Kooli tänavale ehitatud jaamal on praegu testimisperiood, edaspidi hakatakse seal puhastama kogu Kehra vett.
Kehra veekäitlusjaama pole veel lõplikult vastu võetud, kuid inimesed, kes elavad Kooli tänava piirkonnas, saavad puhast, senisest väiksema rauasisaldusega filtreeritud vett. Jaama ehitamine algas möödunud aasta septembris, kui pandi algus Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi (ÜVK) rajamisele.
Veekäitlusjaama ehitamine läks maksma üle 5 miljoni krooni.
OÜ Velko AV juhataja Rain Oks ütles, et seni on projekti ehitustööd kulgenud plaanipäraselt ning hangetest suurem osa on nüüd tehtud. Selle aasta oktoobriks peaks valmima uus reoveepuhasti, mida rajatakse ASi Horizon taha, kus on Velkole kuuluvad puhastusseadmed. Uute trasside ehitamisega loodetakse alustada tänavu mais.
Trasside hange tühistati
Mullu novembris kuulutati välja esimene riigihange trasside ehitaja leidmiseks, möödunud nädalal otsustati see tühistada.
„Kokku tehti kümme pakkumist, kuid vastavushindamisel ei olnud need võrreldavad. Leidsime, et lihtsam on korraldada uus hange,“ selgitas Rain Oks.
Selleks, et uus riigihange õnnestuks, tehakse hankedokumentides muudatusi, mis peaksid Rain Oksa hinnangul aitama paremini leida sobivaimat pakkujat. Hankedokumendid tuleb iga kord Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KIK) kooskõlastada, praegu oodatakse sealt vastust uue hanke väljakuulutamiseks. Velko AV juhataja arvas, et see juhtub lähipäevil.
Riigihanke eeldatav maksumus on ligi 70 miljonit krooni. Kogu projekti ajakava muutmist hanke tühistamine ei tingi, rääkis Rain Oks, sest trasside ehitamisega ei oleks saanud alustada enne lume sulamist.
Siiani on Kehra ÜVK tarbeks korraldatud kuus hanget, neist ükski ei ole läinud vaidlusteta.
„Ehituse poole pealt rohkem hankeid tulemas ei ole, jäänud on masinate hanked. Praegu käib riigihange hooldusmasina soetamiseks, see lõppeb aprillis. Teine tuleb mudakäitlemiseks mõeldud laaduri jaoks – ilmselt juunis. Järgmisel aastal muretseme survepesuauto,“ rääkis Rain Oks.
Projekti plaanitakse laiendada küladele
Selle aasta alguses selgus, et kogu ÜVK projekt läheb plaanitust odavamaks, mistõttu otsustati taotleda ühisveevärgi ehitamise rahastuse laiendamist Anija valla küladele. Esialgse plaani järgi pidid 2011. aasta lõpuks saama kaasaegse veevärgi ja kanalisatsiooni Kehra linn ning Lehtmetsa ja Ülejõe küla. Nüüd koostatakse KIKile taotlust, et rajada uued süsteemid ka Anija, Lilli, Voose ja Alavere küladesse.
Esialgu oli plaanitud ÜVK kogumaksumuseks 219 miljonit krooni, praeguseks võib prognoosida selle odavnemist ligi poole võrra. Külade veesüsteemi korrastamiseks läheb eelarveliselt vaja 43 miljonit krooni.
Rain Oks: „Küladega oleme tegelenud ise, ilma ühtekuuluvusfondita, aga KIKi toel. Seal on käinud töö veevärgi ja kanalisatsiooniga alates 2008. aastast. Viimase objektina on valmis saanud Alavere reoveepuhasti, kus on veel teha väiksemaid töid, lõplik vastuvõtmine peaks toimuma maikuus. Peamiselt on jäänud Alaveres haljastustööd. Mis puudutab pumplaid, siis need on kõik valmis.
Praegu käivad ettevalmistused külade projektile uue taotluse tegemiseks, et ehitada ka küladesse trassid.
Kui taotlus koostatud, esitatakse see KIKile. Sealt saadud nõusoleku korral plaanitakse ehitustöödega alustada käesoleva aasta lõpus.
Anija vallas on osades külades veesüsteemid erakätes, haldavad kohalikud elanikud. Velko AV juhataja sõnul neile ühtekuuluvusfondist toetust küsida ei saa.
Katlamajale lisavõimsust
Lisaks veesüsteemidele on Velko AVl plaanis parandada ka soojavarustust. Selle aasta suvel hakatakse katlamaja juurde ehitama suitsugaaside pesurit. Rain Oks selgitas, et seadme eesmärk on korstnast väljuvad suitsugaasid kinni püüda ja neist tulev soojus trassi tagasi suunata.
„Pesuri rajamisel on kaks suurt eesmärki – anda võimsuse kasvu ja kütuse kokkuhoidu. Katlamajal kipub võimsusest puudu jääma, pesuri abil peaks juurde tulema megavatt lisavõimsust. Ka jääb puhtamaks välisõhk, sest kahjulikud ained püütakse kinni.“
Uus seade, mis sarnaneb korstnale, on kavas testperioodiks tööle panna septembris. Velko AV juhataja sõnul peaks tänu pesurile hakkama tulevikus Kehra soojahind langema. Esialgu tuleb projekti rahastada ka omavahenditest, mistõttu jäävad hinnad järgneval kütteperioodil veel samaks. Kogu projekti maksumus on 4,6 miljonit krooni, sellest pool – 2,3 miljonit krooni – rahastab KIK.
Sarnaseid suitsugaaside pesureid on Eestis vaid kolm: Paides, Saaremaal ja Tartus. Rain Oks ütles, et Kehrasse rajatav pesur on omamoodi eriline, kuna ehitatakse väiksesse asulasse.
