oleks huvipoole liitmine tervitatav.

Kunstidekooli õpetaja Ene Kerb pidas koostööd kooliga heaks ideeks, kuid oli seisukohal, et kõik see, mida praegu kunstidekool pakub, peaks alles jääma: „Positiivne oli, et käis läbi mõte viia ettevalmistusklassid kunstidekooli tagasi. Praegu tegeleb laste ettevalmistamisega MTÜ.“

Kõik osapooled tõdesid, et midagi otsustada on veel vara. Enne tuleks väljapakutud ideed läbi arutada ja kaaluda, milliseid neist saaks reaalselt rakendada. Marge Raja sõnul on vallavalitsusel plaanis lähinädalatel hakata ümarlauas räägitut põhjalikult analüüsima. Vajadusel kohtutakse veel korra, kuid väiksema seltskonnaga.

Koolil liiga suur eelarve
Ümarlaua idee pakkunud Anija vallavanem Tiit Tammaru ütles, et probleem sai alguse kooli suurest eelarvest. 2009. aastal oli see 3,3 miljonit krooni, sel aastal on plaanitud kunstidekoolile 2,9 miljonit krooni.
Marge Raja sõnas, et ühe õpilase koht koolis on liiga kallis: „Võrdlesime numbreid naabervaldade huvialakoolidega. Seal maksab ühe õpilase koht aastas 20 000-24 000 krooni. Kehra kunstidekoolis on kohamaksumus üle 30 000 krooni. Tuleb otsida võimalusi selle summa vähendamiseks.“

Ta lisas, et esmalt peab analüüsima, kui palju kulub mingiteks tegevusteks raha, kuna seda on vähe ning jääb järjest vähemaks: „Inimestel võib tekkida tunne, et võtame raskel ajal kõige nõrgematelt – lastelt – raha ära. Tegelikult ei ole see nii, tuleb lihtsalt oskuslikult majandada, nii et hariduse kvaliteet ei kannataks.“

Ta lausus, et vallavalitsusel on nüüd suund, kuhu edasi minna. Lähima paari kuu jooksul analüüsitakse ideid ning otsustatakse, milliseid muudatusi tuleks kunstidekoolis teha. Kõige varem rakendatakse neid käesoleva aasta septembrist.