Kehras arutati Anija valla investeeringuid

863

Ümarlauas osales Anija valla 12 aktiivset kodanikku.

Anija vallavalitsus korraldas teisipäeval, 20. septembril ümarlaua, kuhu olid kutsutud aktiivsed vallakodanikud, et tutvustada ja arutada valla arengukava investeeringute kava tööversiooni. Kohale oli tulnud 12 inimest, kellega kohtusid Anija vallavanem Tiit Tammaru, abivallavanemad Urmo Sitsi ja Marge Raja ning vallavolikogu esimees Jaan Oruaas. 

Sissejuhatuseks tegi Tiit Tammaru väikese sõnavõtu, milles rõhutas, et uus arengukava peaks tulema võimalikult pika­ajaline ja arvestama finantsjuh­ti­mise seadusega.

„Mõtlesime, et teeme arengukava aastani 2020. Enam ei saa sinna kirjutada soove ja visioone. Nüüd peavad arengu­ka­vas olema konkreetsed asjad, mida kavatsetakse teha. Alustatud tööd tuleb lõpule viia, sest muidu on tegemist mõttetute otsustega,“ rääkis vallavanem. 

Abivallavanem Urmo Sitsi tutvustas investeeringute kava tööversiooni: „Oleme siia kokku pannud investeerimisobjektid, mille kogumaht on 6,8 miljonit eurot ehk 100 miljonit krooni. Isegi, kui 2014. aastal avaneb uus eurotoetuste voor, ei ole see kõik 2020. aastaks teostatav. Järgnevalt on meil plaanis vaadata üle investeerimiskava, et välja selgitada, kas kõikidel mainitud objektidel on ka tegevuskava.“

Koolita ei ole valda
Voose külavanem Andrus Nilisk küsis, kas Kehrasse jääb alles gümnaasiumiharidus ja avaldas arvamust, et Alavere põhikool on väiksem ning seal saavad õpilased tänu sellele parema hariduse kui Kehra gümnaasiumi põhikooli osas.

„Kehra gümnaasiumis ei ole praegu midagi, mis selle atraktiivseks teeks,“ arvas Andrus Nilisk. 

Tiit Tammaru vastas, et gümnaasiumi säilimise eest tuleb seista üheskoos. Kui vallast kaob kool, siis sureb vald välja.

Urmo Sitsi ütles, et gümnaasiumi saatus ei ole teada, kuid koolid on valla prioriteet.

„See pole mingi saladus, et sisuliselt maksab Kehra gümnaasiumi põhikool peale gümnaasiumile ja see omakorda Alavere põhikoolile, et seal kool üldse olla saaks. Kõige kurvem stsenaarium on see, kui Kehrasse jääks alles põhikool ja Alaverre algkool. Valla eelarves on vaja raha, et vajadusel peale maksta gümnaasiumi säilimiseks,“ rääkis abivallavanem, kuid leidis, et õlekõrt pole mõtet lõhki ajada ja sundida õpilasi Kehrasse tulema, kui naabervalla kooli on kodukohast lühem tee.

Andrus Nilisk tundis muret ka vallasisese ühistranspordi pärast. Koolibussid sõidavad ja toovad lapsed pärast tunde koju, kuid õpilased, kes käivad näiteks kunstidekoolis, ei saa päeva lõpus bussiga tagasi.

Urmo Sitsi sõnas, et õpilasliine on käigus nii palju, kui võimalik. Kunstidekooli osas on olnud läbirääkimisi Alavere kooli direktori Renna Reisiga.

„Meil on mõte viia kunstidekooli osad tunnid Alaverre, sest õpetajate liikumist valla piires on lihtsam korraldada kui õpilaste oma,“ selgitas abivallavanem.

Avatud mänguväljakud
Ümarlauas räägiti ka lasteaedadest ja mänguväljakutest Anija vallas. Erinevalt koolidest valitseb lasteaedades ruumipuudus. Alavere Mõmmila lasteaeda uusi rühmi juurde ei tule. Kehra Lepatriinu lasteaed on maksimaalselt kasutuses. Kehra Lastetare lasteaeda tuleb juurde kaks rühma, kuid Urmo Sitsi kinnitusel on sinna võimalik teha koguni neli rühma.

„Seadus on meile praegu kasulik. Riik leidis, et kuue rühmaga lasteaedade rajamine on mõttetu ja pigem on mõistlik olemasolevaid lasteaedu laiendada,“ selgitas ta.

Probleem seoses lastehoiu võimaluse puudumisega Piibe maantee äärsetes külades peaks lahenema, kui valmib Lilli seltsimaja, kuhu on plaanitud lastehoiu teenus. Seda hakkab pakkuma erasektor ning vald tasustama vastavalt võimalustele.

