Kehra ÜVKga liitujaid on loodetust vähem

1013

Anija vallavolikogu istungil tõdeti – kuigi uue ühisveevärgiga liitumine on tasuta, on üle 100 kinnistu veel liitumata.

Velko AV nõukogu esimees Margus Nõlvak rääkis vallavolikogule, et ettevõtte suur valupunkt on: kuigi Kehra linna ühisveevärk ja -kanalisatsioon on nüüd valmis, pole paljud majapidamised sellega veel liitunud ning on suur töö saada nad Velko klientideks.
„Mõned omavalitsused on öelnud, et ÜVKga liitumine läheb edaspidi tasuliseks, meil on see siiani tasuta,“ sõnas ta ning lisas, et ühtse veevärgiga liitumine toob inimestele siiski kaasa kulutusi – oma kulul on vaja vesi tuua kinnistule ja majja.
„Olen kuulnud, et osa kaevab labidaga ise maad ja ostab torud, osa tellib mõnelt ettevõttelt,“ sõnas Margus Nõlvak.
Velko AV uus nõukogu, mille vallavalitsus kinnitas kevadel, on pidanud ühe koosoleku, kus on arutatud ettevõtte tulevikusuundi. Nõukogu esimehe sõnul oli esimese poolaasta eelarve tulupool planeeritust veidi väiksem, kuid kulusid on kokku tõmmatud ning poolaasta tulem oli eelarvepärane. Olulisema põhjusena, miks käive jäi kavandatust väiksemaks, nimetas ta, et eelarvesse kavandati vee- ja kanalisatsioonihinna tõus, kuid konkurentsiamet ei ole seda seni veel kooskõlastanud.
Soojamajanduses, mis hõlmab uue tegevjuhi Ilmar Silla sõnul Velko AV tegevusest 60 protsenti, oodatakse Euroopa Liidu struktuurifondide uut vooru, mis peaks avanema selle aasta lõpus. Kavas on toetusrahasid taotleda küttesüsteemide ja torustike remondiks.
„Soojatrasse tuleb päris põhjalikult uuendada, need on vanad, peatrass on väga ohtlikus olukorras,“ sõnas Ilmar Sild.
Kui veemajandus on uue tegevjuhi hinnangul hästi välja arendatud ja seda saab muuta üksnes veel paremaks, siis keerulisem on haldusosakonnaga: „On loodud võlglaste register ning kavas on hakata nendega tegelema.“
Margus Nõlvaku sõnul soovib nõukogu, et Velko AV tõstaks teenuste kvaliteeti ning pakutavaid teenuseid võiks ka juurde tulla. Ta tõi ühe näitena, et Kehras võiks olla korralik turg: „Mul on endal kogemus Tallinnas Nõmme turu kordategemisega, nüüdseks on turust saanud Nõmme süda. See on mõtlemise koht.“
Jaan Oruaas küsis, kas on mõeldud Kehrasse jäätmejaama rajamist, et oleks üks korrastatud plats, kuhu jäätmeid saaks ära anda. Margus Nõlvak ütles, et on sellest ka ise puudust tundnud. Praegu asub lähim jäätmejaam Kiius. Kehras saab ära anda rehve ja kodumasinaid.
Kaarel Aruste arvas, et Velko AV võiks teha talvel kõigil kõnniteedel libedusetõrjet. Margus Nõlvak vastas, et kõnniteed on hoolduslepingutega kaetud, tee ääreni on puhastamine ja libedatõrje kinnistuomaniku kohustus. Kaarel Aruste tõdes, et piisab vaid, kui üks kümnest kinnistuomanikust oma kohustust ei täida ning võib juhtuda õnnetusi.
Rene Kaalo märkis, teda häirib Kehra katlamaja kirju välisilme ning leidis, et linna üks inetumaid hooneid tuleks kasvõi üle värvida.
Volikogu esimees Jaanus Kalev uuris, kas ja kuidas on Velko AV valmis sügistormideks, kui on pikad elektrikatkestused ning majapidamised võivad jääda ka veeta. Ilmar Sild lausus, et on nüüdseks kõik Velko hallatavad kohad läbi sõitnud, kavas on osaleda kriisikomisjoni töös.
„Igal juhul valmistume sügiseks tõsiselt,  püüame avariisid ennetada ja otsida soojatrassidest enne kütteperioodi algust üles kõikvõimalikud augud,“ kinnitas ta.