Kehra ühisveevärgi ehitamine algab lähipäevil

1334

Velko AV juht RAIN OKS lo­o­­­dab, ­et mahukas veeprojekt tuleb kavandatust odavam.
OÜ Velko AV juhataja RAIN OKS, kui kaugel on Kehra linna ning Lehtmetsa ja Ülejõe küla veemajandusprojekti arendamine?

„Maikuus valisime lihtmenetlusega riigihankekonkursil Kehra ja lähikülade kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ning laiendamise projekti juhtijaks nelja pakkumise seast OÜ Vealeidja, kelle pakkumine oli 706 584 krooni.

Lisaks sellele on kavas veel viis riigihanget, neist osa on juba toimunud, mõned veel tulemas. Kolm on ehitushanget – veetöötlusjaama, reoveepuhasti ja kõigi torustike ehitamiseks, ühine hange omaniku järelevalve ja rahvusvaheliste lepingute jaoks nõutava FIDIC inseneri leidmiseks ning hange reoveesüsteemide hooldamiseks ja teenindamiseks mõeldud masinate soetamiseks.“

Kes riigihankekonkursside komisjonidesse kuuluvad?

„Kuna toetuse saaja ja hangete korraldaja on OÜ Velko AV, on ka konkursikomisjoni moodustanud OÜ Velko. Sellesse kuulub vallavalitsuse esindaja Viljo Leis, Velko AV poolt mina ja Ando Voosel ning Tarmo Needo OÜst Vealeidja.“

Millised hanked on juba toimunud, mis veel tulemas?

„Omaniku järelevalve ja fidic inseneri leidmiseks korraldatud hankele esitati neli pakkumist. Konkurss lõppes 21. juulil, edukaks tunnistati OÜ Ösel Consulting, kelle pakkumine oli 1,9 miljonit krooni, lisandub käibemaks.
24. juulil lõppes konkurss veetöötlusjaama ehitaja leidmiseks. Esitati seitse pakkumist, võitis WaterSer Ehitusjuhtimise OÜ. Veetöötlusjaam läheb maksma 5,8 miljonit krooni, sellele lisandub käibemaks. Jaam tehakse Kooli tänavale, kus on praegu veetorn. Sinna tulevad uued puuraugud ning veetöötlusjaama hoone koos filtreerimissüsteemide, basseinide ja kõige muuga.

Esmaspäeval, 3. augustil oli reoveepuhasti ehitamise hanke pakkumiste avamine. Laekus seitse pakkumist, hinnad on vahemikus 18-24 miljonit krooni. Komisjon pole pakkujaid veel kvalifitseerinud, võitja valime arvatavasti järgmise nädala alguses. Kuna tegemist oli avatud hankega, on pärast võitja väljakuulutamist kahenädalane vaidluste esitamise aeg. Kui vaidlustamisi ei tule, saame umbes kolme nädala pärast lepingu sõlmida.

Tulemas on veel kõige suurem ja mahukam hange, millega otsime torustike ehitajat. Kuna siiani korraldasime ja valmistasime ette põhiliselt teisi hankeid, saame torustike hankega hakata tõsisemalt tegelema lähiajal. Millal saame selle välja kuulutada, ei oska veel öelda.

Tulemas on ka masinate soetamise hange. Esialgses projektis oleme kavandanud reoveepuhastussüsteemide teenindamiseks survepesuauto ja kopp-laaduri ostmist, kuid võib tulla veel muutusi. Kuna reovee puhastamisel on tegemist ka mudatöötluse ja komposteerimisega, on kindlasti selleks spetsiaalseid mehhanisme vaja. See hange jääb kõige viimaseks, kuid tahame kõik seni tegemata hanked välja kuulutada veel sellel aastal.“

Projektijuhi saite loodetust umbes neli korda odavamalt. Kuidas on ülejäänud hanked  näidanud – kas kõik hinnad lähevad kavandatust odavamaks?

„Ka omanikujärelevalve saime odavamalt, kui arvasime. Veetöötlusjaama ehitamise hind tuleb enam-vähem selline, nagu prognoosisime. Loodame ka reoveepuhasti saada odavamalt, kui esialgu kavandatud.

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist eraldatud summa on paigas  – 165,3 miljonit krooni ning on võimalus, kui kogu süsteemiga seoses ilmneb ettenägematuid kulusid või mõni töö läheb arvatust kallimaks, saab selle teiste hangete kokkuhoiu arvelt katta.

Praeguse seisu järgi võib oletada, et projekti kogumaksumus tuleb planeeritust odavam. Kui tõesti nii läheb, tähendab see, et ka Anija valla omaosalus 40 miljonit krooni ja Velko AV 20 miljoni krooni suurune omaosalus tulevad väiksemad. See mõjub ilmselt positiivselt ka meie tarbija rahakotile.“

Millisest suurusjärgust jutt ehk kui palju võib veemajandusprojekti kogumaksumus kavandatust odavam tulla?

„Seda on väga raske hinnata. Ilmselt oleneb palju sellest, kui suur on hangetes tööjõu osakaal. Mida rohkem on reaalset füüsilist töötegemist, seda odavamaid pakkumisi esitatakse, mida suurem on hankes tehnoloogia ja seadmete osa, seda kallimad on pakkumised. Sest pumbad ja eriseadmed pole maailmas eriti odavamaks läinud, küll aga tööjõud. Näiteks torustike rajamisel on tööjõu osatähtsus kindlasti suurem, kui veetöötlusjaama ehitamisel, kus suure osa hinnast moodustavad kõikvõimalikud masinad ja seadmed.

Muidugi sõltub palju ka sellest, kas tööjõu odavnemine jätkub seni, kuni jõuab lõpule hange torustike ehitaja leidmiseks.“

Kevadel arvasite, et parimal juhul saate juulikuus esimeste töödega alustada. Millal siis reaalne tegevus suure projekti elluviimisel algab?

„Leping veetöötlusjaama ehitajaga sõlmiti 23. juulil ning ei julge sajaprotsendiliselt öelda, kas kopp lüüakse maasse sel või järgmisel nädalal. Nii et tööde algus on lähipäevade küsimus.“

Eelmine artikkelToome pangakontori Kuusallu tagasi!
Järgmine artikkelAruküla kool septembris oma majas alustada ei saa