Kehralased on mures – jõgi kasvab kinni

3310

Kuigi kaks aastat tagasi niideti Kehra linnas Jägala jões kõrkjaid, on jõgi taas suures ulatuses täis kasvanud.

Kehralased on mures – jõgi kasvab kinni. Ülejõe linnaosa elanikud MAI VERK ja MARGIT AASMAA näitavad vana hõbepaju, millest kukkus hiljaaegu jõkke jäme oks.
Kehralased on mures – jõgi kasvab kinni. Ülejõe linnaosa elanikud MAI VERK ja MARGIT AASMAA näitavad vana hõbepaju, millest kukkus hiljaaegu jõkke jäme oks.

„Kui vana haigla juurest vaadata, siis jõest ei paistagi enam midagi alles olevat,“ tõdeb Anija vallavolikogu liige Jüri Lillsoo, kelle kodumaja asub Kehras jõe ääres.
„Jõgi on Kehra üks pärl, aga mis sellega praegu toimub? Kõrkjad lausa vohavad kasvada. Kui kunagi oli Kehras paadisadam, siis praegu ei olekski jõe peal enam paatidega võimalik sõita,“ lisab vastaskaldal, Ülejõe linnaosas elav Mai Verk.
Margit Aasmaa, kelle kodu asub tema naabruses, nendib: „Iga aastaga läheb olukord aina hullemaks.“
Jõgi end enam ise ei puhasta
Jõeäärsete majade elanikud ütlevad, et probleem algas kümmekond aastat tagasi. Nad oletavad, et põhjus on selles, et Kaunisaarde tehti hüdroelektrijaam. Pärast selle tööle hakkamist on jõe vool väga nõrk, vesi seisab.
Mai Verk meenutab, kuidas veel paarkümmend aastat tagasi oli igal kevadel suur jääminek.
„Kevadel, kui keegi nägi, et jää hakkab mööda jõge liikuma, anti ka teistele teada ja siis jooksid kõik Ülejõe lapsed jõe äärde. Suured jääkuhjad tulid vooluga ja liikusid mööda jõge edasi. Jää tiris kõrkjad koos juurtega välja ja jõgi oli täiesti puhas,“ jutustab ta.
Mõnikord olnud jääkamakad sedavõrd suured, et nende lõhkumiseks kasutati lõhkeainet, muidu oleks need võinud lõhkuda raudteesilla.
Nüüd läheb Jägala jõgi Kehras küll jäässe, kuid jääminekuid enam ei ole, jää sulab igal kevadel lihtsalt ära.
„Kuna enam ei ole jäämassi, mis puhastaks, siis kasvabki jõgi nüüd kinni,“ märgib Jüri Lillsoo.
Ta oletab, et veevoolu takistab ka jõepõhja kogunenud mudakiht. Margit Aasmaa räägib, et tema lapsepõlves käidi Kehra jões ujumas, vesi oli kõikjal puhas: „Praegu ma siin vette minna ei taha, sest vajun põlvini mutta. Sellist plögast muda varem ei olnud.“
Varasematel aastatel tehti tehase remontide ajal tamm lahti ning veetase jões läks väga madalaks. Siis käisid jõeäärsete majade elanikud seda ise puhastamas. Jõest toodi välja vanu gaasipliite, plekkvanne, jalgrattaid, kelke ja palju muud.
Aastaid tagasi, kui Jüri Lillsoo oli veel Kehra linnapea, telliti kohale spetsiaalne masin, mis niitis jões kasvavad kõrkjad maha.
„Kulutasime 40 000 krooni. Kuid olin juba siis skeptiline, sest niitmine on ju vaid ajutine lahendus. Ka üle-eelmisel aastal niideti, kuid sellest polnud kasu. See on samamoodi nagu muru niitmisega – niidad korra, aga kasvab uuesti ja veel tihedam rohi,“ arvab ta ning leiab, et jõepõhja kogunenud kõnts tuleks välja võtta. Seda on tema hinnangul kõige mõistlikum teha just siis, kui tehases on remont ja vesi lastakse alla.
Puud kukuvad
Teine mure, mis seisva veega veekogu kimbutab – jõe kaldal kasvavad puud kukuvad sageli vette. Viimati kukkus mõne nädala eest jõkke  ühe  vana  hõbepaju  suur oks.
Tegu olevat mõisaaegse puuga, mille vanus ulatub 1860ndate aastateni. Mai Verk: „Olen kuulnud jutte, et jõgi oli madal ja siin oli saareke, kus mõisaproua käis hommikuti kohvi joomas ning siis see hõbepaju siia istutati. Kuna puu on väga vana ja selle juured osaliselt juba jões,  siis pole enam kindlat toetuspinda. Paar aastat tagasi murdus üks oks, nüüd suure tuulega järgmine.“
Teine hiljuti vette langenud puu on Ülejõe-poolsel kaldal staadioni lähistel.
„Puud on jõele väga lähedal. Ei tea, kas jõgi uuristab, aga lups ja lups neid muudkui kukub,“ sõnab Margit Aasmaa.
Jüri Lillsoo oletab, et ka puud kukuvad vette seetõttu, et jõe vool on takistatud: „Siis hakkab jõgi otsima endale uut läbipääsu ning ka sängi laiendama.“
Ta pakub välja, et puud, mis on jõe poole kaldu, tuleks talvel, kui jõgi jääs, maha võtta, siis ei pea hiljem nende jõest kättesaamisega vaeva nägema. Kuna jõe puhastamine on kirjas ka Anija valla koalitsioonileppes ning arengukavas, tuleks tema arvates otsida esmalt firma, kes teeks vastava projekti, mille põhjal saab koostada eelarve ning taotleda jõe ja selle kallaste korrastamiseks raha vastavatest fondidest.
Vallaametnikud selgitavad
„Oleme arutanud, et midagi tuleks ette võtta, kuid tänavuses eelarves raha selleks kavandatud ei ole,“ märgib Anija vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Evelin Kolbak.
Ka tema tõdeb, et kõrkjate jõest niitmine on ajutine lahendus: 2012. aasta sügisel niidetu asemele oli juba järgmisel aastal kasvanud täies ulatuses uus. Kuid ka jõepõhja puhastamine ei pruugi tema hinnangul anda loodetud tulemust.
Sama meelt on abivallavanem Urmo Sitsi: „Põhja puhastamisega võib tekkida hoopis vastupidine efekt: põhjasete keeratakse segamini, hapnik pääseb ligi ja soodustab taimestiku kasvu veelgi. Jäneda tiigi põhja puhastati mõned aastad tagasi ning nüüdseks on see taas täis kasvanud.“
Tema sõnul on vallavalitsuse soov tellida järgmisel aastal eksperthinnang, et saada selgeks, mida oleks jõe puhastamiseks kõige õigem teha, ning seejärel hakata koostama rahataotlusprojekte.
Vette langenud puud on Evelin Kolbaku kinnitusel kavas koristada lähiajal: „Meil on neid objekte veel, kust on vaja puid maha võtta. Plaan on teha need tööd kõik korraga.“
Eelmistel kordadel, kui puud on jõkke kukkunud, on mõned elanikud soovinud need võtta endale küttepuudeks. Keskkonnaspetsialist selgitas – kui mõnel inimesel on veel selline soov, peaks pöörduma vallavalitsusse tema poole, ta väljastab raieloa.
Kukkumisohus puid ei tasu Evelin Kolbaku sõnul siiski niisama maha võtta, sest kuni need veel püsivad, hoiavad pinnast jõekaldal kinni: „Ja paljud siiski ei ole kukkunud, kuigi on juba aastaid viltu olnud.“