Voose küla saab veetrassi, Lehtmetsa, Ülejõe, Alavere, Anija ja Lilli külade veetrassid renoveeritakse.
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond (ÜF) rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu Anija valla veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimisprojekti 155,2 miljoni krooniga. OÜ Velko AV annab sellest omaosalusena 15 miljonit krooni, Anija vald 16 miljonit krooni. Nii osaühing kui ka vald võtavad omaosaluse jaoks laenu.
10. septembril jõustus Kehra vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rahastamisotsuse muudatus, millega seoses laieneb esialgu ainult Kehra linnale ja Lehtmetsa ning Ülejõe küladele kavandatud renoveerimisprogramm ka Alavere, Anija ja Lilli küladele. Anija valla kommunaalsüsteemidega tegeleva OÜ Velko AV juhataja Rain Oksa sõnul on tegemist suure ja olulise muutusega küladele, eelkõige Alaverele ja Anijale, kus vee- ja kanalisatsioonitrassid on amortiseerunud.
Välja vahetama hakatakse lähiajal Kehra linna ja lähiümbruse veetrasse ning laiendatakse renoveerimistöid ühisveevärki ja -kanalisatsiooni omavatesse küladesse. Rain Oks lubab, et enne aasta lõppu jõutakse valmis ka Kehra katlamaja tehnoloogilise renoveerimisega.
„Kõige olulisem leping kogu veemajandusprojektis sõlmiti 13. septembril, millega anti roheline tee trasside rajamisele Kehra linnas ja selle lähiümbruses Ülejõe ja Lehtmetsa külas. Hanke suurus on 82,5 miljonit krooni koos käibemaksuga. Ehitus algab oktoobris ning ehitab AS K&H. Kogu linna uuendamine ja laiendamine on eriti oluline nendele linnakodanikele, kellel senini puudus ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem,” ütleb Velko AV juht.
Voose veevärki rahastab keskkonnaprogramm
Voose külas hakatakse veevärki uuendama lähipäevadel. Voose trasside vahetuseks ja rajamiseks saab Velko AV toetusraha KIKi Keskkonnaprogrammist – 1,8 miljonit krooni. OÜ Velko AV ja valla oma-osalus on 20 protsenti, sellest poole ehk 180 000 krooni maksab Anija vald.
Rain Oks selgitab, et toetust Voose küla veevarustussüsteemi uuendamiseks ja laiendamiseks taotleti keskkonnaprogrammi kaudu, sest erinevalt ÜFi projektist, mis toetab vanade trasside rekonstrueerimist, annab fond toetusraha ka uute veesüsteemide rajamiseks. Voose küla trassid peaksid valmima novembrikuu jooksul.
Kehra veekäitlusjaam valmis
Aasta tagasi alustatud veeprojekti käigus on valminud Kehra veekäitlusjaam ning lähikuudel lõpevad uue reoveepuhasti viimased ehitustööd. Nendeks töödeks on kulunud 25 miljonit krooni.
Veetorni kõrvale püstitatud veekäitlusjaam on Kehra uue kommunaalsüsteemi keskne ehitis, millest kogu linn ja ümberkaudsed külad hakkavad saama puhast vett, räägib Rain Oks. Seni said linnaosad oma vee mitmest kaevust, mis asusid erinevates punktides. Vesi ei olnud kvaliteetne ja sageli esines kaebusi.
„See ei olnud küll inimeste tervisele ohtlik, aga sisaldas palju rauda ja seetõttu ei vastanud kvaliteedi nõuetele,“ lisab ta.
„Veekäitlusjaam on töökorras ja kasutuses ning osa linnast saab sellest juba praegu joogivee. Uue veekäitlusjaama ja uuendatud trasside abil peaks vee kvaliteet märkimisväärselt paranema. Jaama tööd juhitakse täisautomaatikal baseeruva süsteemiga, mille abil on võimalik saada automaatselt ja kohe nii vajalikke näite kui ka veateateid.”
Reoveepuhasti veel kasutuses ei ole. Seda kommunaalehitist peab Rain Oks linnale ülimalt oluliseks: „Tegemist on Kehrale strateegiliselt väga tähtsa ehitisega. Seni on kogu linna reovee puhastamisega tegelenud eraettevõte AS Horizon, kelle tegevus on mõjutatud majanduskeskkonna ja turgude tõusudest ning langustes. See on omakorda mõjutanud ka reoveepuhastuse hinda Kehra linnale. ASi Horizoni kanda jääb ka edaspidi tselluloositehase reovee puhastus.”
Kuni uus reoveepuhasti lõplikult valmib ja tööle pannakse, on kasutusel vanad eelpuhastid, mis lähevad pärast uue käivitamist lammutamisele.
Ligi 20 miljonit krooni maksma läinud reoveepuhasti on varustatud kaasaegsete automaatika- ja mudakäitlusseadmetega. Puhastamisel tekkiv muda tihendatakse ning toimetatakse sealt hiljem komposteerimisväljakule, mis asub puhasti kõrval. Komposti on võimalik kasutada näiteks väetisena haljastuses.
Projekti raames on hangitud hooldustööde auto ja muda komposteerimise tehnika. Praegu on veel reoveepuhasti kompleksi rajamata korralik asfalttee, valgustus ja haljastus.
Rain Oks arvab, et ehituslikult on kogu vee- ja kanalisatsioonivõrgustik ning küttesüsteem valmis hiljemalt 2012. aasta alguseks.
Katlamajas suitsugaaside pesur
Lisaks uuele vee- ja kanalisatsioonisüsteemile on OÜ Velko AV muretsenud linna katlamajja suitsugaaside pesuri, mille maksumuseks kujunes 4,4 miljonit krooni. Rahastas KIKi välisõhukaitse programm. Velko AV omaosa-lus oli 50 protsenti.
Velko AV juht selgitab: „Küttegaaside pesur on mõneti ainulaadne, sest analoogset tüüpi seadet kasutatkse Eestis vaid vähestes katlamajades ja mitte üheski teises nii väikeses katlamajas, kui see on Kehras.”
Pesur paigaldati katlamajja suvel. See muudab katlamaja energia- ja keskkonnasäästlikumaks, pestes läbi suitsugaasid ja takistades sel viisil tahmaosade lendumist korstnast. Samaaegselt püüab see kinni korstnast väljuva soojuse, suunates selle tagasi küttesüsteemi. Lisaks suureneb ka katlamaja võimsus kuni 1 megavatttundi. Ühtlasi läheb katlamaja üle automatiseeritud kaugjuhtimisele, mis tähendab klassikalise katlakütmise asendamist küttesüsteemi juhtimisega arvuti abil, kirjeldab Rain Oks pesuri toimimist.
Täisautomaatika juhib kütteprotsessi, aitab kogu küttesüsteemi paremini kontrollida ja vähendab opereerimiskulutusi.
Rain Oksa väitel aitavad investeeringud kaugküttesüsteemi hoida stabiilsena küttehinda ja võibolla aja jooksul seda ka vähendada.