Lastele on plaanis rajada ka mõned mänguväljakud. Kehrasse peaks seeKreutzwaldi 6 maja ette asuvale platsile. Mänguväljak on kavas teha ka Alaverre. Kuna lasteaedade väl­jakud on halvas seisukorras, kaalub Anija vallavalitsus need korda teha ning muuta avatuks.

Tallinn plaanib sellise süsteemi kasutusele võtta, sest lasteaia lapsed mängivad seal ainult mõned tunnid päevas. Ülejäänud aja saaksid neid kasutada linnalapsed. Vajadusel võib valvama palgata turvamehe, kui see osutub odavamaks kui uute väljakute rajamine.

„Vaatame, kuidas see süsteem Tallinnas tööle hakkab, ja siis otsutame,“ ütles Urmo Sitsi.

Külad peaksid suurendama koostööd
Andrus Nilisk avaldas arvamust, et arengukava on Kehra-keskne ning vähe on mõeldud küladele: „Kui Anija vald ei toeta Voose rahvamaja, siis see küla hääbub. Kui kaotatakse rahvamaja juhataja koht ja külla ei tule uusi töökohti, ei hakka sinna kunagi noori inimesi tulema. Käime linnas tööl ja meile ei ole valda sellisel juhul vaja. Valla osalus on tähtis, et küla elaks ja siia tuleks elama uusi inimesi.“

Urmo Sitsi vastas, et vald ei ole suuteline igat küla eraldi toetama ja soovitas teha rohkem koostööd ning vaadata üle külade piiride: „Kõikidesse küladesse ei ole vaja ehitada mõne ürituse läbiviimiseks samu objekte. Pigem tasuks vaadata, et äkki on valla teises külas juba sobiv koht olemas, ja siis omavahel koostööd teha. Kammitsatest ja naabrist parem olemise mentaliteedist tuleb üle saada.“

Abivallavanem lisas, et vallal peaks olema kolm keskust, mille ümber külad saaksid koonduda – Kehra, Alavere ja Anija mõis.

Andrus Nilisk leidis, et piirkondi ei saa nii suureks ajada, sest sellisel juhul on probleem transpordis: „Keskus ei tohi külast liiga kaugel asuda. Arvan, et praegu on meil tegelikult toimiv süsteem, kuid panustades keskustele see laguneb. Kõike ei saa mõõta rahas.“

Taristuks jääb alati raha puudu
Oluliseks küsimuseks kujunes taristu ehk infrastruktuur. Jõuti järeldusele, et vallas ei ole küla, mis ei vajaks investeeringuid teedele. Arengukavas on esmatähtsad Kehra tänava asfalteerimine, Luha tänava ehitus, Põhja tänava läbimurde tegemine. Järgnevad Jaama tänav, Põhja tänava remont, Härmakosu tee ja Kaunissaare veehoidla tammirajatise tee rekonstrueerimine. Suur osa rahast läheb Kehra linna asfalteerimiseks pärast ÜVK kaevetöid. Kuigi ehitajad on kohustatud pärast tööde lõppu teed asfalteerima, puudutab see ainult üleskaevatud osa. Teise poole teedest teeb korda vallavalitsus, et tänavad saaksid korraliku katte.

Räägiti ka kergliiklusteedest, mis peaksid kunagi tulevikus tulema ka Anija valda.

Kaisa Tamkivi MTÜst Soodlast Kõrveni esitas küsimuse kergliiklusradade kohta: „Neid on lihtsam rajada kui kergliiklusteid. Mina ei lubaks oma lastel mööda Piibe maanteed Soodlasse poodi minna, sest see on niivõrd eluohtlik. Samas läheb sinna metsarada, mille saaks teha kergliiklusrajaks.“

Urmo Sitsi leidis, et kergliiklusrajad on hea idee ja sobivad Anija valda hästi: „Seal peavad olema muidugi viidad ja neid tuleb hooldada, kuid ühendamaks kahte 15 kilomeetri kaugusel asetsevat küla on need praktilisemad kui kergliiklusteed, millele on erinõuded ning kus tekivad paratamatult tasemete ja huvide konfliktid.“

Oodatakse avalikule arutelule
Järgmine võimalus arengukava asjus kaasa rääkida avaneb Anija valla inimestel 11. oktoobril. Kui seekordsesse ümarlauda olid kutsutud aktiivsust üles näitavad vallakodanikud, siis suurele arutelule on oodatud kõikide huvigruppide ja sihtrühmade esindajad, kes peavad Anija valla arengut oluliseks, selgitas abivallavanem. Kavas on pikem sissejuhatav arutelu, millele järgneb tegevus töörühmades. Järgmine võimalus valla prioriteetide kohta sõna võtta avaneb alles aasta pärast.

„Vahepealsed 11 kuud on planeeritud tegutsemiseks ja asjade elluviimiseks ning seejärel võiks jälle rääkida,“ lausus Urmo Sitsi.